5G tuleb. Kes saavad kasu?

pixabay.com

Kas mäletate, millal viimati mõne filmi internetist alla laadisite? Kui tegite seda viimati 4G tuleku paiku kümmekond aastat tagasi, mil selleks kulus umbes kuus minutit, siis peagi saabuv 5G peaks tooma filmi teieni nõnda kiiresti, et te ei jõua isegi kööki minna, rääkimata võileiva tegemisest. Mis see 5G, mis lisaks paremale allalaadimiskiirusele võib kaasa tuua ka isesõitvad autod ning virtuaalreaalsuse, siis ikkagi on?

Suuremad kiirused, väiksemad viivitused, võrkude „viilutamine“

Lühidalt öeldes on 5G viienda põlvkonna mobiilsideteenus. Kui kunagi ammu saabus mobiilikõned ja SMS-ide saatmise võimalikuks teinud digitaalse suhtlemise esimene põlvkond 2G (tuntud ka kui GSM) ning 3G tõi andmeside ja sellega kaasnevad lisateenused, siis praegu kasutame viimased ligi kuus aastat 4G-d (ehk LTE, Long Term Evolution), mis tõi kaasa veelgi suuremad kiirused, asendades sisuliselt ka fikseeritud netiühenduse. Lisaks tõi see meie taskutesse nutitelefonid ning arendas jõudsalt edasi e-kaubandust, e-pangandust ning sotsiaalmeediat.

Saabuv 5G pole aga mitte üksnes järgmine põlvkond, vaid ka platvorm uutele teenustele, nagu näiteks telemeditsiin, liitreaalsus, isesõitvad autod või tehisintelligents. Tavatarbija jaoks peaks 5G tähendama tulevikus veelgi kõrgemat andmesidekiirust ning paremat kasutajamugavust, rääkimata paremast katvusest, mis toob kiire interneti ka sügavaima metsa alla. 5G võib olla ühel hetkel kuni 100 korda kiirem kui 4G, võimaldades edastada ühes sekundis 10 gigabiti jagu andmeid. Hea ülevaate sellest, kuidas 5G tehnoloogiana täpselt toimib, leiab näiteks siit.

5G toob ka kaasa oluliselt väiksemad viivitused andmete edastamisel, võrreldes praegu kasutatava 4G-ga. Viide ehk latentsus on praegustes võrkudes umbes 10 millisekundit (ms), ent see peaks 5G-ga jõudma 1 ms juurde. Seega suureneb oluliselt reaktsioonikiirus, mis on väga oluline näiteks liitreaalsuse puhul, aga ka isesõitvate autode jaoks, mis hakkavad omavahel suhtlema ning liiklejaid ohtudest hoiatama.

Peale kõrgema allalaadimiskiiruse ning kasvavate andmemahtude, mis annavad inimestele võimaluse ka rohkem internetti kasutada, saab 5G-st märkimisväärselt kasu ka asjade internet ehk erinevate seadmete omavaheline koostöö võrguprotokollide kaudu. 5G-ga saabuv andmeside kiirus lubab omavahel võrku liita kõik meid ümbritsevad seadmed.

5G toob endaga ka n-ö võrkude viilutamise (network slicing). See võimaldab pakkuda kohandatud võrke kindlate tegevuste jaoks, selle asemel et kogu andmemaht kuhugi keskselt kokku jookseks ning seejärel eri suundadesse valguks (vt. joonist). 5G-ga peaksid võimalikuks saama sihitud ja konkreetsele rakendusele mõeldud võrgud.

Nõnda muutub ka võrguoperaatorite ärimudel, mis on seni toiminud lihtsal põhimõttel, kus operaator ehitab võrgud ning kliendid kasutavad seda. Välistatud pole ka eravõrgud, kus ühe ettevõtte piires saab kasutada n-ö kinnist võrku. See peaks looma ka uusi ärivõimalusi, mis hõlmab erineva suurusega ettevõtteid. Näiteks võib mõni tuhande töötajaga tehas seada üles oma 5G-võrgu, mille kaudu toimiks asjade interneti rakendamine. Nõnda saaks seadmed tehase piires omavahel suhelda eravõrgu kaudu ning mõne kolmanda osapoole abil lülituda ka laiemasse võrku, koormamata samas kogu andmevahetusega pidevalt n-ö suurt võrku. Ühe hinnangu järgi võiks võrkude viilutamine jõuda laiemasse kasutusse 2020. aasta paiku. Näiteks Saksamaal on tänavuse suve seisuga juba 15 ettevõtet, teiste seas Siemens SIE, Daimler DAI, BASF BAS, Volkswagen VOW3 ja ABB ABB, avaldanud huvi litsentside vastu, mis lubaksid toimida 5G võrkudel nende enda tehastes ja hoonetes. Põhjuseks on see, et ettevõtete sõnul ei paku praegused operaatorid vajalikke võrke soovitud piirkondades, mistõttu on ühenduse kindlustamiseks tarvis ise võrku pakkuda.

Võib muidugi küsida, kas tõesti on vaja uut andmesidepõlvkonda, kui tavatarbijal on juba praegugi olemas kiire internet. Fakt on aga see, et nõudlus andmeside ning just nimelt mobiilse andmeside järele aina kasvab: näiteks Lääne-Euroopas kasutati 2017. aastal keskmiselt igal kuul 1,7 miljardi gigabaidi eest mobiilset andmesidet, ent 2023. aastaks peaks nõudlus Ericssoni andmeil kasvama 11 miljardi gigabaidini. Teistes maailmajagudes on kasv absoluutnumbrites isegi jõulisem.

