iStockphoto
Tulemuste hooaeg on täies hoos ning esimesed ettevõtted on juba asunud avaldama ka dividendiettepanekuid. Et investoril kõik sujuvalt kulgeks ning soovitav dividend mõne apsu pärast saamata ei jääks, vaatame üle dividendidega seotud põhimõisted ning toome välja, mida dividendimaksete puhul kindlasti jälgida tuleb.
Mis on üldse dividend? Dividend on ettevõtte kasumiosa, mis makstakse aktsionäridele välja. Seda tehakse tavaliselt heade majandustulemuste korral või ka näiteks erakordsete sündmuste puhul (näiteks tütarettevõtte osaluse müük). Ettevõtted, kellel on kindel dividendipoliitika, lähtuvad dividendide määramisel enamasti puhaskasumist, kuid on ka neid (näiteks fondid), kes võtavad aluseks vaba rahavoo.
Dividendi suurus aktsia kohta selgub väljamakstava osa jagamisel ettevõtte aktsiate arvuga. Dividend arvutatakse järgmiselt:
Näide
- Ettevõtte eelmise aasta puhaskasum on 10 miljonit eurot, sellest makstakse välja 50% ehk 5 miljonit eurot.
- Ettevõte on väljastanud kokku 100 miljonit aktsiat.
- Järelikult: dividend ühe aktsia kohta (DPS, dividend per share) on 0,05 eurot ehk 5 senti aktsia kohta.
Ettevõtte aktsiat, mis maksab järjepidevalt suure osa kasumist aktsionäridele välja, nimetatakse dividendiaktsiaks (sugugi mitte kõik ettevõtted ei maksa dividende).
Mis on dividendimäär? Dividendimäär (dividend yield) on suhtarv, mis näitab dividendi suurust võrdluses aktsia hetkehinnaga (või siis valitud ajavahemiku hinnaga, näiteks eelmise aasta viimase sulgemishinnaga).
Näide
- Ettevõte maksab dividendi 20 senti aktsia kohta
- Ettevõtte aktsia hind on hetkel 2,50 eurot
- Järelikult: aktsia dividendimäär on: (0,2 ÷ 2,50) x 100% = 8%
Dividendimäär on pidevalt muutuv arv, sest see sõltub aktsia hetkehinnast!
On olemas kõrge (suurem dividend) ja madala (väiksem dividend) dividendimääraga aktsiad. Eriti meeldivad dividendiinvestoritele aga ettevõtted, mis igal aastal ja järjepanu enda dividendisummat tõstavad. Sääraseid ettevõtteid nimetatakse dividendiaristokraatideks. Kas dividendimäär on kõrge või madal, sõltub investori valitud kriteeriumist. Üks võimalik võrdlusalus on näiteks inflatsioonimäär.
Mis on ex-date ehk mida dividendide puhul arvestada? Et saada dividendi, tuleb jälgida ettevõtte määratud dividendikuupäeva (ex-date). Dividend makstakse neile investoritele, kes omavad ettevõtte aktsiaid ex-päeva alguses. Ex-päeval tehtud tehingute puhul saab dividendi aktsia müüja, mitte ostja. Sisuliselt tähendab see, et ex-päev on esimene päev, mil aktsiat müüa saab, saades samal ajal ka dividendi.
Näide
- Ettevõte määrab ex-päevaks 28. aprilli 2019 – kes soovib dividendi saada, peab omama aktsiaid vähemalt selle kuupäevani.
- 28. aprillil 2019 tehtud tehingute eest saab dividendi aga aktsiate eelmine omanik ehk müüja
- Järelikult: kui on soov dividendi saada, kuid aktsiat enam mitte omada, võib aktsiad maha müüa mitte varem kui 28. aprillil. Kui alles ex-päeval tekib huvi aktsia soetamise vastu, mida investoril veel pole, siis on vähemalt selleks korraks dividendirong juba läinud.
Mis juhtub aktsiaga enne dividendi maksmist? Tavaliselt aktsia hind dividendikuupäeva lähenedes tõuseb, sest aktsionärid soovivad dividendi saada. Samas võib aktsia hind oluliselt tõusta ka dividendi väljakuulutamise järel).
Ex-päevale järgneval kauplemispäeval aktsiahind aga üldjuhul langeb, seda umbes dividendisumma võrra – see peegeldab ettevõtte väärtuse vähenemist dividendideks väljamakstava raha võrra.
Näide
- Merko Ehitus MRK1T teatas eelmisel aastal üllatuslikult rekordilise dividendi 1,0 eurot (8. veebruaril 2018). Aktsia tõusis päevaga +12,09%
- Dividendi ex-päeval 12. juunil 2018 langes aktsia -10,45%
Allikas: Nasdaq Baltic, LHV
Dividendistrateegia head ja vead. Dividendiaktsiatesse investeerimine on omaette kindel strateegia. Nagu igal lähenemisel, on ka sellel strateegial omad head ja vead, millest investor peab teadlik olema.
Head küljed on näiteks:
- Dividendid on võimalus saada osa ettevõtte headest tulemustest
- Lisaks aktsiahinna võimalikule kasvule on dividendid lisatulu, mida saab kasutada uuteks investeeringuteks
- Dividendid võivad ajas suureneda, mis tähendab taas võimalikku lisatulu
Samas tuleb arvesse võtta, et:
- Dividende maksavad üldiselt firmad, mis on n-ö küpses faasis, s.t nad ei kasva nii kiiresti kui kasvuettevõtted
- Iga euro dividendideks (ja selle pealt makstavaks tulumaksuks, mida näiteks Eestis tasub täies ulatuses ettevõte) on euro, mida ettevõte ei investeeri arenguks (samas sõltub see alati konkreetse firma ärimudelist ja olemusest).
Dividendistrateegia on seega pigem madalama riski/tootlusega investeerimisstrateegia, sest dividende maksavad üldiselt stabiilsed ettevõtted.
Maksud. Lisaks tuleb dividendide puhul arvestada kehtivaid maksumäärasid. LHV maksunõu ei anna, kuid meie parima teadmise kohaselt on see Eesti ettevõtetel 0% (s.t investor saab dividendina väljakuulutatud summa; vt järgmist lauset), Lätis samuti 0% ning Leedus 15%. Alates 2019. aastast on ka Eestist saadud dividend investori tasemel maksustatud 7% määraga, kui äriühing maksab 14%. Seega tasub dividendiettepanekutes jälgida, millise maksumäära alusel ettevõte dividendi jaotab.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
