Andres Viisemann: fookus kohalikel investeerimisvõimalustel

Andres Viisemann

26.02.2018 9:52

Aasta algas aktsiaturgudel tugeva tõusuga. Nii Euroopa kui ka USA turg kerkis jaanuaris eurodes mõõdetuna 1,6%, eriti hoogsalt liikusid aga ülespoole arenevate riikide aktsiaturud, tõustes kuuga 4,4%. Teistest rohkem kallinesid Ladina-Ameerika riikide ja Venemaa aktsiate hinnad. Ka Tallinna börs tegi aasta esimesel kuul 3,9% tõusuga korraliku tulemuse.

Rahvusvahelistel turgudel valitseva optimismi taga oli suuresti uus USA maksuseadus, mille president Trump allkirjastas 2017. aasta viimastel päevadel. Seadusega alandatakse tunduvalt ettevõtete maksukoormust ja sel viisil edendatakse lähitulevikus kohalikku majandust. Samas suurendab see tõenäosust, et USA keskpank tõstab tänavu seda julgemalt intressimäärasid. Sellega soovitakse hoida majandust ülekuumenemise eest ja normaliseerida rahapoliitikat.

Võlakirjaturud alustasid käesolevat aastat langusega, sest on tõenäoline, et kiirenev majanduskasv toob lõpuks kaasa ka inflatsioonitempo kiirenemise keskpankade seatud eesmärgini, mis on 2% lähedal, või isegi kõrgema tasemeni. USA-s on reaalintressimäärad olnud juba mõnda aega positiivsed, ent euroliidu inflatsioonimäär on aastaid ületanud Saksamaa kümneaastaste võlakirjade tootluse rohkem kui 1%-ga. Sügisel 2016 oli nende võlakirjade nominaalne aastane intressimäär isegi negatiivne, kuid käesoleva aasta alguseks oli see tõusnud 0,42%-ni ja jaanuari lõpuks 0,69%-ni.

Üks oluline tegur on see, et Euroopa Keskpank hakkas 2017. aasta detsembris tõmbama koomale võlakirjade kokkuostuprogrammi ja tänavu septembriks peaks see ajalooline eksperiment täielikult lõppema. Euroala majanduskeskkonna areng on viimasel ajal ootusi ületanud. Kui majandus saab tuurid püsivalt üles, peaksid ka intressimäärad aja jooksul kerkima vähemalt tasemeni, kus need on võrreldavad inflatsioonitempoga.

Majanduskasvu taastumine ei pruugi siiski tähendada aktsiahindade tõusu – reaalmajandus ja finantsturud võivad liikuda täiesti eri radu. Keskpangad võivad paranevas majanduskeskkonnas tõsta intressimäärasid oodatust varem, mis omakorda võib tuua kaasa väärtpaberihindade languse. Kuid ajalooliselt on väärtpaberihindade suuremate languste peamine põhjus olnud alati asjaolu, et enne seda on kerkinud varade hinnad ebamõistlikule tasemele. Muud tegurid on olnud kõigest languse katalüsaatoriks. Ka nüüd on oht, et paljude varade hinnatase peegeldab ainult positiivseid tulevikuootusi ja eirab tegelikke riske.

Praeguses majanduskeskkonnas on LHV pensionifondid olnud uusi investeeringuid tehes väga valivad. Need sektorid ja ettevõtted, mis pakkusid suurt tulu minevikus, ei pruugi olla samavõrd edukad tulevikus. Viimastel aastatel on osutunud kõige edukamaks niinimetatud momentum’ile panustamine – see tähendab, et investorid haaravad seda, mis tõuseb kõige kiiremini. See protsess võib hakata aga ühel hetkel tööle teistpidi.

LHV pensionifondid on viimasel ajal rahastanud eelkõige kohalikke ettevõtteid ja projekte, mille puhul meil on võimalik võtta investorina mõnevõrra aktiivsem roll kui lihtsalt börsilt väärtpabereid soetades. Sellised investeeringud eeldavad küll põhjalikku analüüsi ja ettevalmistust, kuid loodetavasti pakuvad need LHV pensionifondide osakute omanikele ka paremat tootlust.

Täna on meie Eestiga seotud investeeringute kogumaht üle 270 miljoni euro, ehk iga neljas euro LHV pensionifondides olevatest varadest aitab kaasa Eesti majanduse kasvule.*

*Arvestus hõlmab AS-i LHV Varahaldus II ja III samba pensionifonde. 270 miljonit eurot ei sisalda raha ja hoiuseid, kuid hõlmab erakapitalifonde ja investeeringuid suuresti Eestisse investeerivatesse kinnisvarafondidesse. Andmed on toodud 20.02.18 seisuga.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht fondide vara Eestisse investeerima. Eestisse tehtud investeeringute osakaalu suurenemise tagajärjel võib fondide tootlust oluliselt mõjutada Eesti majanduse käekäik või mõni muu sündmus või asjaolu, mis mõjutab Eestiga seotud emitentide käekäiku. Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii tõusta kui langeda.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse