Hiina pürgib tehisintellekti arendamises liidriks

Kirke Ruuven

7.02.2019 11:15

Pixabay.com

Kuna tehisintellekti (artificial intelligence – AI) tehnika võib selle rakendajale eduka juurutamise korral erakordse konkurentsieelise anda, käsitlevad maailma suurimad arenenud riigid tehisintellekti arendamist kui ühte enda peamist rahvusvahelise konkurentsivõime parandamise strateegiat.  Hiina on antud valdkonnas teistest riikidest mitmeti juba ette jõudnud ning plaanib 2030. aastaks maailma AI innovatsioonikeskuseks saada.

Tehisintellekt on süsteemi võime väliseid andmeid korrektselt tõlgendada, nendest andmetest õppida ning kasutada saadud teadmisi saavutamaks kindlaksmääratud eesmärke. Põhjusel, et tehisintellekt tõstab tõhusust ja täpsust väga paljudes tööstusharudes, kutsutakse seda isegi „uueks elektriks“. Samas on selle täielik potentsiaal veel avastamata.

Venemaa president Vladimir Putin on öelnud, et see, kes saavutab tehisintellekti vallas läbimurde, hakkab ka maailma valitsema. Google China endine juht Kai-Fu Lee on selle kõrval väitnud, et tehisintellekt muudab kõike ja see, kes ei saa tulevasest AI revolutsioonist aru, riskib sellest maha jäämisega. Tegelikult on tehisintellekt juba täna meie ümber – seda rakendatakse jõudsalt näiteks nutitelefonides ning veebipoodides.

AI uuringud said alguse 1950ndatel USAs. Vaadates tänast olukorda, siis peamine tehisintellekti puudutav innovatsioon tuleb ikkagi veel Ühendriikidest ning see jääb eeldatavasti nii järgmiseks kümneks aastaks. USA on juhtival kohal uuringute kvaliteedis, teaduslike artiklite ning ekspertide arvus. 2017. aastal oli 68% 1000st maailma juhtivast tehisintellekti eksperdist pärit USAst ning vaid 6% Hiinast. Põhjus peitub USA arenenud ülikoolide võrgustikus, kus ei käi mitte ainult riigi enda talendikad noored, vaid ka inimesed üle kogu maailma, sealhulgas Hiinast ja Indiast.

Riikide osakaalud 1000 juhtiva tehisintellekti eksperdi seas (H-indeks>60)

Allikas: AMiner 2017, AI and Autonomous Driving Research

2016. aastal suutis Google’i tütarettevõtte DeepMindi poolt arendatud arvutiprogramm AlphaGo kõigile üllatuseks võita Lõuna-Koreast pärit professionaalset Go (ülikeerukate strateegiatega lauamäng) mängijat Lee Se-doli. Pärast teise matši kaotust jäi Lee sõnatuks ning väitis, et masin mängis peaaegu perfektselt. Antud mängu on mitmel pool kajastatud kui äratuskõne Hiina juhtidele, kes deklareerisid tehisintellekti edaspidiselt rahvuslikuks prioriteediks.

Tehisintellekt mängib suurt rolli Pekingi „Made in China 2025“ plaanis, millega tahetakse enda majandust innovaatilisemaks muuta ning rahvusvahelist mõjuvõimu juurde saada. 2017. aastal avalikustas Hiina ka “Next Generation Artificial Intelligence Development Plan”-i, mis koosneb plaanidest jõuda tehisintellekti arendamises juhtivaks riigiks ning kasvatada riigisisese AI turu väärtuse 150 miljardi dollarini.

Esimese sammuna tahab Hiina 2020. aastaks jõuda nii tehinsintellekti teoorias kui tehnoloogia arendamises globaalses mastaabis edasijõudnute tasemele. 2025. aastaks plaanitakse saavutada olulisi läbimurdeid AI teoorias, kus mõned tehnoloogiad ja rakendused jõuavad maailma juhtivale kohale ning tehisintellekt muutub Hiina tööstuslikku ja majanduslikku transformatsiooni edasiviivaks jõuks. 2030. aastaks on Hiinast saanud maailma peamine tehisintellekti arendamise keskus, kus AI on nii tootmisesse, sotsiaalelu juhtimisse kui riigi julgeolekusse sügavalt integreeritud.

