Sul on liiga vähe raha, et pensionil olla

Gert Siniloo

11.09.2018 10:00

pixabay.com

  • Praegune elatustase määrab tulevase pensioni
  • Suur osa inimesi kulutab pensionil olles hoopis rohkem raha kui tööl käies
  • Mugav pensionipõlv nõuab tähelepanu juba täna
Arvame sageli, et pensionile jäädes kahanevad koos sissetulekuga ka kulud. Enamasti see aga nii pole.

Millal te viimati pensionile mõtlesite? Pakun, et nii ammu, et raske on seda isegi mäletada. Selles pole ka midagi imestada – kui olete noor ja terve inimene, tundub pension midagi veel nii kauget, et selle peale ei tasu mõttelõnga kulutada. Ent ühel hetkel jääme kõik vanemaks ja me kas ei jaksa, ei soovi või lihtsalt ei viitsi enam tööl käia või vähemalt mitte nii palju tööd teha. Et soliidses eas oleks võimalik jätkata senise heaolutaseme juures, peab aga olema piisavalt raha, millega seda endale lubada. Nii et kui te pole varem eriti mõelnud sellele, kui palju seda raha võiks olla, tasubki läbi lugeda järgnev artikkel – et teha pärast õiged valikud ja teema jälle mõneks ajaks ära unustada.

Alustage tänastest kuludest

Üks põhjus, mis hoiab meid tagasi pensionile mõtlemast, on seesama, miks me ei mõtle üleliia sageli tulevikule – sest me lihtsalt ei tea, mis aastakümnete pärast saada võib. Keegi ei tea seda, kui vanaks ta elab või milline on tema tervis enne pensionile jäämist. Kui aga mõelda läbi need teadaolevad tegurid, mis teie elu ka pensionil olles või vahetult enne seda mõjutavad, võib see mõtteharjutus saada aluseks parematele otsustele tulevikus.

Esimene, millest oma vajaliku pensioni suuruse arvutamisel lähtuda, on teie praegused kulud. Jätame kõrvale müüdi, et pensionile jäädes ja sissetuleku vähenedes kahanevad samavõrd ka kulud: ühe USAs 2017. aastal korraldatud uuringu järgi kulutab 46% pensionil majapidamistest esimesel kahel aastal pärast pensionile jäämist hoopis rohkem raha kui enne pensionit, mitte vähem. Lisaks leiti, et 33% majapidamistest kulutab ka veel kuuendal aastal pärast pensionile jäämist ikkagi rohkem raha kui tööl käies. Põhjused selleks on üsna lihtsad: pensionile jäädes ei soovita niisama koju konutama jääda, vaid käiakse reisimas ning kulutatakse rohkem raha meelelahutusele ja hobidele.

Niisiis tasub lähtekohaks võtta ikkagi oma praegused kulud. Olulisemad on kahtlemata eluasemekulud, nagu näiteks kodulaen, kommunaalmaksed, kindlustus jne, ning toidukulud. Tegelikult loeb aga kogu elustiil: hobid, väljas einestamine, reisimine, autoliising- ja kütus, meelelahutus – ühesõnaga kõik, alates kodukuludest, lõpetades igal hommikul tanklast ostetud kohviga. Kui olete need kulud kokku löönud, arvestage välja, kui suure osa sellest moodustavad n-ö sundkulutused ehk eluase ja toit, sest neist ei saa te ka pensionil olles loobuda.

