Pixabay.com
Tänu interneti arengule on nii silmapilkne dokumentide jagamine kui ka veebipoodides ostlemine iseenesest mõistetavaks kujunenud. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka ülikiiret suhtlust sotsiaalvõrgustikes. Järgmine domineeriv suund nutiajastul on aga asjade internet (IoT - Internet of Things).
Asjade internet kujutab endast võrku, kus erinevad esemed on ühendatud kas siis interneti või üksteisega. Ühelt poolt on need asjad võimelised täitma erinevaid ülesandeid, teiselt poolt aga koguma informatsiooni ning seda omavahel vahetama või kasutajale saatma.
IoT koosneb paljudest erinevatest komponentidest. Lisaks (1) esemetele kuuluvad siia alla ka (2) sensorid, mis tajuvad füüsilist keskkonda ja koguvad sealt tulevat informatsiooni, (3) inimesed, kes neid seadmeid juhivad, (4) teenused, näiteks pilve-teenused ja (5) platvormid ehk vahetarkvara, mille kaudu ühendatakse kõik teised IoT komponendid omavahel.
Targad esemed võivad olla nii inimeste isiklikus omandis (nutitelefonid, autod), tehastes (masinad) kui ka tavapärases linnapildis (valgusfoorid). GrowthEnableri uuringu kohaselt on käesoleval aastal ühendatud 11,2 miljardit asja ning 2020. aastaks kasvab see number 20 miljardini.
Inimeste ja IoT seadmete arvu võrdlus maailmas, miljardites
Allikas: GrowthEnabler
Kui numbritest veel rääkida, siis 2016. aastal oli IoT turg Forbesi kohaselt väärt 157 miljardit dollarit. 2020. aastaks peaks see number jõudma 457 miljardi dollarini, tõustes +28,5% aastas. McKinsey Global Institute prognoosib, et IoT võib luua 2025. aastaks 2,3 triljonit dollarit majanduslikku väärtust üle kogu maailma.
IoT on nii ettevõtetele kui tavatarbijatele väga kasulik. Näiteks tootmisettevõtetel aitab see masinatele teha ennetavat hooldust, jälgida tootmisliini tõhusust ja tuvastada probleeme õigeaegselt. Jaekaubanduses võtavad automaatkassad klientide ostude eest sel ajal raha, kui klient ostudega poest väljub. IoT aitab saavutada madalamaid tegevuskulusid ning võita endale kliente.
Inimeste elu muutub laias laastus tänu ühendatud esemetele palju mugavamaks. Näiteks, inimene sõidab külmal talvepäeval töölt koju ning tahab, et koju jõudes oleks tuba soe. Seda saab ta teha autos olles, kui reguleerib nutitelefoni kaudu kodus olevat termostaati. Kui ta omab ka teatud luksusautot, on tal võimalus nutitelefoni või autovõtme abil auto juhtida kitsasse parkimiskohta, ise autos istumata.
IoT maastik on ülimalt lai, kuid selle suurimaks sektoriks on nutikad linnad (Smart cities). Uuringufirma Garnter kohaselt peaks 2050. aastal 70% maailma elanikkonnast elama linnades. Kasvav linnastumine mõjub olemasolevale infrastruktuurile aga negatiivselt. IoT aitab linna- ja omavalitsustel näiteks liiklust juhtida, parandada ühistranspordi kvaliteeti ja turvalisust, juhtida energiakasutust hoonetes ning palju muudki.
Kolm juhtivat ettevõttet, mis teenindavad linnu ja omavalitsusi, on General Electric (GE), Intel (INTC) ja AT&T (T). Compass Intelligence kajastab seda oma 40st ettevõttest koosnevas Smart Cities Indexis.
IoTi turg segmentide kaupa 2017. aastal
Allikas: GrowthEnabler
Suuruselt teine turusektor on tööstuslik IoT (Industrial Internet of Things), kus targad masinad ning nende abil kogutud suurandmed aitavad ettevõtetel reaalajas enda tootmisprotsesse paremini mõista. Kuna IoT abil saab väga täpselt arvesse võtta näiteks turunõudlust ja ilmastikutingimusi, on kõiki operatsioone võimalik teostada ka maksimaalse tõhususega.
