Pixabay.com
Maailmas juuakse iga päev ära ligi 3 miljardit tassi kohvi. Eriti palju tarbitakse seda arenenud riikides, kus domineerivaks tarbijaskonnaks on noor Y-generatsioon, kelle mõjul kujunevad sektoris pidevalt uued trendid. Samas eksisteerib reaalne oht, et aja jooksul vähenevad kliimamuutuste tõttu kohvi kasvatamiseks sobilikud kohad ja kaovad ka mitmed kohviliigid.
Kohv on üks peamisi rahvusvaheliselt kaubeldavaid põllumajandustooteid. Seda kasvatatakse rohkem kui 50 riigis üle maailma: Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Kesk-Ameerikas ja ka Kariibi mere saartel. Enamus kohvi tarbijaid paikneb aga arenenud ja kõrge sissetulekuga piirkondades nagu USAs ja Euroopas. Üks Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) hiljutistest uuringutest kirjutab, et rohkem kui 75% USA täisealisest elannikkonnast joob kohvi.
Samas läheb suur osa ehk 45% kogu eksporditavast kohvist Euroopasse. Mordor Intelligence analüütikud prognoosivad, et Euroopa kohviturg kasvab perioodil 2018-2023 iga-aastaselt +5,6%. Euroopas elavad ka maailma suurimad kohvisõbrad – soomlased – juues 2017. aastal keskmiselt ära 12kg kohvi inimese kohta.
Allikas: Worldatlas.com
WIPO uuring väidab veel, et globaalse kohvituru suurus on ligikaudu 200 miljardit dollarit. Turu saab põhimõtteliselt tarbija asukoha järgi jagada kaheks: kodudes ja väljaspool kodusid tarbitav kohv. Üle poole ehk 55% turuväärtusest tuleb kohvist, mida inimesed tarbivad väljaspool kodu: kohvikutes, restoranides, hotellides ja muudes sarnastes kohtades.
Suurim kohvikutekett maailmas on 78,5 miljardi dollarilise turuväärtusega USA ettevõte Starbucks (SBUX). Ettevõtte müügitulu oli 2017. aastal 22,4 miljardit dollarit, millest 73% moodustas jookide müügist laekunud tulu. Šveitsis asuva peakontoriga Nestle (NESN) on aga juhtival kohal olev toidu- ja joogiettevõte ning selle jaoks on kohv suurima kasvuga segment. Nestle’i tuntuimad kohvibrändid on Nescafe, Nespresso ja Dolce Gusto.
Nestle maksis Starbucksile hiljuti 7,15 miljardit dollarit selle brändi kasutamise eest. Tegemist on globaalse koostööga, kus võidavad mõlemad pooled. Starbucksi kaubamärk laieneb tänu Nestle’le kiiresti USAst palju kaugemale ja jõuab otse inimeste kodudesse üle kogu maailma. Üheks suureks kasvuvõimaluseks on näiteks Hiina, kus asub üks kõige kiiremini kasvav kohviturg. Nestle loodab tehinguga kasvatada müüki aga USAs, mille turust see omab praegu vaid 5%.
Starbucksi pakendatud kohvitooted
Allikas: News.Starbucks.com
Demograafiliselt on suurimad kohvijoojad ning kohvituru mõjutajad aastatel 1982-1999 sündinud inimesed, keda kutsutakse Y-generatsiooniks, millenniumilasteks või mina-põlvkonnaks. Bloombergi kohaselt tarbivad USA millenniumilapsed 44% sealsest kohvist ning on kohvi nõudluse ajalooliselt kõrgeimate tasemeteni viinud. Kuna USA on üks maailma suurim kohvi tarbija, siis on ka globaalne nõudlus tublisti kasvanud.
Rabobank Internationali analüütik Carlos Mera Arzeno sõnul kasvab kohvi tarbimine +1,5% aastas. Globaalset kohviturgu viib edasi näiteks linnaelanikkonna ning sissetulekute kasv. Kasvu juhib ka kohvikute arvu suurenemine, pruulimisstiilide areng ja erinevate kohvitüüpide ning maitsete laienev kättesaadavus. Põhjusel, et kogemus on muutumas hinnast tähtsamaks, eelistatakse üha rohkem nn kõrgema klassi kohvi (premium coffee).
USA ettevõte The J.M. Smucker Company (SJM), mille tooteid leiab 90% USA inimeste kodudest, tuli hiljuti välja uue premium coffee tooteliiniga „1850“. Selle tooted peaks tugevdama ettevõtte positsiooni kohvituru kõige kiiremini kasvavates segmentides ning julge maitse tõttu tõmbama ligi ka nooremat põlvkonda. Statista andmetel on J.M. Smuckeri bränd Folgers USA jahvatatud kohvi turul esikohal 29,5%lise turuosaga, millele järgneb Maxwell House (14,1%) ja Starbucks (10,1%).
Analüütikud prognoosivad aga kliimamuutuste tõttu aastaks 2020 potentsiaalsete kohvi kasvatamise kohtade märgavat vähenemist ja kohviubade kvaliteedi halvenemist. USA juhtiv teadusorganisatsioon Rahvuslik Teaduste Akadeemia väidab, et Aafrika mandri suurim kohvitootja, Etioopia, võib kaotada ligi 60% enda toodangust aastaks 2050. See mõjutab Euroopat ja Põhja-Ameerikat üpriski palju, sest põhiline osa sealsest kohvi nõudlusest rahuldatakse impordi abil.
Kui midagi ette ei võeta, siis lähitulevikus on näha küll uute kohvitrendide ilmumist, kuid pikas plaanis peavad kohviarmastajad silmitsi seisma järjest kallimalt hinnastatud ning halvema maistega kohviga. Siinkohal on abiks uute tehnoloogiate arendamine, millega saab hoida kohvitaimed jätkusuutlikena ja kasvatada neid näiteks ka külmemates kohtades, kuid see ei juhtu üleöö.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
