Börside ajutine turbulents või midagi enamat?

Erko Rebane

9.05.2018 11:51

Shutterstock

Eelmisel aastal aktsiaturgudele taganttuuleks olnud globaalse majanduse sünkroonsesse kasvu on viimastel kuudel hakanud tekkima mõrad. Esimene seltskond investoreid otsustas veebruari ja märtsi korrektsiooni käigus paadist juba lahkuda, kuid mida peaksid tegema teised?

Fulcrum Asset Managementi mudel maailmamajanduse jooksvast olukorrast näitab, et kui aasta alguses küündis kasvutempo ostujõu pariteedi alusel korraks isegi 5% juurde, siis mai alguseks oli see taandunud 3,5% lähedale. Madalama aktiivsuse taga on peamiselt arenenud riigid, samal ajal kui arenevates riikides on kasv püsinud oluliselt stabiilsemana 5-6% vahel. Fulcrumi kohaselt ei saa kasvu kirjeldada enam kui sünkroonset, kuid sellegipoolest püsib see endiselt pealpool ajaloolist trend.

Ettevõtete esimese kvartali tulemuste hooaeg peaks investoritele samuti meelde tuletama, et globaalse majanduse käsi käib pidurdunud hoost hoolimata võrdlemisi hästi. S&P 500 ettevõtted, kes teenivad veidi üle 40% käibest väljaspool Ühendriike, on paistnud esimeses kvartalis silma müügitulu 8,5% kasvuga, mis on kiirem alates 2011. aasta kolmandast kvartalist. Aktsiakasumid on kujunenud koguni 24% võrra suuremaks võrreldes eelmise aasta sama ajaga – tempo, mida viimati nähti ligi kaheksa aastat tagasi.

Ühendriikide puhul tuleb arvestada, et kasumirida ilustab tänavu ettevõtete tulumaksumäära alanemine 35% pealt 21%le, mistõttu on turuosalised keskendumas rohkem sellele, mis hakkab juhtuma 2019. aastal.

Kasumite kasvu aeglustumine saab olema paratamatu puhtalt juba ebasoodsa võrdlusbaasi tõttu, ent täiendavat survet marginaalidele ähvardavad tekitada inflatsiooni kiirenemine ning intressimäärade edasine tõus. Allolevalt jooniselt on näha, kuidas Morgan Stanley ootab oma juhtiva indikaatori baasil kasumite kasvu tipnemist käesoleval aastal, ent esialgu ei usuta, et 2019.a viib kasumid lausa langussesse ning sestap puudub ka põhjus paanikaks.

Allikas: Morgan Stanley

Majandusliku jahtumise puhul tuleks silmas pidada, et suuresti on see siiani piirdunud Suurbritannia ja eurotsooniga. Kuid praegu on siiski alust arvata, et fundamentaalse nõudluse vähenemisele lisaks on mõju avaldanud ka ajutised tegurid nagu näiteks ilm, streigid, tõrked tarneahelas ja ka laialdased gripipuhangud. Rolli on mänginud ka hirm protektsionismi pärast, olgugi et USA välja käidud tariifid on siiani jäänud siiski veel plaanide tasandile.

Oma 7. mai kõnes leidis Euroopa Keskpanga peaökonomist Peter Praet, et siiani puuduvad märgid, et eurotsooni majanduskasvu aeglustumine peegeldaks nõudluse kestvat vähenemist. Tema sõnul on enamikes sektorites ja riikides sentimendi näitajad endiselt kõrgemal oma ajaloolisest keskmisest ning koos lõtvade finantstingimuste ja paraneva tööturuga peaks majanduskasv jätkuma. Samuti on Praeti sõnul olnud euro vahetuskursi tugevnemisel siiani euroala eksporditööstusele piiratud mõju, kuigi eksporditööstust puudutavate sentimendi näitajate järsk langus valmistab siiski teatavat muret.

Globaalse majanduskasvu pidurdumine on jätnud investorite optimismile selge jälje ning raputanud aktsiaturgusid, kuid praegu ei näi mõrad olevat piisavalt suured, et paati uputada. Väga võimalik, et majandustsükli kiireim tempo on selja taha jäämas aga kui lähiajal osa esimeses kvartalis kasvu tagasi hoidnud ajutistest teguritest leevenevad, peaks see aitama globaalsel majandusel stabiliseeruda.

Ettevõtete ja tarbijate kindlustunde näitajad püsivad endiselt ajalooliselt väga kõrgetena, mis peaks toetama kulutusi ning investeeringuid selleks, et majanduse kasvutsükkel jätkuks ka tuleval aastal. Riskina jääb õhku võimalik kaubandussõda, kuid võib öelda, et aktsiaturud on pärast viimaste kuude korrektsiooni aeglasemat majanduse ja ettevõtete kasumite kasvu juba osaliselt hindadesse sisse hinnanud.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse