Pixabay
Ei möödunud päeva ka, kui pärast Brexiti hääletust hakati Briti pangandusmaastikul tegema juba kolimisplaane mõnda teise Euroopa suurlinna, millega kardeti Londoni hääbumist maailma ühe tähtsaima finantskeskusena. Euroopa Liidu liikmelisuse lõppemiseni jääb vähem kui aasta, ent see pole olnud takistuseks nii uute ettevõtete loomisel kui ka kapitali kaasamisel.
Pole kahtlustki, et EList väljaastumine tekitab rohkelt määramatust, mille tõttu on paljud juhid juba otsustanud liigutada oma ettevõtte tegevuse riigist välja, kuna problemaatiliseks võib muutuda kvalifitseeritud tööjõu leidmine, Euroopa Liidust tulevate finantseeringute võimalik vähenemine ning oma toote või teenusega ELi ühisturule pääsemine.
Kuid vaatamata Suurbritannia aeglustunud majanduskasvule, lähenevale lahutusele ja rohketele tulevikku puudutavatele küsimustele, on London jäänud kiire kasvuga ettevõtetele atraktiivseks ärikeskkonnaks. Näiteks lood auditi, maksu ja konsultatsioonifirma RSMi kohaselt mullu Londonis 4238 uut tehnoloogiaettevõtet, mis märkis aastatagusega võrreldes 76% hüpet.
Olulise panuse sellesse on andnud finantstehnoloogia firmade tärkamine, mida on osaliselt tagant kannustanud krüptovaluutade ja plokiahela populaarsuse kasv ning ka EL-i maksetedirektiiv (PSD2), sundides pankasid avama ennast kolmandatele osapooltele. Kui varem suhtusid traditsioonilised finantsasutused fintech-firmadesse kui konkurentidesse, siis nüüd nähakse koostöös võimalust avada uks innovatsioonile ja uute teenuste väljatöötamisele.
Lisaks kõrgelt hinnatud haridusasutustele, multikultuursele keskkonnale ja toetavale infrastruktuurile loob Londonis soodsa pinnase ettevõtluseks ka hea juurdepääs finantsvahenditele. Eelmisel aastal kaasas Suurbritannia tehnoloogiasektor riskikapitali investeeringuid (Venture Capital) rekordilised 4,2 miljardit dollarit, kerkides 2016.a võrreldes 83%. Lõviosa sellest aktiivsusest leidis aset Londonis. Ja kui vaadata veelgi spetsiifilisemalt, siis finantstehnoloogia vallas meelitati 224 tehinguga ligi 1,8 miljardit dollarit, kerkides aastaga 153%. Nii tehingute kui ka kapitali mahu poolest jäi tulemus alla vaid Ühendriikidele.
Allikas: Innovate Finance
Finantstehnoloogia vallas tegutsevate ettevõtete kaheks peamiseks mureks on oskustööliste immigratsiooni vähenemine pärast Euroopa Liidust lahkumist ning tekkivad regulatiivsed barjäärid teenuste pakkumisel liikmesriikide ühisturul.
Londoni kasvamisele maailma finantskeskuseks on kaasa aidanud Euroopa Liidu passporting’u õigused, mis tähendab seda, et pealinnas tegutsev Suurbritannia finantsettevõte võib oma teenuseid vabalt müüa kõikides Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riikides ning sama võib teha ka näiteks Ühendriikide ettevõte Londonisse asutatud tütarfirma kaudu. Selleks, et pakkuda Euroopa Liidu riikide kodanikele oma tooteid ja teenuseid ka pärast Brexitit, jääb ühe variandina lauale vajadus asutada mõnes ELi riigis tütarfirma ning taotleda seal vastavat tegevusluba.
Kuna ükski riik pole varem Euroopa Liidust välja astunud, on raske öelda, kui keeruliseks või lihtsaks osutuvad tegelikult juriidilised tõkked. Täna asub Londonis 50st suurimast rahvusvahelisest finantstehnoloogia firmast 17, see sektor panustab Suurbritannia majandusse aastas ligi 7 miljardit naela ning meelitab ligi neli korda rohkem investeeringuid kui Saksamaal. Maailma finantstehnoloogia pealinna tiitlit London loovutada ei soovi ning selleks on olemas ka vastav strateegia.
Suurbritannia valitsus tahab näiteks kahekordistada oma valdkonnas tunnustatud liidritele antavaid viisasid, asutada startuppe toetavaid üksuseid, soodustada investeeringuid, lihtsustada finantstehnoloogia ettevõtetele regulatsioone, mis aitavad vähendada kulusid ja langetada turule sisenemise barjääre. Teisisõnu on eesmärgiks pakkuda ka pärast Brexitit parimaid tingimusi äri alustamiseks ning astuda samme selleks, et oma edumaad teiste riikide ees veelgi kasvatada.
Tweet
