Ray Dalio – põhimõtetega suurinvestor

Ray Dalio (www.principles.com)

Ajakiri Time on Dalio valinud maailma mõjukamate hulka ja ajakiri Forbes reastanud maailma rikkamate sekka. Mehe nimi pole siinmail kuigi tuntud, aga väärib seda. Läinud aastal avaldas ta raamatu oma põhimõtetest, mis peaksid aitama elada edukalt.

Lihtne poiss

Itaalia päritolu Raymond Dalio sündis New Yorgis Queensi linnaosas 1949. aastal. Isa, kes kandis nime Marino Dallolio, teenis elatist klarneti ja saksofoni mängimisega Manhattani džässiklubides. Ema Ann oli koduperenaine. „Ma olin tavaline laps, me elasime tavalises majas ja ma olin halvem kui tavaline õpilane,” meenutab Dalio oma lapsepõlve. Talle meeldis semudega tänaval jalgpalli taguda ja tagahoovis pesapalli mängida.

Oma suurimaks nõrkuseks peab Dalio halba mälu, näiteks ei suuda ta meelde jätta ühtegi telefoninumbrit. Küll aga jäävad talle meelde faktid, mis tekitavad mingeid olulisi seoseid. Koolis õppimine ei meeldinudki talle põhjusel, et õpetajad nõudsid teadmisi, mis tundusid Daliole tühised. Kuigi ema sundis poissi kehvade hinnete tõttu tundide viisi toas õppima, enne kui lubas tal minna välja palli mängima, polnud sellest kasu – Dalio lihtsalt ei võtnud ennast kokku. Isaga olid poisil nõrgad suhted, sest isa käis õhtuti tööl, saabus koju alles kella kolme paiku öösel ja puhkepäevadel lihtsalt magas. Pärast ema surma – Dalio oli siis vaid 19-aastane – sai ta isaga aga väga lähedaseks ja eriti soojaks muutusid suhted pärast seda, kui Daliol tekkis oma perekond.

Esimene teenistus

Kuigi kodutööd olid poisile vastumeelsed, oli ta kodust väljaspool üliaktiivne. Dalio ütleb, et kui ta on millegi vastu, siis ta võitleb lõpuni, aga kui teda miski köidab, siis ei hoia teda ka miski tagasi. Ja teda köitis raha. Dalio hakkas juba kaheksa-aastaselt käima juhutöödel: pesi restoranis nõusid, lükkas lund, täitis kaubanduskeskuses riiuleid ja käis golfipoisiks. Ta ei mäleta, kuidas vanemad suhtusid tema rahateenimisse, aga kinnitab, et nii varases eas isikliku raha omamine ja erinevatel ametikohtadel õpitud oskused andsid talle õppetunni, mille sarnast ta poleks saanud üheski koolis.

Tohutut mõju avaldas poisile president John F. Kennedy, kes üritas muuta maailma paremaks paigaks. Noorele Daliole avaldasid muljet kosmoseuuringud, Kennedy lubadused võidelda vaesusega ja see, kui tähtsaks pidas president võrdseid õigusi. Ameerika Ühendriikide majandus moodustas sel ajal 40 protsenti maailmamajandusest (praegu ligikaudu 20 protsenti). Dollar oli maailmaraha ja Ameerika Ühendriikide sõjaline jõud oli ületamatu. Tundus, et kõik läheb õiges suunas. Dalio tunnistab, et võib-olla oli ta naiivne, aga kindlasti polnud ta ainus.

Kõik rääkisid sel ajal aktsiaturgudest, sest aktsiaturgudel läks hästi ja inimesed teenisid palju. Selliste inimestega kohtus ta golfipoisina golfiväljakul. Just sealt teenitud rahaga ostis ta 12-aastaselt lennukompanii Northeast Airlines aktsiaid – põhjusel, et talle teadaolevalt oli see ainus aktsia, mille hind jäi alla viie dollari. Ühtlasi leidis ta, et mida rohkem ta aktsiaid ostab, seda suurem on võimalus raha teenida, ning kulutas aktsiatele 300 dollarit. See oli õnnelik ost. Northeast Airlines ühines Delta Airlinesiga ja aktsia hind tõusis kolm korda. Küll aga ei teadnud poiss siis veel, et see oli juhuslik õnn, ja arvas, et aktsiaturgudel rahateenimine ongi nii lihtne.

Neil päevil sattus Dalio kätte ka ajakirja Fortune kupong, millega sai tasuta tellida ajakirja koostatud aruandeid Fortune 500 ettevõtete kohta. Ta tellis need kõik ja pani sellega aluse oma investeerimisteemalisele raamatukogule, kuid veel tänini on Daliol meeles väljaandeid kohale tassinud postiljoni rahuolematu nägu.

Investeerimishuvi kõrvalt jätkas Dalio õpinguid ja omandas bakalaureusekraadi Long Islandi ülikoolis. Ameerika majandusel läks jätkuvalt hästi. Suur depressioon ja Teine maailmasõda meenusid justkui halva unenäona. Dalio elas lõbusat tudengielu ja arvas, et teab aktsiaturgudel toimetamisest kõike. Tagantjärele ütleb ta, et see oli suur viga.