Tõsi, osa praegustest kuludest on pensionile mineku ajaks arvatavasti kadunud. Ilmselt olete ära maksnud oma kodulaenu ning kui iga päev ei pea tööl käima, siis hoiate kokku ka autosõidu pealt. Samas võivad tulevikus tekkida ka ootamatud kulud, mida ei oska praegu ette näha. Peamine tegur on siin tervishoiule ja ravimitele tehtavad kulud, millega tasuks parimat lootes siiski igaks juhuks arvestada. Kui 2016. aastal kulutas statistikaameti andmeil Eesti keskmine leibkonnaliige tervishoiu peale 18 eurot kuus, siis lasteta vanemal kui 64-aastasel paaril kulus tervise peale 30 eurot kuus (inimese kohta) ning üksinda elaval üle 65-aastasel inimesel koguni 38 eurot kuus. Tasub meeles pidada, et need on vaid keskmised andmed, mida tuleb kohandada enda isiklikule olukorrale. Kui aga peaks juhtuma, et vanemas eas on tarvis rohkem ravi või näiteks hooldekodukohta, mille keskmine maksumus on praegu Eestis ligikaudu 800 eurot kuus, tõstab see kulutusi märgatavalt.

II sammas pole võluvits

Statistikaameti viimaste ehk 2016. aasta andmete järgi on Eesti keskmise leibkonna ehk ühises eluruumis elavate inimeste, kel on ühine eelarve, kulutused 408 eurot kuus leibkonna liikme kohta. See hõlmab kogu Eestit, kuid näiteks Tallinnas ulatuvad kulud 473 euroni kuus leibkonna liikme kohta. Samas kulutab lasteta ja vanem kui 64aastane paar ühe inimese kohta kuus 352 eurot, üksik vanainimene käib aga välja 391 eurot kuus. Arvestades, et Eesti keskmine vanaduspension oli 2016. aastal 386 eurot kuus, on need kainestavad numbrid. Kõrvutades keskmist pensioni igakuiste kulutustega, on selge, et riiklikust pensionist piisab vaid napilt igapäevakulutuste katmiseks ning sedagi vaid vanema kui 64aastase paari puhul. Võttes aluseks keskmised kulutused kõikide leibkondade liikmete kohta kui Eesti keskmise elustandardi, on selgesti näha, et riiklikust pensionist jääks igas kuus puudu üle 20 euro.

Osaliselt aitab kulutuste ja riikliku pensioni vahet tasandada kohustuslik II sammas, millest jääb aga samuti keskmise elustandardi hoidmiseks selgelt väheks. Rahandusministeerium on öelnud, et kuigi riigi eesmärk on hoida keskmise netovanaduspensioni ja netopalga suhet tulevikus vähemalt 40% tasemel, on see viimastel aastatel pidevalt langenud (2016. aasta lõpus oli see 41,6%) ning pensionäride arvu kasvades ja töötajate arvu vähenedes on tulevikus taseme hoidmine väga keeruline, kui just sotsiaalmaksu märkimisväärselt ei tõsteta. Isegi pärast 2050. aastat võib II samba osakaal pensionist moodustada vaid kuni ühe kolmandiku.

Mugav pensionipõlv nõuab tegusid juba täna, et tulevikus mitte kahetseda

Võtame võimaliku pensioniks vajamineva summa väljaarvutamise aluseks ümmarguse netopalga 1000 eurot kuus (brutopalk 1167 eurot). Oletame, et lähete pensionile 65aastaselt ning elate kauem, kui on Eesti keskmine oodatav eluiga (2016. aastal oli see 77,8 aastat) – 85aastaseks. See tähendaks, et vajaksite raha vähemalt 20 aastaks. Kui kulutate kuus 1000 eurot, siis vajaksite pensioniks näiteks 2% suuruse aastase inflatsiooni korral:

Kulud: 1000 x 12 kuud = 12 000 eurot aastas

Periood: 20 aastat

Keskmine inflatsioon aastas: 2%

Rahavajadus: 12 000 x 20 aastat x inflatsioon, % = 293 000 eurot

Juhul kui riiklik pension jääks senisega samas mahus kehtima, vajaksite pensioniks:

Kulud: 1000 x 12 kuud = 12 000 eurot aastas

Periood: 20 aastat

Riiklik vanaduspension (2017): 405 eurot x 12 kuud x 20 aastat x inflatsioon, % = 118 500 eurot

Keskmine inflatsioon aastas: 2%

Rahavajadus: 293 000 – 118 500 = 174 500 eurot

Seega isegi, kui tulevikus jääb riiklik vanaduspension praegusega samale tasemele – vaatamata kahanevale töötajaskonnale –, vajaksite 1000 eurot kuus kulutades vähemalt 174 500 eurot, et 65aastaselt 20 aastaks pensionile minna. Muidugi aitab kohustuslik kogumispension ehk II sammas veidi vahet vähendada, ent see sõltub kogumisperioodi pikkusest, palgast ning pensionifondi tootlusest. 1000-eurose netopalga korral oleks igakuine kogumispensioni makse 70 eurot kuus. Eesti pensionifondide keskmise brutotootluse puhul (koos inflatsiooniga) vajaksite siinse arvutuste andmete põhjal pensioniks lisaraha:

Rahavajadus: 174 500 eurot

II samba kogumisperiood: 30 aastat (kui olla täna 35-aastane)

Pensionifondi keskmine tootlus: 3,5% aastas

Keskmine inflatsioon aastas: 2%

II sambasse kogutud kokku: 57 000 eurot

Lisaraha vajadus: 117 500 eurot

Kindlustamaks endale mugavat pensionipõlve, peaksite seega igas kuus kõrvale panema vähemalt:

Rahavajadus: 117 500 eurot

Pensionini jäänud aeg: 30 aastat (kui olla täna 35-aastane)

Igakuine pensioniks kogutav lisaraha: 117 500 ÷ 360 kuud = 326 eurot

Niisiis peaksite tulevase pensioni katmiseks kõrvale panema juba alates tänasest ligi 330 eurot kuus, kui soovite jätkata tänase elustandardiga. See kehtib aga üksnes eeldusel, et riiklik pension jätkub samas mahus. 236 000 euro suuruse portfelli ehk kogu pensioni jaoks (koos inflatsiooniga), millest on maha arvestatud II samba maksed, vajaksite juba 656 eurot kuus.

Lisaks II sambale on olemas ka vabatahtlik III pensionisammas, kuhu saab ise endale sobivas suuruses makseid teha ning nende pealt on võimalik saada tulumaksusoodustust. Võrreldes II sambaga, mille kõikide fondide mahud olid augusti lõpu seisuga 3,9 miljardit eurot, on III sammas aga üsna vähe levinud: fondide mahud olid augusti lõpus 163 miljonit eurot.

Loomulikult on investeerimis- ja säästmisvõimalusi palju ja nende pakutavad tootlused on erinevad. Kindlasti ei saa välistada, et vajaminev lisaraha koguneb teile juba varem. Näiteks 2% suuruse tootluse korral peaks igakuine panus olema 30 aasta jooksul 117 500 euro kogumiseks 180 eurot (eeldusel, et panus suureneb keskmise aastase inflatsiooni võrra).

26% äsja pensionile jäänud Eesti inimestest on mõne aasta taguses SEB Panga uuringus arvanud, et oleks pidanud pensioniks rohkem valmistuma ning raha koguma. Veel rohkem ehk 55% Eesti pensionäridest tunnistas, et väiksema sissetulekuga on keeruline toime tulla ning leppida. Peaks olema selge, et kuigi kipume harva mõtlema mitukümmend aastat ette, tuleks mugavaks pensionipõlveks hakata raha koguma homse asemel juba täna. Kui olete endale vajamineva summa välja arvutanud, on järgmine samm leida sobivad investeerimisvõimalused, et tulevast pensioniraha kasvatama asuda. Üks lihtsamaid lahendusi on luua endale Kasvukonto, kuhu on nüüdsest võimalik raha koguda mugavalt ja märkamatult iga kaardimaksega. Kasvukonto lepingu saab sõlmida tasuta ning esimesel aastal ei pea maksma ka haldustasu.

Loe lisaks: Kasvukonto ja indeksfondid