pixabay.com
Kuigi viimastel päevadel on aktsiaturud taas tõusuteele asunud, võib mõne hiljuti alustanud investori kontoseis jätkuvalt punane olla, sest esialgne väärtpaberi ostuhind oli päris kõrge. Sellest ei maksa aga heituda ning pigem tasub meelde tuletada põhitõde, kuidas turgude liikumise mõju enda investeeringutele vähendada.
Nagu hiljuti kirjutasime, on üheks võimalikuks strateegiaks, millest langevate aktsiahindade aegu kasu võib tõusta, ostukulu keskmistamine (dollar-cost averaging, DCA). Selle lähenemise tuum on osta regulaarselt sama summa eest väärtpabereid, olenemata hetkel turul kehtivast hinnast. Nõnda ei pea investor muretsema turu ajastamise ehk parima hinnaga soetamise pärast, sest kui hinnad langevad, saab ta sama raha eest rohkem väärtpabereid. Nii on võimalik vähendada ka riski, et aktsiaid ostetakse nii-öelda valel ajal ehk hindade tipust.
Oletame näiteks, et teie igakuine investeeritav summa on 100 eurot. Teid huvitab näiteks ettevõte X, mille aktsia maksab parajasti 4 eurot. Esimese tehingu korral saaksite 100 euro eest 25 aktsiat*. Kui mõne aja pärast aktsia hind tõuseb näiteks 5 euro peale, saaksite 100 euro eest 20 aktsiat. Kui aga aktsia hind langeb näiteks 3 euro peale, oleks 100 euro eest teie oma natuke üle 33 aktsia.
Ostukulu keskmistamine on tegelikult lihtne matemaatika: kui hinnad on kõrgemal, saate vähem aktsiaid, ent kui hinnad on madalamal, saate sama summa eest rohkem. Järjepidevalt sama summat investeerides tekibki väärtpaberi keskmine soetushind kindla perioodi jooksul. Meie toodud kolme näidishinna puhul oleks aktsia keskmine soetushind 4,0 eurot (arvutuskäik: (4,0 + 5,0 + 3,0)/3 = 4), mis peaks eriti rõõmu valmistama, kui aktsia ise parajasti 5,0 eurot maksis.
30 eurot kuus 17 aasta vältel oleks andnud tulemuseks...
Ka LHV Kasvukonto, mille kaudu saab juba alates 1 eurost investeerida 38 fondi – alustades võlakirjadest, lõpetades krüptovaluutadega –, pakub võimalust ostukulu keskmistamise kaudu investeeringuid teha. Vaatame, kuidas töötanuks see lähenemine investori jaoks, kes hakkas investeerima 2001. aasta alguses, mil aktsiaturud olid toibumas hiljuti lõhkenud tehnoloogiamullist.
Alustava investori panus oli 30 eurot (ehk sama suur kui keskmise Eesti elaniku igakuine makse II pensionisambasse) ning ta panustas sama summa igal kuul USA 500 suurima ettevõtte indeksit S&P 500 jälgivasse fondi IVV kuni 2017. aasta lõpuni ehk 17 täisaasta jooksul.
Allikas: LHV. Valitud fondiks on S&P 500 indeksit jälgiv IVV. Graafik on arvutatud hetkel kehtiva Kasvukonto hinnakirja alusel ning haldus- ja teenustasud on investeeringu väärtusest juba maha arvestatud. Reinvesteeritud dividendid on arvesse võetud. Dollari ja euro vahetuskurss on Euroopa Keskpanga kurss.
Graafik näitab ilmekalt, et pidevalt fondiosakuid soetades jäi investori kaalutud keskmine ostuhind fondiosaku turuhinnale alla alates 2001. aasta suvest ning uuesti plussi ehk kasumisse jõuti 2003. aasta sügisel. Kõigest mõni kuu enne seda, 2003. aasta kevadel oli investor kaotanud sissepandud rahast paberil -24,31%. Turu taastumine hoidis aga sel ajal ostetud osakute keskmise soetushinna madalal. Kui fondiosak ise jõudis 2001. aasta alguse hinna juurde tagasi alles 2006. aasta kevadel, siis järjepidevalt osakuid soetanud investori jaoks muutus nende kaalutud keskmine hind iga kuuga odavamaks: seega jõudis investor kasumisse juba kaks ja pool aastat varem.
Tasub ka tähele panna, et kui investor oleks võtnud vahepeal kasumi välja ning 2007. aasta sügisel osakud maha müünud, oleks tootlus olnud +36,44%. See pole sugugi kehv tulemus, ent kui investeerimist oleks jätkatud, siis vaatamata vahepealsele kriisile, oleks 2013. aasta kevadel kasumiks kujunenud +42,64%. Mida aasta edasi, oleks aktsiaturgude hea käekäik toonud investorile lõpuks 98% suuruse tootluse.
Teine graafik näitab investori portfelli kasvu 17 aasta jooksul: kui sissepandud raha oli sel ajal kokku 6060 eurot, siis tänu fondi tootlusele kasvas investeering aastatega ligi 13 500 euroni. Peale korraliku tootluse, mis enam kui kahekordistas 17 aasta jooksul investori raha, on tähelepanuväärne, et kuigi alustati aktsiaturgude langemise ajal ehk esimesed paar aastat pidi investor taluma kahjumit, oli siiski juba mõne aasta pärast portfell kasvama hakanud. Seega ei peaks alla vanduma ka need Kasvukonto investorid, kelle kontoseis parajasti punast värvi on.
Allikas: LHV. Valitud fondiks on S&P 500 indeksit jälgiv IVV. Graafik on arvutatud hetkel kehtiva Kasvukonto hinnakirja alusel ning haldus- ja teenustasud on investeeringu väärtusest juba maha arvestatud. Reinvesteeritud dividendid on arvesse võetud. Dollari ja euro vahetuskurss on Euroopa Keskpanga kurss.
Iga investor peab ise strateegia paika panema
Nii nagu igal investeerimisstrateegial, on ka ostukulu keskmistamisel mõned nõrgemad küljed. Kuigi keskmistamisega saab vähendada riski osta väärtpabereid hindade tipust, võib samal ajal ilma jääda mõnest soodsast momendist, mil oleks võimalik rohkem kasumit teenida. Samas on aga väga keeruline teada täpselt, millal on parim koht ostmiseks. Lisaks nõuaks see pidevat turu jälgimist ning palju eeltööd, milleks alustaval investoril ei pruugi aega olla. Kokkuvõttes peab iga investor ise strateegia paika panema, lähtudes omaenda eesmärkidest ning teadmistest. Igal juhul tuleb meeles hoida, et investeerimine on pikaajaline tegevus, mille puhul iga päev kontoseisu vaadata ei pruugi palju tulu tuua ning võib lõpuks kasu asemel hoopis kahju teha.
* Väärtpaberitehinguid tehes tuleb arvestada ka teenus- ja haldustasudega. Graafikud on arvutatud hetkel kehtiva Kasvukonto hinnakirja alusel ning haldus- ja teenustasud on investeeringu väärtusest juba maha arvestatud.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
