Kartulid ja apelsinid ehk mida teada suhtarvudest

Gert Siniloo

5.02.2019 8:50

iStock

Erinevad suhtarvud on olulised tööriistad, mida investorid oma otsuste tegemisel kasutavad – või vähemalt kasutada võiksid. Käimasoleva tulemuste hooaja raames vaatamegi üle peamised suhtarvud ning selgitame, mida need näitavad. Lisaks toome välja suhtarvud Balti börsifirmade kohta, mida LHV-s analüüsime.

P/E ehk hinna/kasumi suhe

Vahest üks enim kasutatud suhtarve, mida on eelistanud sageli just väärtusinvestorid (näiteks Benjamin Graham), on P/E (price to earnings ratio), mida võib eesti keeles nimetada hinna/kasumi suhteks. Täpsemalt on P/E aktsia hetkehinna ja ettevõtte mingi ajavahemiku kasumi suhet näitav arv. P/E väljaarvutamiseks on tarvis teada kahte näitajat: aktsiahinda ja ettevõtte kasumit ühe aktsia kohta (EPS, earnings per share). Kui EPS-i kohe kuskilt ei leia, saab selle ise välja arvutada, jagades ettevõtte kasumi ettevõtte aktsiate arvuga (viimase info leiab tavaliselt börsilehelt või firma aruandest).

Teine ja sageli kiirem variant P/E arvutamiseks on jagada ettevõtte turuväärtus (mis koosnebki aktsia hetkehinnast ja väljastatud aktsiate arvust) ettevõtte kasumi absoluutnumbriga. Juhul kui kasumi puhul on arvesse võetud näiteks viimase kinnitatud majandusaasta numbrit, on tegemist n-ö jooksva P/E-ga. Kui aga arvutamisel on kasutatud kasumiprognoosi, olgu selle väljaandjaks kas ettevõte ise või mõni analüütik, on tegu edasivaatava P/E-ga – ehk sellisel juhul näitab P/E aktsiahinna suhet tulevasse kasumiootusse. Kindlasti tuleb P/E arvutamisel kindel olla, et hinna ja kasumi puhul kasutataks sama perioodi näitajaid. Kui muutub aktsiahind, kasum või kasumiprognoos, muutub kohe ka P/E.

Mida P/E näitab? Põhimõtteliselt ütleb P/E seda, kui palju tuleb ettevõttesse raha investeerida, et saada 1 euro ettevõtte kasumist. Näiteks: kui P/E on parajasti 12,4, siis tähendab see, et investor peaks olema valmis investeerima 12,4 eurot, et saada 1 euro kasumist. Teisisõnu on ettevõte aktsia hetkel väärt 12,4 korda rohkem kui viimase perioodi kasum ühe aktsia kohta. Järelikult näitab P/E seda, kui kallis investeering investori jaoks võib olla.

Seda, kui kõrge on kõrge P/E ja kui madal on madal, hindavad investorid erinevalt. Kui P/E on parajasti kõrge, võib see tähendada näiteks, et aktsia hetkehind on kasumiga võrreldes kõrge ning kaupleb seega kallimalt. Vastupidi: kui P/E on madal, võib see tähendada, et aktsia hind on kasumiga võrreldes madal ning kaupleb seega allpool potentsiaali. Üldiselt võib öelda, et kõrge P/E puhul ootavad investorid tulevikus suuremat kasvu ning suhtarv seda peegeldabki. Näiteks Amazoni AMZN jooksev P/E oli jaanuari lõpus 90,76. Tuleb meeles hoida, et kahjumit teenivate ettevõtete P/E on negatiivne ning sel juhul seda suhtarvu tavaliselt ei kasutata.

Erinevate ettevõtete P/E tasemete võrdlemisel tuleks meeles pidada, et adekvaatselt saab omavahel võrrelda vaid sarnaseid ettevõtteid või samas sektoris tegutsevaid etevõtteid. Kartuleid ja apelsine omavahel võrrelda pole mõtet.

P/B ehk hinna/raamatupidamisväärtuse suhe

Küllalt sageli kasutatakse ka suhtarvu P/B (price to book ratio), mis on eesti keeles hinna/raamatupidamisväärtuse suhe. P/B arvutamiseks on tarvis teada aktsia hinda ning raamatupidamisväärtust aktsia kohta. Raamatupidamislik väärtus näitab ettevõtte varadest kohustuste lahutamisel järele jäävat osa, mida nimetatakse omakapitaliks. Väärtus ühe aktsia kohta leitakse, kui raamatupidamislik väärtus jagada väljastatud aktsiate arvuga. Sisuliselt näitab raamatupidamislik väärtus, kui palju ettevõte väärt on, kui see päevapealt likvideerida otsustataks.