Edulugu hakkas murenema

1960. aastate lõpp tõi Ameerika Ühendriikide majandusse muudatusi. Ebaõnnestumised ja inimkaotused Vietnami sõjas muutsid ühiskonna depressiivseks ning Ameerika ei tundunudki enam nii kõikvõimsana. Samal ajal sidus Prantsusmaa president Charles de Gaulle frangi dollarist lahti, kuna kahtlustas, et Ameerika Ühendriigid rahastavad oma ülisuuri kulutusi rahatrükiga. Kõrvutades uudiseid ja aktsiaturgude liikumist, mõistis Dalio otsest seost.

Pärast hariduse omandamist töötas Dalio New Yorgi börsil, kaubeldes kaubafutuuridega. Ta jätkas ka õpinguid ja asus magistrikraadi omandama Harvard Business Schoolis. See oli talle sobiv kool – tahvli ees ei seisnud õpetajat, kes ütleks, mida peab meelde jätma, vaid tudengitele anti lahendada reaalsed juhtumid ja nad said nende üle arutleda. Daliole avaldab siiani muljet üle maailma kokku tulnud seltskond, kellega ta Harvardis koos õppis.

Omandanud magistrikraadi, kutsuti Dalio kauplemisdirektoriks keskmise suurusega sajandivanusesse maaklerfirmasse Dominick & Dominick. Aastapalk oli 25 000 dollarit ja see oli Harvardi lõpetaja jaoks hea pakkumine. Kui Dominick & Dominick aasta hiljem oma jaeäri sulges,  läks Dalio maaklerina tööle pisut suuremasse ja edukamasse firmasse Shearson Hayden Stone. Aga ka see teekond, kuigi Dalio sõnul väga edukas, jäi lühikeseks. Ees ootasid hoopis tähtsamad otsused.

Alustades oma fondiga

1975. aastal asutas Dalio investeerimisfirma Bridgewater Associates. Õigemini, nagu ta ise ütleb, taasasutas, sest pärast Harvardi lõpetamist oli ta plaaninud koos koolikaaslasest sõbra Bob Scottiga luua ettevõtte, et müüa Ameerika Ühendriikidest pärit väärtpabereid teistesse riikidesse – ettevõtte nimigi tuli sellest, et sooviti luua silda üle vee. 1975. aastani oli ettevõte jäänud vaid paberile, kuid nüüd otsustas Dalio sellele elu sisse puhuda. Ta töötas oma kahe magamistoaga korteris ja kui ülikoolikaaslane välja kolis, tegi Dalio tema magamistoast kontori. Appi kutsus ta endale ühe oma sõbra, kellega käis koos ragbit mängimas, tööle palgati ka sekretär ning Bridgewater oligi käima lükatud.

Järgnevalt uuris Dalio turge sellise pilguga, nagu seda võiksid teha tema kliendid. Tänu sellele oli tal hõlpsam selgitada oma klientidele, kuidas ta riskidega toime tuleb. Klientide rahaga turgudel läbilöömine oli Dalio jaoks lahe tegevus, mida ta igal juhul eelistas palgatööle. Samal ajal jätkas ta ka oma portfelliga kauplemist.

1977. aastal abiellus ta Hispaaniast pärit eksootilise Barbara-nimelise tüdrukuga, kellega oli juba paar aastat käinud kohtingutel. Veel samal aastal said nad esimese lapse ja kolisid suuremasse korterisse Manhattanil. Uude elukohta viis Dalio kaasa ka oma kontori.

Pulmareisile suunduti Moskvasse, kuhu jõuti vana-aastaõhtul. Osaliselt oli tegu tööreisiga, sest venelased, kes ostsid sel ajal maailmaturult kõvasti vilja, palkasid Dalio, kes oli muude investeeringute kõrval pühendunud ka viljaturgudele, endale nõu andma. Esialgu oli Bridgewateri idee müüa korporatiivklientidele nõu, kuidas toime tulla valuutakursside ja intressidega seotud riskidega. Uus strateegia nägi aga juba ette suurte kompaniide ja valitsuse nõustamist. 1981. aastal kolis Dalio ettevõtte oma New Yorgi korterist välja ja avas kontori New Yorgist 50 kilomeetri kaugusele jäävas Connecticutis.

1982. aasta õppetund

Erinevalt paljudest leidis Dalio, et Ameerika Ühendriikide pangad laenavad liiga palju raha arenevatele Ladina- Ameerika riikidele. 1982. aasta alguses olid Ameerika pankurid veel lootusrikkad, et laenatud raha annab sealsele majandusele tõelise hoo sisse, arvestamata asjaoluga, et üheksa suurema panga antud koguvõlg ulatus juba 327 miljardi dollarini. Kuid juba sama aasta augustis teatas Mehhiko rahandusminister riigi suutmatusest maksta tagasi 80 miljardit dollarit, millest 20–30 miljardit kuulus Ameerika Ühendriikide pankadele. Naftahinnad kukkusid ootamatult, Mehhiko devalveeris peeso ja intressid tõusid. Mehhiko majandusunistus oli kustunud ja valitses hirm, et see tõmbab endaga kaasa ka ülejäänud 15 Ladina- Ameerika riiki.

