Shutterstock
Enesekindlus on hädavajalik omadus, sest see võimaldab võtta vastu tähtsaid otsuseid, olgu need eraelus, tööl või investeerimises. Kindlustunne kasvab läbi õppimise ja kogemuse, kuid paraku käib sellega kaasas ka risk, et me võime hakata oma tegelikke võimeid üle hindama.
Hiljaaegu Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni poolt avaldatud uurimistöös võtsid Carmen Sanchez ja David Dunning inimese õppimisprotsessi raames vaatluse alla enesekindluse kujunemise. Selleks pandi kõik katsealused võrdselt uudsesse seisu ning paluti ette kujutada, et nad on meditsiini residendid postapokalüptilises maailmas, mida valitsevad zombid.
Neile pandi ülesandeks vaadata üle sümptomid ning diagnoosida, kas patsient oli terve või nakatunud kahte võimalikku zombi haigusesse. Katse-eksituse meetodil tuli õppida, millistele sümptomitele peaksid nad diagnoosi tegemisel tuginema. Oli sümptomeid, mis rääkisid mõne diagnoosi kasuks aga need polnud alati nähtavad ning oli ka võimalikke sümptomeid, mis viisid kergesti valele teele. Patsiente vaadati üle ükshaaval ning pärast igat diagnoosi saadi tagasisidet.
Uurimistöö raames nähti, et ülesanne oli keeruline kõikide jaoks, kuid tasapisi kogusid inimesed teadmisi ning koos sellega kasvas ka nende edukus. Vale oleks aga arvata, et täpselt samas taktis tõusis ka nende kindlustunne. Ülesannet alustades arvati, et õigesti diagnoositi 50% patsientidest, ehkki tegelik tulemus oli isegi kõrgem (55%). Kuid juba kõigest mõne patsiendi järel hakkas inimeste kindlus oma oskustes järsult kasvama, ulatudes peagi 73%ni, kui see tegelikult oli alla 60%.
Ka investeerimises puutume kokku enesekindluse ülehindamisega, sest otsuseid tuleb langetada paljude muutujate põhjal ja alati ei ole need üheselt tõlgendatavad. Väärtpaberiturul päris esimesi samme astudes ollakse üldiselt võrdlemisi teadlikud oma limiteeritud oskustest. Samuti hoiab meeled erksana hirm, et vale otsuse langetamisel võib investeeritud kapital väheneda. Kuid juba väikeste lisateadmistega kasvab kindlustunne ning investeerimine muutub justkui lihtsaks.
Kõige halvem, mis alustava investori või kauplejaga võib juhtuda, on see, kui juba esimeste tehingutega satutakse suure võidu otsa. Juhuse läbi kasvanud enesekindlus pole aga kunagi hea lähtekoht, sest tavaliselt kipub siis tekkima illusioon, et turgude liikumisi suudetakse näha ette, mis võib viia kasvavate ning ebaratsionaalsemate rahapaigutusteni ja see omakorda varem või hiljem valusa õppetunnini.
Oma 1998.a uuringus ("Volume, Volatility, Price, and Profit When All Traders Are Above Average") leidis Terrence Odean, et liialt enesekindlad investorid kipuvad tegema rohkem tehinguid võrreldes nendega, kes usuvad endasse vähem. Nad arvavad, et suudavad välja sõeluda paremaid aktsiaid ning ajastada edukamalt ostusid ja müüke. Oma töös järeldas Odean ka seda, et aktiivsem tehingute tegemine andis tulemuseks turu keskmisest märkimisväärselt madalamaid tootlusi.
Liigsest enesekindlusest tingitud ohtusid on võimalik siiski vähendada. Ühe kõige tõhusama abivahendina toimib pikaajalise finantseesmärgi püstitamine ning selleks vajaliku tegevusplaani koostamine. Nõnda on pidevalt silme ees strateegia, kuidas peaks erinevates olukordades käituma, selle asemel, et tugineda lihtsalt kõhutundele. Näiteks võid endalt küsida, milline on Sinu reaktsioon, kui globaalne aktsiaturg peaks järgmise paari nädala jooksul kukkuma -15%?
Enesekindluse kasvamisega käib kaasas soov võtta järjest kõrgemaid riske, panustades suurt osa portfellist vähestesse instrumentidesse, et vara turu keskmisest kiiremini kasvatada. Kui soov turul mängida on möödapääsmatu, eralda portfellist selleks väike osa, mille kaotamist võid endale lubada. Ülejäänu kasuta aga riskide hajutamiseks turvalisemates sektorites ning varaklassides, mis aitavad säilitada suurt osa kapitalist ka siis, kui Sinu vettpidavana tundunud idee peaks põhja vajuma.
Pidev õppimine ja enesekindluse kasvatamine on vajalikud nii igapäevaelus kui ka investeerimises. Charlie Mungeri arvates on tema äripartner Warren Buffett nõnda edukas tänu sellele, et ta on üks paremaid õppimise masinaid maailmas ning leiab, et Buffetti investeerimise oskused on tegelikult märkimisväärselt paranenud pärast 65. eluaasta täitumist. Teisisõnu õpivad turgude kohta midagi uut isegi need, kes on börsidega kokku puutunud juba aastakümneid. Et killuke lisatarkust ning edukad tehingud meid upakile ei ajaks, on oluline tugineda raamistikule, mis sunnib truuks jääma oma plaanile ning toimib kaitsena võimalike vigade eest.
Tweet