Kui raamatupidamisväärtus ühe aktsia kohta (B) on teada, saab P/B välja arvutada, jagades aktsia hinna B-ga. P/B võrdub aktsia turuhind jagatud raamatupidamisväärtusega aktsia kohta.

Mida P/B näitab? P/B näitab sisuliselt seda, kui väärtuslikuks hindavad investorid ettevõtte aktsiaid, võrreldes aktsiate raamatupidamisväärtusega. Näiteks: kui P/B on hetkel 1,5, siis see tähendab, et aktsia turuhind on raamatupidamisväärtusest 1,5 korda kõrgem. Aktsiate turuväärtus ehk hetke hind peegeldab ikkagi juba ettevõtte loodetavaid rahavoogusid ja tulevast kasvu, kuid raamatupidamisväärtus näitab pigem minevikus toimunud arenguid, kus on arvesse võetud varasemaid kasumeid/kahjumeid ning näiteks ka dividende.

Sobivat P/B taset on raske määratleda, sest see sõltub ikkagi konkreetsest ettevõttest ja ka sektorist. Samas on väärtusinvestorite jaoks olnud tavapäraselt rusikareegel, et P/B tase alla 1,0 (ehk olukord, kus aktsia kaupleb allpool raamatupidamisväärtust) kirjeldab potentsiaalselt alahinnatud aktsiat ning on seega atraktiivne. Teisisõnu: kui P/B on näiteks 0,5, siis oleks see sisuliselt sama, kui osta firma varad likvideerimisel poole hinnaga (sest raamatupidamisväärtus võrdub likvideerimisväärtusega). Kuna raamatupidamisreeglid teatud kulutuste puhul lükkavad ettevõtte turuväärtust tavaliselt raamatupidamisväärtusest kõrgemale, teeb see P/B tasemeks enamasti üle 1,0. Keerulises finantsseisus ettevõtetel võib P/B langeda seega allapoole 1,0 tasemest, kuid selline väärtus pole alati märk kehvast ettevõttest.

Üks P/B eelis on see, et seda saab kasutada ka kahjumlike ettevõtete puhul (kus P/E on samas üsna kasutu), kui nende raamatupidamisväärtus on positiivne. Loomulikult sõltub P/B ka konkreetse ettevõtte bilansist, aga ka sektorist ning raamatupidamisreeglite tõttu ka riigist. Viimasel ajal on P/B aga analüüsimisel mõnevõrra varju jäänud, kuna ettevõtted tegutsevad aina enam nn. asset-light mudeli põhjal. Siiski kasutatakse seda sageli pankade analüüsimisel, kuid sealgi peaks lisaks arvesse võtma omakapitali tootlust.

LHV analüüsitavate Balti börsifirmade suhtarvud

Allikad: ettevõtted, Nasdaq Baltic, LHV

* sulgemishind 4. veebruaril 2019

Suhtarvud põhinevad 2018. aasta prognoosidel, v.a TKM1T, TVEAT ning KNF1L puhul, kes on esialgsed tulemused avaldanud. Dividenditootlus kajastab kõigi firmade puhul 2018. aastal tehtud dividendimakseid.

Tegu on siiski jooksvate näitajatega, mis sõltuvad konkreetse perioodi finantsidest.

üv - ettevõte on ülevaatamisel, seega prognoose pole

ROE ehk omakapitali tootlus

Ettevõtte efektiivsuse hindamiseks kasutataksegi sageli ROE-d (return on equity) ehk eesti keeles omakapitali tootlust. ROE arvutamiseks on tarvis teada kahte näitajat: ettevõtte puhaskasum ning selle omakapital. ROE saadakse, kui jagada puhaskasum omakapitaliga ning korrutada see läbi 100%-ga.

Mida ROE näitab? ROE näitabki investeeringute tasuvust: mida kõrgem on omakapitali tootlus, seda efektiivsemad on investeeringud sellesse ettevõttesse. Samas pole otstarbekas võrrelda omavahel väga erinevate ettevõtete või sektorite omakapitali tootlusi. Sageli peetakse aga ROE-d, mis jääb alla 10%, kehvaks, ent siingi tuleb tutvuda konkreetse ettevõttega (see sõltub taas bilansist). USA 500 suurimat börsifirmat hõlmava indeksi S&P 500 ettevõtete pikaajaline keskmine ROE on aga 14%.

ROE-d peetaksegi kiireks mooduseks hinnata, kui efektiivne on ettevõte ja selle juhtkond olnud ettevõtte varade kasutamisel, et kasumit teenida (ning seeläbi pakkuda investoritele nende investeeringute tasuvust). Kui ettevõte teenib kahjumit, siis jäetakse ROE tavaliselt välja arvutamata. Ülikõrge ROE pole aga alati kullaauk, sest see võib näiteks tähendada, et ettevõte on kõvasti laenu võtnud, mis seda suhtarvu kergitab, kuna kõrge laenukoormus võib omakapitali üsna väikseks viia.

