Pixabay
Teiste ees edumaa saavutamine ning soov vältida suuri kaotusi viivad investorid kõikvõimalike teejuhiste otsingule, mille abil õnnestuks tulevikku veidigi selgemas valguses näha. Kuigi majandussurutised kipuvad tulema ootamatult ja nende prognoosimine on keeruline, leidub paar signaali, mis on ajalooliselt osutunud üsna usaldusväärseks eelhoiatuseks.
Ühendriikides pakub ühte sellist vihjet valitsuse võlakirjaturg, täpsemalt tulususte kõver. Kuna intressimäärad liiguvad võlakirjaturul erinevate tähtaegade lõikes üksteisest sõltumatult, peegeldab see hästi turuosaliste meelestatust riski osas. Normaalsetes tingimustes pakuvad valitsuse lühiajalised võlakirjad madalamat tulusust ning pikema tähtajaga kõrgemat, sest mida kauemaks oma raha valitsusele laenad, seda rohkem peaks emitent sulle maksma riski võtmise eest, et kapital lõpuks ka tagastatakse.
Aeg-ajalt tuleb aga ette olukordasid, kus pikaajalised investorid on nõus leppima isegi madalama tootlusega kui lühiajalised investorid, olgugi et võetud risk on suurem. Üldiselt seostatakse seda investorite ootusega, et majanduskasv aeglustub ning sestap lüüakse lukku madalam intressimäär, kuna riskide kasvades võib see veelgi allapoole tulla.
Alloleval joonisel on sinisega toodud USA valitsuse 10aastase ning kolmekuulise võlakirja tulususte erinevus. Praktiliselt iga kord, kui lühiajalise võlakirja tulusus ületas pikema tähtajaga võlakirja tulusust (vajudes joonisel alla nulli), järgnes sellele mõni aeg hiljem Ühendriikide majanduslangus. Nagu näha, on pika- ja lühiajaliste võlakirjade tulususte vahe ka viimasel ajal kahanenud, pakkudes turuosaliste seas palju kõneainet, ent siiani pole negatiivseks erinevus veel kärisenud ja seetõttu puudub ka konkreetne majandussurutise signaal.
Allikas: Bloomberg, LHV
Veel on heaks majandussurutise kuulutajaks töötuse määr, mis maikuu andmete järgi alanes Ühendriikides 3,8% peale ehk 18 aasta madalaimale tasemele. Selle langus on märk tugevnevast majandusest, kuid hoopis olulisemad on pöördemomendid.
Järgmiselt jooniselt võib näha, kuidas USA töötuse määr saavutab põhja mõni aeg enne kui majandust tabab langus (tähistatud oranžide tulpadega). Surutise ajal hüppab tööpuudus juba võrdlemisi järsult kõrgemale.
Allikas: Bloomberg, LHV
St. Louis FED üritas välja selgitada, kumb neist indikaatoritest võiks olla täpsem ning pakub investoritele hoiatamisel suuremat väärtust. Allolevast tabelist võib näha, et alates 1969. aastast on USAs töötuse määr põhja teinud keskmiselt üheksa kuud enne majandussurutise algust ning valitsuse võlakirjade tulususte kõver muutus negatiivseks keskmiselt 10 kuud enne. Kõige rohkem kulus mõlema indikaatori puhul 16 kuud sündmuse asetleidmiseks (kuigi erinevates majandustsüklites) ning kõige vähem üks kuu töötuse määra ja viis kuud tulususte kõrvera puhul.
Allikas: St. Louis FED
Töötuse määra tõlgendamisel lisab keerukust asjaolu, et me ei tea täpselt, kas konkreetne tase märgib põhja või mitte, sest statistikas leiab aset ka lühiajalisi tõususid. Näiteks toob FED välja, et 1962. oktoobrist kuni 1963. aasta veebruarini kerkis töötuse määr 5,36% pealt 5,95%le, ent jätkas seejärel uuesti langust. Tulususte kõvera muutumine negatiivseks on seevastu üsna konkreetne sündmus aga sealgi on ajaloos ette tulnud nö valestarte (1966. aastal).
Kokkuvõttes on mõlemad näitajad osutunud ajalooliselt usaldusväärseteks vahenditeks, mille abil majandussurutist prognoosida, kuid kindluse mõttes tuleks otsida kinnitust rohkematest näitajatest. Näiteks ei pruugi USA valitsuse pikaajaliste võlakirjade tugev nõudlus ja surve tulusustele olla praegu tingitud mitte niivõrd kartusest Ühendriikide majanduse pärast, vaid investorite soovist otsida kaitset arenevate turgude arengute ning Itaalia poliitilise kriisi eest.
Tweet
