Investeerimisfookuses on kasvupotentsiaaliga ettevõtted

Andres Viisemann

23.05.2018 10:57

Pärast küllalt heitlikku aasta algust kujunes aprill rahvusvahelistel aktsiaturgudel valdavalt positiivse tootlusega kuuks. Suurematest turgudest pakkusid parimat tulemust Jaapani ja Euroopa aktsiaturud, mis tõusid kohalikus valuutas mõõdetuna vastavalt 4,7% ja 4,6%. Eesti aktsiad jäid sel kuul 1,3%-ga miinusesse, kuid on aasta algusest alates pakkunud siiski suuremat tootlust kui Euroopa ja Põhja-Ameerika aktsiaturud.

LHV pensionifondid suhtuvad aktsiaturgude pikaajalisse kasvupotentsiaali endiselt üsna skeptiliselt. Senine kasv on suuresti tulnud tarbijate ja investorite kindlustunde paranemise toel. Iseküsimus on see, kas kindlustunde paranemiseks on olnud ka tegelik alus.

Tõsi on see, et keskpangad on suutnud hoida rahvusvahelist finantssüsteemi kokku kukkumast ja finantskriisist möödunud kümne aastaga on pangandussüsteem muutunud märksa tugevamaks. Ehkki pankade bilansimahud on vähenenud, on ühiskonna laenukoormus kasvanud – lihtsalt rahastamisallikad on muutunud. Kõige edukamad on olnud need, kellel on olnud ligipääs odavale rahale ja kes on riskinud maksimaalselt.

Võrreldes 2008. aasta finantskriisi eelse ajaga on olukord isegi tõsisem: võimendus on kasvanud, ent turgude likviidsus eri põhjustel kahanenud. Seejuures tingib vähemalt osa investorite riskikäitumise turu regulaarijate surve. Kui varem öeldi, et väärtpaberiturge panevad liikuma selliseid jõud nagu hirm ja ahnus, siis nüüd on lisandunud kolmas tegur – regulatiivne sund soetada teatud tüüpi väärtpabereid.

Teise suure probleemina kasvava võimenduse kõrval näen suurenevat lõhet ettekujutatava ja tegelikkuse vahel. Väga palju räägitakse tehnoloogia edusammudest, mis peaksid tagama sisuka ja küllusliku elu tulevikus. Palju vähem pööratakse seevastu tähelepanu sellele, et tööviljakuse kasv on arenenud riikides mitu aastakümmet järjest aeglustunud. Kahtlustan, et viimastel aastakümnetel on läänemaailm olnud keskendunud eelkõige müügile, mitte innovatsioonile. Ilus ja haarav jutt innovatsioonist on müünud väga hästi, ent see ei asenda tegelikku innovatsiooni.

LHV pensionifondide investeerimismeeskond on viimasel paaril aastal pööranud üha rohkem tähelepanu sellele, kuidas panna pensioniraha reaalmajanduses kasvama. Me usume, et kasvava ettevõtte tootmise laiendamisse investeerides on võimalik saavutada parem tulemus kui siis, kui ostame börsilt teiste investorite käest juba olemasolevaid aktsiaid.

Kui minevikus oli börs kasvavate ettevõtete jaoks raha kaasamise võimalus, siis praegu on börsi roll pigem vastupidine. Ettevõtted tagastavad aktsiate tagasiostu kaudu aktsionäridele kapitali ja viivad vahel mõne ettevõtte börsile ka ainult selleks, et sealt kapitali välja võtta. Kui aga arendusse ja innovatsiooni ei investeerita, pole ka põhjust oodata arengut ja kasvu.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht fondide vara Eestisse investeerima. Eestisse tehtud investeeringute osakaalu suurenemise tagajärjel võib fondide tootlust oluliselt mõjutada Eesti majanduse käekäik või mõni muu sündmus või asjaolu, mis mõjutab Eestiga seotud emitentide käekäiku. Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii tõusta kui langeda.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse