Jaht ebaausatele turuosalistele

LHV

Konverents oli kõrgetasemeline, sest nii esinejate kui ka osalejate seas olid oma ala maailmatipud. Oma kohaoleku ja arvamusega austas üritust ka Nasdaqi juht Adena Friedman. Üsna palju oli esinejate ja külaliste seas inimesi, kelle tiitliks oli „asepresident”, „direktor” või vähemalt „järelevalvejuht”. Olin seal justkui hunt lambanahas, sest maaklerina olen ise peamiselt järelevalve objek­tiks.

Üldine osalejate arvamus oli tõhusat jä­relevalvet pooldav, kuid leiti ka, et 2008. aasta finantskriisi järel on regulatsioone vahest ehk liiga karmiks tehtud. Nas­daqit esindav Edward Knight tõi välja, et tema arvates aitavad regulatsioonid in­vestoreid kaitsta, samas kui uued ja regu­leerimata tehnoloogiad (ta viitas siinko­hal krüptorahadele ja dark pool’idele) eraldavad inimesi nende rahast. Tõhus järelevalve suurendab usaldust kapitali­turgude vastu. Kui väikeinvestorile võib tunduda börsidel toimuv niigi keeruline, siis võimalikud pettusejuhtumid võivad ta sealt hoopis eemale peletada.

Suurt rolli mängib poliitika

Siiski leidus ka minuga sarnase taustaga inimesi, sest külalistega suheldes ja esinejate biograafiaid lugedes selgus, et järelevalve eest vastutajaks saamise teel oli kõige populaarsem alustada kaupleja­na, et saada asjadest sisuliselt aru. Hiljem õpiti juurde juurat, et üha täienevate regulatsioonide maailmas edukalt orienteeruda.

Iga osaleja laual oli personaalseks kasu­tamiseks iPad, kust sai reaalajas jälgida suurtele ekraanidele kuvatud presentat­siooni, ajakava, esinejate biograafiaid ja lisamaterjale. Nii avasõnade ajal osaleja­telt küsitud ootuste sõnapilv kui ka esine­miste käigus küsitud küsimuste vastused olid suurel ekraanil reaalajas näha. Selli­ne kohest tagasisidet andev lahendus tegi konverentsi jälgimise interaktiivsemaks ja huvitavamaks.

Kuna ürituse fookus oli pigem suuna­tud tulevikku, siis keskenduti turujärele­valve aspektist lähtudes turgu enim mõ­jutavatele arengutele. Need on peamiselt poliitilised, nagu tõid välja Nasdaqit esindav Edward Knight ja Andy Busch USA futuuride järelevalve ametist (Commodity Futures Trading Commis­sion) – USA-s on suurim mõjutaja presi­dent Trumpi tegevus seoses regulatiivse ja maksureformiga ning Euroopas Bre­xit. Ka otsivad turuosalised üha enam regulatiivse arbitraaži võimalusi. Tulevikku suunatud pilk käib lisaks po­liitikale käsikäes tehnoloogia arenguga, mis on võimaldanud koguda üha rohkem andmeid. Näiteks Nasdaqil on kõigi oma turgude peale päevas rohkem andmeid tehingute kohta kui kaardi­maksete vahendajatel VISA-l ja Mastercardil kokku.

Kui börsil on toimunud mõni kahtlust­äratav tehing, soovivad regulaatorid ära kasutada kõikvõimalikke olemasolevaid tehnoloogilisi võimalusi, et saada aru, miks ja kuidas see toimus. Selle tarbeks hakatakse peatselt koguma infot maakle­ritele ja kauplejatele suunatud elektroo­nilistest jututubadest ja e-kirjadest ning kõnesünteesi abil ka telefonivestlustest. Kogutud andmete analüüsi tulemusena soovitakse välja jõuda selleni, et tekib arusaam, miks ja kuidas konkreetne te­hing aset leidis, kellega otsuse tegija suhtles ja mis või kes võis teda tehingu tegemisel mõjutada.

2018. aasta alguses jõustuva MiFID II direktiivi järgselt on tänu ettevõtete LEI-koodide kohustuslikuks muutmisele viidud järelevalve kliendi tasandile. Tänu pilveandmetöötlusele, kvantarvutitele ja masinõppele muutub info kättesaamine tohututest andmemassiividest lihtsa­maks. Samas ei nähta masinõpet või tehisintelligentsi veel automaatset järele­valvet tegemas. Inimlik element peab kindlasti sisse jääma.

Praktilised näited

Börsipoolsed järelevalveametnikud näitasid reaalselt toimunud turumanipu­latsiooni juhtumeid tarkvara SMARTS abil. Keskenduti sellele, kuidas tarkvara abil juhtumitele jälile jõuti ja mida teised saaksid neist õppida. Enam levinud juhtumid, mis on kohtutesse jõudnud, sisaldavad endas peamiselt kahesuguseid ebaausaid kauplemisvõtteid. Esiteks, siseinfo kasutamine tehingute tegemi­seks, ja teiseks, täitmiseks mittemõeldud korralduste edastamine börsile sooviga hinda mõjutada, et ise vastupidise tehingu tegemisel paremat hinda saada.

Manipulatiivse käitumise puhul on pea­mine motivaator ahnus, täpsemalt soov kiirelt rikastuda. Samas tunnetavad üle­jäänud turuosalised, et mäng ei ole aus, ning ei soovi sellest enam osa võtta. See tähendab, et halveneb tehingute tegemise võimalus turul ja hinnavahed on suure­mad. Üks hiljutine näide USA-s läbivii­dud uurimusest: turule edastati suure ra­halise väärtusega ostuorderid, mis andis teistele turuosalistele signaali suurest nõudlusest ning nad korrigeerisid oma ostu- ja müügiordereid vastavalt kõrgema­le. Manipulaator müüs kõrgemale taseme­le ostuorderite edastajale oma aktsiad ja tühistas suured ostukorraldused. Ta teenis sellega umbes 525 000 dollarit kasumit, kuid turujärelevalve uurimise järel mindi kokkuleppele, mille kohaselt ta maksis umbes miljon dollarit uurimise lõpetami­seks kohtuvälise kokkuleppe raames.

Minu jaoks oli konverentsil osalemine väga huvitav kogemus, sest nägin seal, millise kirega üle maailma turujäreleval­vet tehakse. Järelevalveametnike kasuta­da olev tipptasemel tehnoloogia teeb ma­nipulatiivsete tehingute avastamise lihtsamaks. Oma igapäevatöös saan kuul­dud info ja jagatud kogemuste najal olla abiks meie järelevalve eest vastutavale osakonnale just sisulise poole pealt. Kok­kuvõttes võidavad läbipaistvamatest ja usaldusväärsematest turgudest kõik nen­de osalised. See omakorda tagab kapitali efektiivsema jaotuse majanduses.

Juhtum „Börsihailt”

Aktsiamängu „Börsihai 2008” üldtingi­muste kohaselt teostati virtuaalseid tehinguid võimalikult reaalsetele turutingimustele vastavalt, võttes aluseks tehinguhetkel Tallinna börsil reaalselt kehtinud ostu- ja müügipakkumiste hinnad. Pakkumiste puudumisel jäi virtuaalportfelli tehingukorraldus päeva lõpuni ootele. Osaleja edastas endale kuuluvate osaühingute kaudu reaalseid väärtpaberikontosid kasutades Tallinna börsile 12 väikesemahulist eksitavat tehingukorraldust, mis olid väärtpaberite varasemast parimast pakkumis- või ostuhinnast erineva hinnaga.

Vastavalt mängu hetkel kehtinud väärtpaberituru seadusele (§ 188 lg 15 p 1.1) loeti turumanipulatsiooniks „finants­instrumendi pakkumise, nõudluse või hinna suhtes eksitusse viivad või tõenäo­liselt eksitusse viivad tehingud ja tehin­gukorraldused, kui tehingu või tehingu­korralduse teinud isikul puuduvad õigustatud põhjendused oma tehtud te­hingule või tehingukorraldusele ning kui selline tehing või tehingukorraldus ei vasta turu tunnustatud tavale”. Karis­tuseks oli 9000 krooni (575 eurot) raha­trahvi ja mainekahju.

 

Konverentsist

5.–7. septembrini peeti Chicagos Park Hyatti hotel­likompleksis SMARTS-i turujärelevalve konverents (The SMARTS Surveillance Conference 2017). Konve­rentsil osales 127 turujärelevalvespetsialisti, kes esindasid 64 ettevõtet ja 20 riiki. Üle vaadati viimase aja olulisemad tegurid, mis maailma börsidel toimuvat mõjutavad, peamised aren­gud turujärelevalves ja näi­dati praktiliselt turujäreleval­ve tarkvara SMARTS kasutamist.

Tarkvara SMARTS

SMARTS Trader Surveil­lance on Nasdaqi poolt pa­kutav tarkvara turujäreleval­ve teostamiseks. LHV Pangale kui tehingute va­hendajale on see kohustus antud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu turu­kuritarvituse määrusega.

SMARTS-i tarkvara kasuta­vad nii turujärelevalveasutu­sed (finantsinspektsioonid), kohalikud börsid kui ka börsiliikmed. Programmi eesmärk on tuvastada, uu­rida ja dokumenteerida ebaausat käitumist, näiteks turumanipulatsiooni, siseinfo kasutamist, orderi täit­mise reeglite rikkumist maaklerite poolt, keelupe­rioodi rikkumist, ebatavalist hinnastamist ja palju muud.

Sander Pikkel
LHV maaklertegevuse juht

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 4/2017

Tweet