Kõige lihtsamalt öeldes näeb Hiina valitsus tehisintellekti kui võimalust jõuda ette välismaistest konkurentidest. Riigi kodumaist AI sektori innovatsioonivõimet abistavad valitsuse poolt antud märkimisväärsed rahalised toetused teadus- ja uurimistegevuseks. Tehisintellekti tulevaste talentide koolitamine algab aga juba algklassides ning süveneb riiklikes ülikoolides.

Tõenäosus, et uue valitsuse pealetulekuga plaanid välja vahetuvad, on peaaegu olematu, sest president Xi Jinping sai mullu märtsis rahvakongressilt eluaegse võimu. See annab Hiinale väga suure eelise kogu läänemaailma ees ning seab ohtu nii USA tehnoloogilise juhtpositsiooni kui ka palju kõrgtehnoloogiliste toodete eksportimisest sõltuvaid riike nagu Lõuna-Korea, Saksamaa ning Jaapani.

Prantsusmaa ajakirjas Le Monde ilmunud artikli kohaselt areneb Hiinas nn tehisintellekti Silicon Valley. Arvud on selle väite tõestuseks, sest 2017. aastal läks 48% globaalselt tehisintellekti investeeritud summadest Hiina idufirmadele ja 38% USA omadele. Hiina startup’id kaasasid 4,9 miljardit, kusjuures sealseid rahastusi oli kokku 19. USA firmad kaasasid 4,4 miljardit dollarit 155 investeeringuga. Samas said Hiina firmad 2016. aastal globaalsetest AI investeeringutest endale vaid 11,3%.

Hiina on hea koht, kus masinõppe algoritme treenida, sest seal asub kõige suurem nutitelefonide kasutajaskond. Lisaks on seal väga nõrgad andmekaitse seadused, mistõttu on riigi käsutuses tohutu hulk andmeid. Hiinas ei ole üleüldiselt eetilised kaalutlused kuigi suureks probleemiks ja see muudab riigi ühiskonna hiiglaslikuks tehisintellekti rakenduste katselaboriks.

Hiina tehnoloogiagigandid nagu Baidu (BIDU), Alibaba (BABA) ja Tencent (HKG), kollektiivselt tuntud kui BAT, on riigi tehisintellekti plaani suuresti kaasatud. Nimetatud ettevõtetel on USA ja teiste riikidega konkureerimiseks piisavalt ressursse ja raha. Peale selle on nad esindatud ka San Franciscos ja Seattle’s, kus nad on alates 2014. aastast USA idufirmadesse investeerinud. 2018. aasta aprilli seisuga on Baidu 5 ning Tencent 12 erinevat USA tehisintellekti ettevõtet rahastanud. Alibaba on seevastu olnud aktiivne Iisraelis.

Baidu, Alibaba ja Tencenti investeeringutega kaasneb aga väike konks. Nimelt saavad nad idufirmade ärilisi andmeid näha ja kasutama hakata. Kui arvestada siia ka 1,4 miljardi hiinlase käest kogutud andmed, siis BAT võib muutuda ühel hetkel kõige väärtuslikuma ressursi ehk inimeste kohta käivate andmete valitsejaks. Lühidalt öeldes – kui andmed on uus nafta, siis Hiina on uus OPEC.

Hiinat toetab ka fakt, et USA valitsus ei võta tehisintellekti kuigi tõsiselt, eirates nii tehnoloogiat kui  teadust. See takistab Ühendriikidel korraliku AI strateegia välja töötamist ning enda tehnoloogilise juhtpositsiooni säilitamist. Kuigi USA on täna antud valdkonnas siiski veel liider, ei tasu Hiina ambitsioonikust kergelt võtta. Pikas plaanis ei lõika Hiina kasu mitte ainult enda pingutustest, vaid ka faktist, et USA-l puudub tehisintellekti käsitlev strateegia. Praegu jääb veel lahtiseks, kas tulevikus arendab Hiina tehnoloogiaid koostööaltis või vaenulikus meeleolus.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.

Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse