Foto: Nasdaq Tallinna börs
Viimased kaks-kolm aastat on Balti börside jaoks olnud väga põnevad. Lisandunud on uusi ettevõtteid ja horisondile on kerkinud ka uusi potentsiaalseid börsiga liitujaid.
„Võtame aga numbrites kokku. Alates 2015. aastast on Nasdaq Balti turule lisandunud 11 ettevõtet First Northile, 13 ettevõtet võlakirjanimekirja, kuus ettevõtet aktsianimekirja ja üks ettevõte fondinimekirja. Meie turu suurust ja varasemate aastate lisandumisi arvestades on need väga korralikud arvud,” räägib Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots.
Tema hinnangul toovad investorite hulga suuruses üldjuhul märkimisväärseid hüppeid mastaapsete ja tuntud ettevõtete börsiletulekud. „Kindlasti tõi palju uusi investoreid näiteks LHV börsiletulek. Ka EfTENi kinnisvarafondi IPO märkis enam kui 1800 investorit. Samas on hea meel näha, et ka väiksemad ettevõtted pälvivad järjest enam suure hulga investorite tähelepanu, võtame kasvõi Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics’i, mille IPO-s osales üle 700 investori,” räägib Ots.
Aktiivne periood
Viimane pool aastat on Balti börsidel olnud eriti aktiivne. Möödunud aasta novembris korraldas 2,6 korda üle märgitud IPO ja kaasas kolm miljonit eurot MADARA Cosmetics, mille aktsiad läksid kauplemisele First Northi turul. Detsembris noteeriti põhinimekirjas EfTEN Real Estate Fund III aktsiad, mille IPO märgiti üle 5,7-kordselt ja ettevõte kaasas 3,5 miljonit eurot (IPO-s osales üle 1800 investori). Selle aasta alguses korraldas avaliku võlakirjapakkumise ja kaasas 1,8 miljonit eurot Admiral Markets (pakkumises osales 306 investorit), mille võlakirjad noteeriti Balti võlakirjanimekirjas. Märtsis korraldas IPO ja kaasas üle 20 miljoni euro reisibüroo Novaturas, mille aktsiad noteeriti Balti põhinimekirjas.
„Lisaks tuletan meelde, et juba börsil olevad ettevõtted kaasavad agaralt raha kasvamiseks ja uute projektide ellu viimiseks,” lisab Ots. Näiteks kaasas fondinimekirjas noteeritud Baltic Horizon Fund 2017. aasta lõpus täiendava avaliku pakkumise käigus 16,9 miljonit eurot uut kapitali. First Northi võlakirjaturul kaubeldav Mainor Ülemiste kaasas mitme märkimise käigus 10 miljonit eurot ja lisanimekirjas kaubeldav Pro Kapital Grupp kaasas täiendava avaliku pakkumise käigus 4,35 miljonit eurot.
„Aasta alguses saabus rõõmustav sõnum ka tehingute vahendamise rindelt, kui Interactive Brokers sai Nasdaq Balti börside liikmeks, pakkudes investoritele kauplemisvõimalust kõigil Balti börside reguleeritud turgudel ja alternatiivturul First North,” räägib Ots.
Siiski on Eestis ja mujal Baltimaades päris palju ettevõtjaid, kelle teadlikkust börsist ja börsil pakutavatest teenustest saab veel oluliselt täiendada. Töö selles suunas on järjepidev ja seda ei tehta börsil üksi. Samas jagub Otsa kinnitusel ka neid ettevõtjaid, kes börsi pakutavat hästi teavad ja mõistavad, kuid pole veel muudel põhjustel börsile tulnud. Oluline on, et saadaks aru, millised on eelised börsi kaudu raha kaasamisel, olgu instrumendiks siis aktsiad, võlakirjad või fondiosakud. „Börs on hea pika raha pakkuja ja hindab suuri riske hästi, börside vahendusel on maailmas raha kaasatud juba üle 400 aasta,” räägib Ots. Ettevõtte jaoks on börsilt raha kaasamise suurimaks eeliseks suurenenud nähtavus ja tuntus, mida on eriti soodne ära kasutada välisturgudel tegutsedes. Ega ilma asjata ei kasutata Otsa väitel väljendit „börsi kvaliteedimärk”. „Ettevõtteid meil praegu pipeline’is on. Eks peatsed uudised räägivad enda eest,” avaldab Ots. „Lühidalt öeldes, maa, mida harida, on suur ja peame murdma mitut dogmaatilist seisukohta korraga.”
Tallinna Sadam tõotab läbimurret
Kuna paljud suuremad Eesti ettevõtted on riigi omanduses, on Tallinna börsi juhil rõõm näha, et lõpuks on Tallinna Sadama börsiletulek esimene riigiettevõtte aktsiate noteerimine 20 aasta jooksul. „Riik on astumas jõulisi samme kapitalituru arengu hoogustamiseks ja loodetavasti sügavamalt ümber mõtestamas riigi rolli ettevõtluses,” räägib Ots. Tema väitel on mujal maailmas riigiettevõtete kasvõi osaline börsil noteerimine igas mõttes tavapärane ja loomulik nähtus. „Muu hulgas ka selleks, et anda oma riigi elanikele võimalus olla koos riigiga ettevõtetes otseomanik. Riigi osaluse säilitamine võib olla paljude vähem riskialdiste inimeste jaoks oluline argument positiivse investeerimisotsuse tegemiseks, sestap on ka riigiettevõtete osaline noteerimine igati kiiduväärt,” lisab Ots.
Tallinna Sadam on end positsioneerinud stabiilseks dividendiaktsiaks, mis seetõttu pakub eeldatavasti huvi päris laiale hulgale investoritele. Selliste aktsiate lisandumine on Otsa sõnul äärmiselt tänuväärne, sest annab inimestele võimaluse teha kõige paremas mõttes pikaajalisi investeeringuid. „Suurte riigiettevõtete börsile lisandumisega kasvab eeldatavasti ka kogu börsi kauplemisaktiivsus, näidates suunda ja aidates avalikule turule tulemist propageerida ka eraettevõtete seas,” räägib ta.
Olympicu lahkumisest börsilt
Tallinna börsi ühe suurema ettevõtte Olympic Entertainment Groupi lahkumist Ots liiga tumedates toonides ei näe. “Ühinemised, börsiletulekud, börsilt lahkumised, taastulemised – see kõik on maailma suurtel börsidel tavapärane,” lisab ta. Börsi normaalne eluring eeldab ikka, et aeg-ajalt lisandub kauplemisele uusi ettevõtted, samuti lahkub börsilt ettevõtteid. “Meie turgu arvestades oleks aga muidugi kahju, kui plaanitud börsilt lahkumine teoks saab. Suures plaanis on see jällegi tavaline äritegevuse osa,” sõnab Tallinna börsi juht.
First North väärib tähelepanu
Arvestades, et 99,9 protsenti Eesti ettevõtetest on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, on Kaarel Otsa sõnul viimasel ajal absoluutarvudes kõige suurem huvi olnud First Northi turule tulemise vastu. Aktsiate noteerimine põhiturul on mahu ja eeldatava kauplemisaktiivsuse mõttes iga börsi põhileib ja unistus, kuid paraku pole Eestis nii palju suurettevõtteid, et saaksime igal nädalal või kuul rääkida uue ettevõtte lisandumisest. Nagu ülaltoodud numbritest nähtub, neid ettevõtteid aeg-ajalt börsile siiski lisandub.
Üks näide ettevõttest, mis kaalub First Northiga liitumist, on AS Cryotech Nordic, mille peamine toodang on külmaraviseadmed. Ettevõtte müügi- ja turundusdirektori Jean-Patrick Martinsi väitel ei soovita First Northile tulla pelgalt investoritelt raha kogumise eesmärgil. Krüoteraapia ehk külmaravi on valuvaigistav ja põletikuvastane protseduur, mis parandab lihasjõudlust ning liigutuste amplituudi ja kiirust. Protseduur on eriti oluline spordivigastuste esmaabis. Valdkonnas, kus tegutsevad vaid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, võimaldab aktsiate börsil noteerimine Cryotech Nordicul silma paista ja avada uusi uksi, mis muidu jääks suletuks. Lisaks pakutakse huvilistele võimalust investeerida ettevõtte tehnoloogiasse ja toodetesse, mis on esile kutsumas revolutsiooni. Martinsi sõnul on tegevusvaldkonnas murdehetk, kus nõudlus teenuse järele on järsult kasvanud kogu maailmas. Et sellega kaasa minna, on vaja kapitali. Ettevõte on siiani hakkama saanud ilma laenamata ja seda põhimõtet kavatsetakse hoida. „Meil on mitmeid finantseerimisvõimalusi, aga laenuraha asemel eelistame küsida kapitali investoritelt,” selgitab Martins.
Cryotech Nordic on üsna noor ja kiirelt kasvav ettevõte, mille profiil ja äriambitsioonid klapivad hästi First Northiga ja seda jälgivate investorite huviga. „Cryotech Nordic on Eesti ettevõte ja sobib kohalikule finantsturule hästi. Ettevõtte nõustajad jagasid seda seisukohta, mistõttu otsus oli päeva lõpus üsna lihtne,” sõnab Martins.
Eesmärk on viia ettevõte uuele tasemele. Viimastel aastatel on tootevalikut täiustatud ja loodud on professionaalne müügivõrk enam kui 25 riigis üle maailma.
„Praegu on hetk, mis vajab ärakasutamist, ja eesmärk on saada maailmas turuliidriks. Selleks on vaja piisavalt kapitali ja töötajaid. Samuti peame investeerima tootmistehnoloogiasse, peamiselt töövahenditesse, et tõsta tootlikkust ja efektiivsust,” räägib Martins.
Miks Eestis?
Külmaraviseadmete tootmise Eestisse toomisel on Martinsi sõnul mitu põhjust: siin on loodud alustavale ettevõttele soodne maksukeskkond, siit leiab kvalifitseeritud töötajaid ja vajalikke tarnijaid ning kui tootmine toimub peamiselt Eestis, võimaldab see pakkuda tellijatele konkurentsivõimelist hinda. Eesti on piisavalt lähedal ka Soomes asuvale teadus- ja arenduskeskusele. Selline ärimudel on toiminud väga hästi.
Cryotech Nordic toodab unikaalseid krüoteraapia- ehk külmaraviseadmeid ilu- ja tervisekliinikutele, olles ainus tootja Põhjamaades ja Baltikumis. Olulisemad seadmed on Cryo Cabini külmaravikabiin inimestele, aga ka VET Cryo kabiin koertele ja EQ Cryo seadmed hobustele. Lisaks toodetakse seadmeid rasvaeemaldamiseks, kehakontuurimiseks ja näonaha trimmimiseks. Kõigi seadmete ühine omadus on see, et muutused kutsutakse esile ilma kirurgilise sekkumiseta: kasutatakse külmaravi, raadiolaineid, laserit ja ka uusimat ultrahelitehnoloogiat. Martinsi sõnul on lähitulevikus oodata uusi murrangulisi tooteid.
Mahetootmise lipulaev
Börsi vahendusel plaanib kasvamiseks raha koguda ka leedulaste AUGA Group, mis on Baltimaade suurim mahepõllumajandust viljelev ettevõte. Selle asutaja ja juhatuse esimees on Šiauliai linnast pärit Kęstutis Juščius, kes asutas oma esimese eduka äri koos sõpradega juba ülikooli ajal. Ettevõte tegeles riiete tootmise ja müügiga. Olles veidi raha teeninud, otsustas Kęstutis hakata seenekasvatajaks ning ostis 1993. aastal kodulinnas ruumid oma esimese seenefarmi rajamiseks. 1997. aastal, kui tootmisvõimsus oli 30 tonni kuus, hakkas ettevõte teenima kasumit. Pärast võimekuse tõstmisse investeerimist jõuti 2007. aastaks 700 tonnini kuus.
2012. aastal ostis Juščius oma esimese põllumajandusettevõtte ja hakkas Šiauliai lähedal katsetama mahedalt kasvatatud köögiviljade väetamist seenekompostiga. Seenekasvatusega tekkis piisavalt komposti, et väetada 3000 hektarit maad. Eesmärk oli integreerida põllumajandusäri vertikaalselt seenekasvatusega.
Juščius tegi arvutusi: seente turu kogukäive Euroopas oli umbes miljard eurot, mahetoodete turul aga umbes 30 miljardit eurot ja aasta keskmine kasvutempo 10 protsenti. 2013. aastal alustas ta läbirääkimisi Leedu suurima valdusettevõttega Agrowill Group, mis oli parasjagu silmitsi finantsprobleemidega ja saneerimisel. 2014. aastal allkirjastati tehing ja Juščiuse seenekasvatusettevõte Baltic Champs ühines Agrowill Groupiga, mis spetsialiseerus põllumajandusele ja loomakasvatusele. Tehingu tulemusel sai Juščius uue ühinenud ettevõtte üle kontrolli.
Esimesel kahel aastal vahetus ettevõtte juhtkond, loobuti äridest, mis polnud põhitegevusega seotud ja kasumlikud, ning saneerimine viidi edukalt lõpule. 2015. aastal avaldas Agrowill Group oma uue strateegia ja alustas täielikku üleminekut mahepõllumajandusele, hakates kogu hallatavat maad harima vastavalt mahepõllunduse põhimõtetele. Mahesertifikaadi saamiseks tuli läbida kohustuslik kaheaastane üleminekuperiood. Sel perioodil järgiti mahetootmise nõudeid, kuid toodangut müüdi endiselt tavahinnaga. Oma uue visiooni esiletoomiseks muudeti 2016. aastal ettevõtte nimi AUGA Groupiks. Üleminek mahepõllundusele lõppes läinud aastal ning saagi eest saadi ka õiglast hinda.
Järgmise arenguetapina otsustati hakata väärindama toorainet, millest asuti valmistama lõpptarbijale valmistooteid: suppe, konserveeritud köögivilju ja seeni, erinevaid teravilja- ja piimatooteid. „AUGA Group püüab rakendada uusimaid teaduslikke teadmisi, et parandada kõiki mahepõllunduse tootmisprotsesse ja pakkuda mahetoidu taskukohaselt,” sõnab Juščius.
Börsilt raha kasvamiseks
„Ettevõte peab säilitama õige tasakaalu äri ja keskkonnavastutuse, ökoloogia ja kaasaegsetehnoloogia, tootmise ja tarbimise vahel. Seepärast valmistatakse AUGA toiduaineid keskkonda säilitades ning kõige kaasaegsemat mahepõllumajandustehnoloogiat kasutades,” räägib Juščius. 80 protsenti Auga toodangust läheb eksporti. Peamised piirkonnad on Soome, Skandinaavia riigid, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja Lõuna-Korea. Toodete lipulaev on mullu turule toodud valmissupid, mis said kohe edukaks. Neid pakutakse ka näiteks IKEA poodides Jaapanis. AUGA valmistooted moodustasid 2017. aastal ligikaudu 45 protsenti kogu müügist.
Ettevõte on tänaseks investeerinud 15 miljonit eurot mahepõllumajanduse arengusse. Tänavu jaanuaris avaldati soovi koguda 20 miljonit eurot täiendavat omakapitalirahastust läbi avaliku pakkumise. Seda on plaanis kasutada käimasolevate ostude finantseerimiseks ja äri laiendamiseks tulevikus. AUGA Groupis töötab hetkel üle 1200 inimese ja see number kasvab uute ettevõtete omandamisega pidevalt.
Juščiuse sõnul õitseb maheturg kogu maailmas ja on viimase kümne aastaga kolmekordistunud. Probleem on aga see, et pakkumine ei suuda käia kaasas nõudlusega. Juščiuse andmetel kasvas mahepõllumajandusmaa pind Euroopas 2016. aastal 6,7 protsenti, samas kui mahetoodangu müük kasvas 12 protsenti.
Leedu on suurepärane paik mahepõllumajanduse viljelemiseks, kinnitab Juščius. Seal on palju puhast loodust ja pikad põllumajanduse traditsioonid. AUGA farmid asuvad riigi kõige viljakamates piirkondades.
LISAINFO:
Auga Groupist
• 38 000 hektarit maad teravilja ja köögiviljade, kaasa arvatud oma loomade tarbeks mahesööda kasvatamiseks.
• 3500 piimalehma.
• Vabalt peetavad kanad elavad uue ajastu mobiilsetes kanakuutides. Kanu söödetakse mahesöödaga ja nende eluaeg on vähemalt 10 nädalat.
• Baltikumi suurim seenekasvataja Baltic Champs kasvatab aastas 11 000 tonni valgeid ja pruune šampinjone, portobellosid, shiitake-seeni ning kuning-ja austerservikuid.
• Auga Groupi 2017. aasta käive oli auditeerimata andmetel 48,8 miljonit eurot ja brutokasum 15,2 miljonit eurot.
• AUGA Group AB aktsionärid on Baltic Champs Group (88,8%), Multi Asset Selection Fund (5,83%) ning muud füüsilised ja juriidilised isikud (6,04%). Aktsiakapital on registreeritud Leedu Vabariigi äriregistris ja koosneb lihtaktsiatest, mis on täiel määral sisse makstud. Aktsiatega kaubeldakse Vilniuse ja Varssavi börsidel.
AUGA tooted
AUGA tootesarja kuuluvad köögiviljad (10 toodet), seened (7 toodet), konserveeritud tooted (10 toodet), supid (5 toodet), teraviljatooted (4 toodet) ja kanaliha. Tänavu toob AUGA jaeturule uute toodetena piima ja piimatooted, kanamunad ja suhkru.
* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 2/2018
** Artiklis sisalduv teave on vaid informatiivse tähendusega ning pole mõeldud investeerimisotsuse langetamiseks. Potentsiaalse kapitalikaasamise korral koostatakse ja avalikustatakse vastavalt kehtivate õigusaktide sätetele pakkumise prospekt, mille eesmärk on anda investeerimisotsuse tegemiseks vajalikku olulist teavet. Investeerimisotsuste tegemisel tutvu riskidega ning vajalikku olulist teavet sisaldavate materjalidega ja küsi nõu asjatundjalt.
Tweet