Müü kõik aktsiad ja mine suveks puhkusele?

Pixabay

Testime seda S&P 500 indeksi peal ning valime algusajaks 2007. aasta, et kaasata terve tsükkel koos krahhi ja sellele järgnenud taastumisega.  Esimesel joonisel on noolega tähistatud novembri algus ning hetk, mil soetatakse S&P 500 indeksit järgiva börsil kaubeldava fondi osak (SPY). Ring aga märgib maikuu algust ning kõiki neid kordasid, mil positsioonist väljutakse.

Kokku leidis antud ajaperioodil aset 12 ostu- ja müügitehingut, millest üheksa lõppesid positiivselt ning kolmel korral teeniti kahjumit. Vara kogutootluseks kujunes 95,6% ehk kui me oleks alustanud 100 000 dollariga, teeninuks strateegia 95655 dollarit kasumit, millest peab maha arvama tehingutasud. Kõige mustemal hetkel oli portfelli väärtus miinuses 35%.

Allikas: Bloomberg

Kuidas aga töötas samal ajal osta-ja-hoia strateegia? Kui me oleksime paigutanud 2007. aasta 1. jaanuaril oma raha S&P 500 indeksisse ning edasi-tagasi sõelumise asemel hoidnud kuni 2019. aasta 29. aprillini, kasvanuks investeering 108%. Tõsi on aga see, et vahepeal pidanuks ära kannatama oluliselt valusamaid hetki, sest 2008. aastal tuli seista silmitsi olukorraga, kus portfell oli kaotanud oma väärtusest -57%.

Mõistagi sõltub väga palju ka sellest, millist ajaperioodi vaadata. Kui stardipunkt langeks 2000. aasta jaanuarile, oleks novembris ostmine ning mai alguses müük osutunud tulusamaks lähenemiseks. Nihutades aga algusaja finantskriisi põhja lähedale ehk 2009. jaanuarisse, siis oleks osta-ja-hoia strateegia tootluseks olnud 226%, samas kui novembris soetades ja mais müües teeninuks 131,6% kasumit.

Hooajalisus on aga Ühendriikide aktsiaturgudel kahtlemata olemas, sest kui käivitada vastupidine strateegia, mis näeks ette aktsiate ostmist mais ning müümist novembri saabudes, siis oleks S&P 500 indeksisse investeeritud portfell taastunud 2008. aasta krahhist alles mullu. 2019.a 29. aprilliks oleks 100 000 dollari suurune investeering teeninud 12 aastaga 518 dollarit kasumit, millest tuleks arvestada maha veel 12 korral sooritatud ostu ja müügi tehingutasud. Nihutades algusaja 2009. aastasse, kerkiks tootlus 44%le aga see jääks ikkagi alla tulemusele, mida oleksime saavutanud indeksit lihtsalt hoides või novembris ostes ning mais müües.

Allikas: Bloomberg

Simulatsiooni põhjal võib järeldada, et vähemalt Ühendriikides on aktsiaid selgelt tulusam omada novembrist maikuuni, kui maist novembrini. Kuid suvekuudeks aktsiatest lahti ütlemine pole siiski hea plaan, sest esiteks ei ole aastad vennad ning vahest pakub turg positiivset tootlust ka hooajaliselt ebasoodsamal ajal (2016. aastal näiteks kerkis S&P 500 indeks maist novembrini 2,3%, 2017.a 8% ning 2018.a 2,4% ), tänu millele kipub parema tootluse saavutama investor, kes hoiab aktsiaid läbi terve aasta.

Teiseks muudab aktsiatesse iga kuue kuu tagant sisse ja välja liikumise vähemtasuvamaks seik, et sellega kaasnevad tehingutasud, mida eelpool arvesse ei võetud ning mis söövad osa tootlusest ära.  Lisaks on olulise tähelepanekuna osta-ja-hoia strateegiaga investoril võimalik endale saada kõik dividendid, mida Ühendriikide ettevõtted maksavad reeglina korra kvartalis ning pakuvad S&P 500 indeksi puhul sellega 1,8% lisatootlust aastas.

Artikkel ilmus algselt 22. mail 2018. Andmed on värskendatud 29. aprill 2019.a seisuga.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.