EV/EBITDA ehk EBITDA kordaja

Tavainvestorile vast vähem tuntud, kuid siiski laialdaselt kasutatav suhtarv on EV/EBITDA, mida kasutatakse ettevõtte väärtuse hindamiseks. Täpsemalt tähendab EV/EBITDA ettevõtte väärtuse ja kulumieelse ärikasumi ehk EBITDA suhet.

EV/EBITDA väljaarvutamiseks on tarvis kahte näitajat: EV ehk ettevõtte väärtus koosneb ettevõtte turuväärtusest, netovõlast (lühi- ja pikaajalised kohustused, millest on maha võetud raha ja ekvivalendid) ning ka vähemusosalusest ja eelisaktsiatest (kui neid on), millest lahutatakse maha raha ja selle ekvivalendid. EBITDA ehk kulumieelne ärikasum saadakse siis, kui ärikasumile liidetakse kulum ja amortisatsioon (tavaliselt näitavad ettevõtted EBITDA-d ka ise oma aruannetes). EV/EBITDA selgubki siis, kui ettevõtte väärtus EBITDA-ga läbi jagada.

Mida EV/EBITDA näitab? See suhtarv on ettevõtte väärtuse näitaja. Kui EV/EBITDA on madal, võib see tähendada, et ettevõtte on alahinnatud, ning kui suhtarv on kõrge, võib ettevõte olla ülehinnatud. See pole muidugi alati nii ja sõltub ettevõttest ning sektorist, kus tegutsetakse. Rusikareeglit küll pole, kuid üldjuhul on optimaalseks EV/EBITDA tasemeks peetud taset allpool väärtust 10,0. Samuti võib EBITDA kahanemine (ehk surve kasumlikkusele) tuua kaasa EV/EBITDA tõusu, mis võib aga viidata kehvematele tulemustele.

Kuna EV/EBITDA võtab arvesse nii ettevõtte varad, võlakohustused kui ka omakapitali, annab see samas üldisest ärivõimekusest päris adekvaatse pildi. EBITDA-d kasutatakse tihti ettevõtte ärilise rahavoo hindamiseks, seega võib EV/EBITDA-st mõelda ka kui ärilise rahavoo ja varade suhtest. EV/EBITDA leiab sageli kasutamist ka rahvusvaheliste ettevõtete hindamise puhul, sest võimaldab võrdluses elimineerida eri riikide maksupoliitilisi erinevusi.

Dividenditootlus

Viimaks peatume lühidalt ka dividenditootlusel (dividend yield), mis küll ettevõtte väärtuse ega efektiivsuse kohta kuigipalju ei ütle, kuid mida siiski sageli vaadatakse, eriti kui on valitud dividendiaktsiatesse investeerimise strateegia (sel juhul on see muidugi esimene suhtarv, mida jälgida).

Mida dividendimäär näitab? Dividendimäär on suhtarv, mis näitab dividendi suurust võrdluses aktsia hetkehinnaga. Määr saadakse, kui jagada dividendimakse aktsiahinnaga ning korrutada läbi 100%-ga. Näiteks: kui ettevõte maksab dividendi 20 senti aktsia kohta, aktsia hind on aga hetkel 2,50 eurot, siis teeb see dividendimääraks 8%. Seda, kas dividendimäär on kõrge või madal, sõltub investori kriteeriumist; üks variant on võrrelda dividendimäära inflatsiooniga.

Olgugi et dividendimäär abistab rohkem dividendiinvestorit, tasub seda jälgida ka teistel, sest see annab aimu ettevõtte rahavoo ja tulemuste kohta, eriti kui vaadata dividendimäära pikema aja peale kui üks aasta.

Kokkuvõte. Kuigi igast suhtarvust on kasu aktsia üle otsustamisel, pole olemas ühte kuldset suhtarvu, millest üksinda piisaks, et investeeringu kohta otsus langetada. Tuleb olla teadlik iga suhtarvu plussidest ja miinustest ning neid ka vastavalt kasutada. Alati tasuks korraga kasutada mitut suhtarvu ning võrrelda neid sarnaste ettevõtete ja sektoriga. Lõpetuseks veel üks tõdemus „Intelligentsest investorist“: sageli kaotatakse kõige rohkem raha tegelikult n-ö rämpsettevõtetesse investeerides, mis kauplevad odavatel hinnakordajatel. Elu on aga tihti näidanud, et head asjad on kallid põhjusega ja halvad asjad on põhjusega odavad. Ning seda terve majandustükli jooksul.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse