Shutterstock
Interneti, nutiseadmete ja sotsiaalmeedia plahvatuslik kasv on toonud sõrmeliigutuse kaugusele tohutu informatsioonipagasi, tänu millele saame olla kursis praktiliselt kõigega, mille vastu vähegi huvi tunneme. Jääb mulje, et seisame mäe tipus ning omame parimat võimalikku vaadet, kuid tegelikult võib info üleküllus hakata meie kahjuks töötama.
Hästi avaldub see finantsotsustes, kus tehniline lihtsus ja suur infovoog annavad võimaluse kasvõi bussi oodates väärtpabereid kaubelda ning hiljem neil ka reaalajas silma peal hoida. Pidev kontroll näib pakkuvat kindlustunde, et võimaliku tagasilöögi korral jõuame tegutseda kiiresti ning suudame kahju hoida minimaalsena.
Paraku kipub konstantne jälgimine kutsuma esile vajadust tegutseda – aktsia tulemuste järgne 10% tõus mõjub ahvatleva võimalusena lüüa kasum lukku või sunnib hoopis -7% kukkumine kaitsma oma alles jäänud vara. Ja nõnda ununevad investeerimise peamised põhitõed. Neist üks on teadmine, et me ei osta aktsiat korraks, vaid aastateks. Nagu Warren Buffett on öelnud, investeerides ärisse peame olema valmis seda hoidma ka siis, kui aktsiaturg juhtuks järgmised viis aastat olema suletud.
Kuna väärtpaberiturg põhineb paljuski emotsioonidel, mis ei pruugi olla alati õigustatud – Ameerika ökonomist Paul Samuelson on väitnud, et viiest majandussurutisest nägi aktsiaturg tema ajal ette üheksat –, suureneb portfelli lakkamatu jälgimise korral tõenäosus, et me laseme volatiilsuse kasvades oma emotsioonidel dikteerida otsuseid. Ja kui siia juurde arvestada tõsiasja, et investorid tunnevad kaotusi kaks korda valusamalt võrreldes võitudega, on väga kerge ajutiste olukordade tõttu eksiteele sattuda.
Teatud juhtudel on lihtne kleepida turuliikumistele külge põhjuseid, olgu selleks kaubandussõda, poliitilised arengud, rahapoliitilised otsused või midagi muud sarnast. Ent aeg-ajalt tuleb motiive vaid oletada ning kui aktsia on majandustsüklite suhtes tundlik, võib leida ka oma investeeringuid sügavast langusest, ilma et fundamentaalselt oleks midagi muutunud.
Kuidas suunata oma tähelepanu tagasi kõige olulisemale?
Infoajastul on paraku üsna võimatu täielikult ennast maailmast välja lülitada, kuid paaril artiklil turu korrektsioonist on oluliselt tagasihoidlikum efekt võrreldes sellega, kui investor laseb ennast erinevatest kanalitest läbi terve päeva samade sõnumitega pommitada.
Seega vähenda igapäevaselt finantsmeedia tarbimist, või vähemalt teadvusta endale, et meediale meeldib põletavamaid teemasid võimendada. Ja kui selle tagajärjel kasvab hirm või ärevus, võib emotsionaalne seis hakata väga tugevalt kriitilist mõtlemist mõjutama. Osade ekspertide väitel on see evolutsiooniline, sest esivanematel oli suurem šanss ellu jääda, kui keskkonnas keskenduti rohkem riskidele ning ignoreeriti ohutuid tegureid.
Kui investeeringud koosnevad üksikettevõtetest, piisab üldiselt portfellile tähelepanu pööramisest korra kvartalis, mil firmad annavad ülevaate äritegevusest ning jagavad kommentaare tuleviku kohta (aeg-ajalt tuleb finantsseisu muutumise kohta teateid ka kvartalisiseselt). Nõnda on silme ees vaid kõige olulisem info ning igapäevane uudistevoog, mis tihti pole konkreetse ettevõttega üldse seotud, ei võta võimust meie otsuste üle.
Fondiinvestoril on mõnevõrra keerulisem jälile jõuda fundamentaalsetele teguritele, millest juhinduda, ent siingi võib seisu harvem vaatamine kasuks tulla, sest miks peaks näiteks aktsiaturu -10% kukkumine ühe kuu jooksul meie jaoks midagi tähendama, kui investeerime aastakümneteks. Näiteks Föderaalreservi ökonomist Maya O. Shaton leidis oma 2016.a uurimuses, et kui Iisraeli valitsus keelas pensionifondidel näidata 12 kuust lühemate perioodide tootlusi, hakkasid investorid vähem tehinguid tegema ning käitusid oma säästudega targemalt ümber.
Samuti tasub mõelda, millisel ajal on Sinu tähelepanuvõime kõige parem. Osad eelistavad töö tegemiseks varahommikuid, kuna siis on segavaid faktoreid vähem ning võime keerulisemate küsimustega tegeleda kõige parem. Teiste jaoks on aga soodsam päeva teine pool, kuna hommikud kuluvad laste kooli saatmisele või tööl koosolekutele ja emailidele. Või on need hoopis nädalavahetused, mil saab kergemalt hingata ja mõtteid koguda. Teisisõnu võib väärtpaberi juhuslik hinnaliikumine tekitada kiusatuse kohe reageerida, kuid tark on jätta finantsotsuste tegemine nendeks hetkedeks, kus Sa tunned, et suudad lülitada ennast muudest teemadest välja ning investeeringuid enne ostmist või müümist põhjalikumalt analüüsida.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