Kuidas 5G töötama peaks. Allikas: Bloomberg

Kui kaugel 5G tulek praegu on?

Ajani, mil igaühel meist on taskus 5G-d toetav telefon, läheb veel päris mitu aastat. See aga ei tähenda, et praegu midagi veel ei tehtaks. Näiteks tänavu veebruaris võeti Lõuna-Koreas toimunud taliolümpiamängude ajal 5G esimest korda kommertskasutusse, kui tehnoloogiat kasutati metssigade tõrjumiseks. Samuti sõitsid mängude ajal ringi isesõitvad bussid. Lahenduse taga oli Intel’i INTC, Samsungi SMSN ja Ericssoni ERIC-B tehnoloogia. USA-s pakub andmesideoperaator Verizon VZ juba praegu 4G-st ligi 20 korda kiiremat 5G internetti kodutarbijatele fikseeritud ühenduse kaudu, ent see on saadaval vaid üksikutes suuremates linnades ning sealgi piiratult. Lisaks neile näidetele käib mitmel pool maailmas aktiivne testimine ning juba 2019. aastal peaks asjad olema tarbijate jaoks oluliselt lähemal kui praegu.

Olgugi et nii mobiilioperaatorid kui ka seadmetootjad teevad suuri pingutusi, et 5G võidujooksus esimesed olla, takistab lõpptarbijaseadmete ehk näiteks uute 5G-d toetavate telefonide tootmist ei miski muu kui standardite puudumine. Tänavu juunis avaldas seitset telekommunikatsiooni standardite organisatsiooni ühendav globaalne 3GPP-nimeline ühendus esimesed eraldiseisvad 5G standardid. Eraldiseisvus tähendabki seda, et 5G rakendamine ei eelda vanemate võrkude olemasolu mingis piirkonnas. Järgmised standardid peaksid saama avalikuks hiljemalt 2020. aastal. Standardid peavad tagama selle, et kõik seadmed üle maailma töötaksid erinevates võrkudes.

Ent võrkude ülesseadmiseks on vaja ka valitsuskoostööd, mis näiteks Eestis toimub sagedusala oksjonite kaudu. Ka siin on mõnes riigis asjad juba kaugemal kui teises: näiteks Lõuna-Koreas lõppes 5G oksjon juba sel suvel ning riigis oodatakse võrgu kasutuselevõttu veel selle aasta sees. Mujal, näiteks Indias, kus oodatakse tulevaste seadmete hinnalangust, ei tehta oksjonit enne, kui tehnoloogia on juba veidi kanda kinnitanud. Eesti 5G oksjon peaks plaanide kohaselt toimuma veel sel aastal.

2019. aasta jooksul on ilmselt juba võimalik esimesi seadmeid näha. See aga ei tähenda, et need kohe massidesse läheksid, sest nii nagu uue põlvkonna esimeste seadmetega ikka, on need arvatavasti kallid ning võrkude puudumise tõttu ei saa neid eriti ka kasutada. Küll aga on Euroopa Liidu (EL) tasandil planeeritud, et EL-i iga liikmesriigi vähemalt ühes linnas oleks 2020. aastaks 5G olemas. Laiatarbekasutus EL-is võiks teoks saada hiljemalt aastal 2025. Ent enne, kui tavakasutus veel igapäevaseks saab, on tarvis paika panna lõplikud standardid, jagada sagedusalad ning teha hulgaliselt teste, et seadmed ja võrgud ühel hetkel toimida saaksid. Nii kaua võibki oodata meedias uudiseid väiksemahulistest katsetustest või võrgu käivitamisest, kuid suures mastaabis toimuks see alles 2020. aastate algul. Ilmselt saavad esimesed 5G võrgud valmis Lõuna-Koreas, Jaapanis, Hiinas ning USA-s.

Kui kaugel on 5G Eestis ja Balti riikides?

Nagu mainitud, peaks Eesti 5G sagedusalade oksjon aset leidma selle aasta lõpus. Veel selle aasta sees avatakse Telia TELIA, Ericssoni ning Tallinna Tehnikaülikooli koostöös ülikooli linnakus Eesti esimene 5G pilootvõrk. Üks esimesi koostööprojekte saab olema ülikooli ehitatud isesõitva auto edasiarendus. Linnakusse on oodatud ka ettevõtted arendama oma uusi tooteid ja teenuseid koostöös teadlastega. Detsembri algul käivitas Telia koos Ericssoniga sarnase 5G testvõrgu ka Stockholmi kuninglikus tehnoloogiainstituudis KTH. Septembri lõpus sõlmiti koostöölepe Balti riikide poliitilisel tasandil, kui kolme riigi digiministrid allkirjastasid leppe, varustamaks Via Baltica maantee 5G võrguga, mis peaks võimaldama liigelda isesõitvatel autodel.

Leedus võib Telia hinnangul 5G kommertsvõrk käivituda 2020. aastal või isegi varem, kui regulatsioonid seda lubavad. Vajalikud sagedusala oksjonid võivad toimuda järgmise aasta alguses. Lätis toimus viimane 3,5 gigahertsi sagedusala oksjon tänavu septembris ning selle võitis Tele2 TEL2-B, kes teatas, et soovib sagedusala kasutada 5G tehnoloogia tarbeks. Varasemad kaks oksjonit oli juba möödunud aasta lõpus võitnud LMT, kes soovib oma esialgu tööstusettevõtetest klientidele pakkuda võrku alates 2020. aastast, ehkki mingil kujul võib võrk käiku minna juba uue aasta jaanuarist.

Reedel ilmuvas järgmises artiklis tutvustame juba lähemalt ettevõtteid, kes 5G tuleku nimel tegutsema on asunud.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.

Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.