Apple’i unustatud kolmas asutaja

Pixabay.com

On võimalik, et Ronaldi panuseta iPhone nutitelefone ja iMac arvuteid täna müügil ei oleks. Tema oli see, kes kirjutas nii ettevõtte esialgse partnerluslepingu kui Apple I arvuti käsiraamatu ning disainis esimese Apple’i logo. Steve Jobs valis ta isiklikult endale partneriks eelkõige põhjusel, et Ron oli meestest palju vanem ning kogenum. Jobs küsis tihti Wayne’lt isalikku nõu, näiteks kas ta peaks minema Indiasse või mitte.

Ronald ja visandid Apple’i algusaastatest

Allikas: Mirror.co.uk, autor: James Desborough

Ronald Wayne sündis 1934. aastal USAs Ohio osariigis. Ta õppis New Yorgi tööstusliku kunsti koolis tehnilist joonestamist. 1956. aastal, kui Steve Jobs oli vaid 1-aastane, kolis 22-aastane Ronald Californiasse, et alustada seal oma esimese ettevõttega – mänguautomaatide müügiga. Kuna äri ebaõnnestus, mõistis ta kiiresti, et temast ärimeest ei saa.

20 aastat hiljem asutasid kolm meest, kaasa arvatud juba 40-aastaseks saanud Ron, Apple’i. Ettevõttest 45% läks Steve Jobsile, 45% Steve Wozniakile ning 10% Ron Wayne’le. 2018. aasta juulikuu seisuga on 10% Apple’st väärt üle 95 miljardi dollari, mis tähendab, et Ron peaks olema Jeff Bezose järel teiseks kõige rikkaim mees maailmas. Reaalsuses on asi sellest väga kaugel, ta pole 500 rikkaima inimese listis viimaselgi kohal.

Apple’i aktsia hind aastatel 2008-2018

Allikas: Bloomberg

Teadmisega, et mul oleks täna võimalik osta absoluutselt kõike, reisida ükskõik kuhu, aidata miljoneid abivajajaid, kuid ühe minu otsuse pärast see nii ei ole, suurem osa inimesi elada ei suudaks. See tõde on Ronald Wayne’i elu juba mitukümmend aastat saatnud. Mis siis ikkagi juhtus?

Vaid 12 päeva pärast partnerluslepingu sõlmimist hüppas Ronald alt ning müüs oma osaluse 800 dollari eest Stevele tagasi. 2012. aastal, pärast Steve Jobsi surma, avalikustas Ron, miks ta otsustas Apple’st lahkuda. Tema sõnul oli tal selleks palju põhjuseid, üheks nende seast oli aastaid tagasi saadud valus teadmine, et ta ei sobi ärimeheks.

Jobsile avaldas ka muljet Wayne’i loodud dokumentatsioonisüsteem firmale Atari, kus mehed kunagi koos töötasid. Wayne sai aru, et Jobsi soov oli saada selline süsteem ka Apple’le. Mänguautomaatite vastu kirglik Ronald ei soovinud aga  järgmised 20 aastat ühes suures korporatsioonis dokumente läbi lapata. See oli teine põhjus, miks ta enda osaluse kiiresti maha müüs.

Kolmas põhjus oli see, et Ron oli ainuke, kes omas firma algusaastatel autot, maja ning raha. Kuna Steve Jobs laenas esimeste arvutite valmistamise jaoks 15 000 dollarit ning müüs arvutid ettevõttele, mille maine polnud arvete maksmise koha pealt väga hea, hakkas Ronald enda vara pärast muretsema ning ei soovinud Apple’ga seetõttu enam seotud olla.

Ronald Wayne’i saatnud ebaõnne võib nimetada kolossaalseks ka sellepärast, et ta müüs 1976. aastal sõlmitud Apple’i partnerluslepingu 1990ndate alguses vaid 500 dollari eest, kuid 2011. aastal maksti ühel oksjonil selle eest 1,6 miljonit dollarit. See olevat ainuke asi, mida ta isiklikult oma elus väga kahetseb. Teisalt kasvatavad tema väitel sellised kogemused inimese karakterit.

Steve Jobsi kirjeldab Ron kui temperamentset ja väga tõsist indiviidi, kes tahtis, et töö saaks tehtud koheselt. Kui ta ei saanud seda, mida ta tahtis, hakkas ta vaidlema või lahkus ruumist. Jobsil oli alati kõigest oma nägemus ning ta ei kaldunud sellest kõrvale enne, kui keegi andis talle ülimalt hea argumendi seda teha.

Täna veedab Ron oma pensionit väikses majas Nevadas, kus ta müüb marke ning haruldasi münte. Huvitav on ka see, et enne 2011. aastat polnud mees mitte kunagi ühtegi Apple’i toodet omanud. Siis sai ta endale kingituseks iPad 2, mille ta siiski ära andis.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.

Tweet