Tööstusliku IoT eesostas tegutseb samuti General Electric. Üheks näiteks sellest laiast tegevusharust on 2013. aastal GE Digitali loodud tarkvaraplatvorm Predix Platform, mis kogub ja analüüsib andmeid tööstuslike masinate kohta. Predix aitab optimeerida tervet süsteemi, mitte ainult üksikuid osi.
Samas on GE vaevlenud juba pikemat aega raskustes – ettevõtte aktsiahind on korralikult pihta saanud, vähendades viimase kümne aasta jooksul firma turuväärtust üle 200 miljardi dollari. Eelmisel aastal sai ettevõte endale aga uue tegevjuhi, kes on asunud firmat ümber pöörama.
General Electricu aktsiagraafik perioodil 2000-2018
Allikas: Bloomberg
Probleemidele vaatamata asusid Apple (AAPL) ja GE eelmise aasta oktoobris koostööd tegema, eesmärgiga tuua tööstuslikud äpid iPhone’idele ja iPadidele. Üsna hiljuti sai GE partneriks ka Microsoft (MFST).
Kolmas peamine Internet of Things haru on tervishoiu- ja meditsiinisektor, mille suurus 2017. aastal oli 41,2 miljardit dollarit. Analüütikute oodatav kasvumäär on +30,8% aastas ning see tähendab, et 2022. aastaks on turg kasvanud 158 miljardi dollarini.
Peale General Electricu on siin suures osas käsi mängus Google’l (GOOGL). Paljud tervishoiuettevõtted ja näiteks ka Tšiili terviseministeerium kasutavad Google Cloud’i, et kiirendada rahva tervise ning kliiniliste uuringutega seotud projekte. Google usub, kui meditsiinilise sisuga andmed oleksid korralikult koondatud ja kergesti ligipääsetavad, oleksid ettevõtted võimelised uusi analüütika ja masinõppe projekte palju paremini teostama.
Üheks masinõppe projektiks on näiteks algoritm, mis suudab mammogrammidel vähktõve kasvajad tuvastada. Standfordi teadlased on arendanud välja ka sügava masinõppe mudeli, mis suudab identifitseerida nahavähki. Olemas on ka selline algoritm, mis suudab diagnoosida diabeetilist retinopaatiat (silma võrkkesta kahjustus, mille põhjuseks on suhkruhaigus).
Google teeb koostööd ka Fitbitiga (FIT). Viimase kliendid saavad ühendada enda aktiivsusmonitorid tervishoiuteenuse osutajate poolt elektroonselt kogutavate haigusandmetega (electronic medical records - EMRs). Lihtsalt öeldes annab see Fitbiti kasutajatele parema pildi enda tervisest ning arstidele täielikuma vaate oma patsientide heaolust.
Artikli alguses mainitud termostaate toodab ühe näitena Google’i tütarettevõte Nest Labs. Uuringud näitavad, et Nesti tooted aitavad inimestel 10-12% küttekuludest säästa. Ettevõtte tooteportfellis on ka targad suitsuandurid, uksekellad ja turvakaamerad.
See, et üha enam inimesi kasutab internetti, nõudlus automaatika tehnoloogia järele suureneb, tarkade andurite hinnad langevad ja andmetöötluse kulutõhusus paraneb, paneb asjade interneti turu kasvama. Samas ei puudu sellel ka nõrkused - turvalisus, häkkerid ja probleemid privaatsusega tekitavad inimestes hirmutunnet.
Mainimata jäi küll palju huvitavaid teemasid ning teisigi valdkonnas tegutsevaid suurettevõtteid nagu Amazon (AMZN) ja Cisco (CSCO), kuid peab tõdema, et asjade internet on laiahaardseliselt kasvamas ning tulevikus puudutab see kõiki neid, kes vähegi mingisuguseid esemeid kasutavad.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