Dalio panustas aktsiaturgude suurele kukkumisele, kuid läks vastupidi: föderaalreserv sekkus ja aktsiaturud läksid üles. Dalio keskendus Ladina-Ameerika kriisile sedavõrd, et ei võtnud arvesse kogu teavet, mis oleks tal võimaldanud teha parema otsuse. „Ma kaotasin palju enda ja klientide raha,” ütleb ta tagantjärele. Kriisiolukorrast väljatulekuks oli ta sunnitud laenama oma isalt 4000 dollarit. „See oli valus, väga-väga valus,” meenutab ta, kuid lisab, et ühtlasi oli see kõige parem asi, mis temaga sai juhtuda, sest see muutis ta mõtlemist.

Tekkinud olukord sundis teda juurdlema selle üle, mida ta teab, kuidas ta seda teada sai ja mida seejärel ette võttis, ning määratlema ka kõik selle, mida ta endiselt ei teadnud. Tänu sellele sai ta oma panuseid mitmekesistada. „See andis mulle avatud mõtteviisi, millega kaasnes ka hirm, mis omakorda tasandas minu agressiivsust,” kirjeldab Dalio. Tema sõnul ongi tema edasise edu taganud arusaam, et olulisem on tegeleda sellega, mida ta ei tea, kui teha otsuseid selle põhjal, mida ta teab.

Maailma suurimaks

2005. aastaks kasvas Bridgewater maailma suurimaks riskikapitalifondiks. 2017. aasta oktoobri seisuga oli ettevõtte hallata 160 miljardit dollarit ja ettevõttes oli üle 1700 töötaja.

Ray Dalio sõnul on Bridgewater Associates ülemaailmse haardega ettevõte, mis kasutab kvantitatiivseid investeerimismeetodeid uute investeeringute väljaselgitamiseks, vältides ebarealistlikke ajaloolisi mudeleid. Ettevõte aktsepteerib ainult institutsioonilisi kliente, nagu pensionifondid, sihtasutused, sihtkapitalid ja keskpangad, kuid mitte erainvestoreid.

2007. aastal ennustas Bridgewater ette puhkevat finantskriisi. Aasta hiljem avaldas Dalio artikli selgitamaks, kuidas majandus toimib ja millises olukorras me hetkel oleme.

Tänaseks on Dalio oma ligi 18 miljardi dollarilise varandusega maailma rikkaimate inimeste hulgas. Bridgewater Associatesi juhtimisest on ta aktiivselt loobunud ja jätkab nõuandja rollis.

2000. aastate keskel, kui ettevõte palkas sadu uusi töötajaid, kirjutas Dalio neile käsiraamatu pealkirjaga „Põhimõtted”, kus ta tutvustab oma investeerimisfilosoofiat ja jagab kogemusi, mille on omandanud oma pikaajalise töö käigus maailma suurima riskifondi juhina. 2017. aastal ilmus see juba paksu raamatuna, kuhu on põimitud Dalio autobiograafia ja needsamad põhimõtted, millest kinnipidamine aitab tagada eduka karjääri ja elu. Raamatust sai otsekohe bestseller.

VALIK RAY DALIO ELU PÕHIMÕTTEID

Ole hüperrealistlik!

Unistused + reaalsus + ot­susekindlus = edukas elu

Ole avatud ja läbipaistev!

• Aavatus ja läbipaistvus on kiire õppimise ja efektiivsete muutuste seisukohalt hin­damatud.
• Ärge kartke seda, mida teised sinust arvavad.
• Tõe mõistmine ja läbi­paistvuse saavutamine too­vad endaga kaasa mõtestatud töö ja asjalikud suhted.

Vaata loodust mõist­maks, kuidas elu tegelikult käib!

• Ärge jääge kinni vaade­tesse, et kuidas asjad peaksid olema, sest siis me ei õpi nägema, kuidas asjad tegelikult on.
• Et olla milleski “hea” peab see olema kooskõlas reaalsusega ja aitama aren­gule tervikuna. Seda hinna­takse kõige rohkem
• Evolutsioon universumi suurim jõud. See on pidev protsess ja juhib kõike.
• Arene või sure

Arenemine on elu suurim saavutus ja suurim tasu

• Individuaalsed stiimulid peavad olema kooskõlas rühma eesmärkidega.
• Reaalsus toimib terviku, mitte sinu jaoks.
• Kohanemine läbi katsetamise ja vigade on hinda­matu.
• Mõista, et sa oled korra­ga kõik ja mitte midagi -ja otsusta siis, kes sa tahad olla.
• See, kes sa oled, sellest sõltub sinu tulevik.

Tiit Efert
* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri nr 2/2018

Tweet