istockphoto.com
Investeerimise kontekstis räägitakse peamiselt aktsiainvesteeringutest. Tegelikkuses on võimalike instrumentide valik väga lai. Üheks instrumendiks, millega oma investeeringuid hajutada, on võlakiri.
Mis see võlakiri on? Tegemist on pangalaenule sarnase võlainstrumendiga, mille puhul ettevõte ei küsi pangast laenu, vaid müüb oma usalduskrediiti investoritele. Seega saavad investorid ostes ettevõtte või riigivõlakirju kindlaks määratud tootlust (kupongimäär) välja laenatud summa eest (nimiväärtus), millel eksisteerib kindel tähtaeg (lunastustähtaeg).
Instrumentide valikul peab investor lähtuma oma riskiisust, millele vastab siis ka vastav tootlus (riski-tulususe suhe). Võlakirjade puhul on tegemist madalama riskiga instrumentidega, mis sobib investoritele, kes soovivad saada tulevaste laekuvate tulude osas (intressimaksed)kindlustunnet, ent on selle eest valmis aktsepteerima madalamat tulusust. Samuti vähendab võlakirjade riskantsust ettevõtte pankroti korral varade realiseerimise järjekord, seega saavad võlakirjaomanikud oma osa tagasi enne aktsionäre. Teisalt ei saa võlakirjaomanikud võlakirjadega kaasa hääleõigust ettevõtet puudutavatele otsustele kaasarääkimiseks ega võimalust saada osa aktsiahinna kasvust (st tulusus on piiratud).
Riskikartliku investori jaoks lähim alternatiiv võlakirjale oleks hoius. Ka hoiuste puhul fikseeritakse sarnaselt võlakirjadega kindel intressimäär, summa ja tähtaeg. Teisalt hoiused on teatud ulatuses tagatud, mistõttu ka risk madalam ning tootlus antud turuolukorras peaaegu et olematu. Eestis katab Tagatisfond kuni 100 000 eurot iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. Kui vaadata Eesti turul pakutavaid aastase tähtajaga hoiuste intressimäärasid, siis pakutav intress erinevate finantsinstitutsioonide lõikes jääb 0,00-1,25% vahemikku.
See ei ole riskivaba
Teisalt võlakirja puhul pole tegemist riskivaba instrumendiga. On olemas ka mõnevõrra riskantsemaid võlakirju tulenevalt instrumendi keerukusest ja ettevõtte krediidikvaliteedist, sellele vastavalt ka kõrgem tootlus. Üheks selliseks näiteks on allutatud võlakirjad.
Allutatus tähendab, et ettevõtte likvideerimise või pankroti korral rahuldatakse võlakirjadest tulenevad nõuded alles pärast kõigi allutamata nõuete (nt võetud laenud, kohustused töötajate ja tarnijate ees jms) täielikku rahuldamist. Laia kasutust on allutatud võlakirjad leidnud finantssektoris regulatiivsete kapitalinõuete täitmiseks – tulenevalt võlanõuete järjekorrast ja pikast tähtajast loetakse neid võrdseks panga omakapitaliga.
Muuhulgas tuleb krediidiasutuse allutatud võlakirjade puhul arvestada kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise riskiga (bail-in risk), mis võib realiseeruda, kui maksejõuetuse ja muude raskuste esinemisel rakendatakse emitendi suhtes kriisimenetluse kava. Kui pank vastab kriisilahendusmenetluse alustamise tingimustele (st maksejõuetuse või muude raskuste esinemisel), võidakse panga allutatud võlakirjade jääki vähendada kuni nullini, nende tingimusi muuta või need konverteerida aktsiateks või muudeks väärtpaberiteks.
Tulusus sõltub investeeringu ajastatusest
Erinevalt eelpool toodud hoiusest (ja sarnaselt aktsiatele) võivad võlakirjad olla ka börsil noteeritud ehk turul kaubeldavad. See annab investorile soovi korral võimaluse võlakiri vajalikul hetkel maha müüa või siis ka neid turult soovi korral juurde osta.
Oluliseks aspektiks, mida tähele panna, on investeeringu ajastatus, seega võib osaleda võlakirjade esmases avalikus pakkumises või osta neid järelturult. Näitena tooks 2015. aastal LHV Group’i poolt emiteeritud võlakirja intressimääraga 6.5% ning tähtajaga 29.10.2025. Võrdlusbaasiks saab võtta tootlus kuni aegumiseni (Yield-to-Maturity) ning tootlus esimese võimaliku tagasikutsumiseni (Yield-to-Call), milleks antud võlakirja puhul on 29.10.2020. Kui võrrelda omavahel tootlusi esmases pakkumises osaledes ning ostes samu võlakirju täna (puhashinnalt 103.11%), siis tootlused aasta baasil oleksid järgmised:
| Tootlus (%) | Esmane emissioon | Täna |
| Yield-to-Maturity (%) | 6,5% | 5,6% |
| Yield-to-Call (%) | 6,5% | 3,7% |
Allikas: Nasdaq Baltic
Võlakirja tootlus (Yield) kajastab endas kombinatsiooni hinnaliikumisest ja kupongimäärast. Seega on ka täna soetatud võlakirja tootlus tulenevalt kõrgemast turuhinnast mõnevõrra madalam kui esmases emissioonis osalemise korral. Olulise aspektina tuleb tähelepanu pöörata ka võlakirja tagasikutsumise õigusele, mistõttu võlakirja periood lüheneb märkimisväärselt ning tootlus esimese tagasikutsumiseni madalam.
LHV uus allutatud võlakirja avalik pakkumine
AS LHV Group alustas eilsest 05.06.2019 uute allutatud võlakirjade avalikku pakkumist. Võlakirju on võimalik märkida kuni 21.06.2019. Emissiooni mahuks on 15 miljonit eurot, ülemärkimise korral on LHV’l võimalik seda suurendada kuni 20 miljoni euroni. Võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot, kuid märkimishind 1004,83 eurot, see on ühtlasi ka väikseim investeeritav summa. Märkimishind sisaldab lisaks nominaalhinnale väärtuspäevaks kogunenud intressi, mille investor saab tagasi koos kvartaalse intressimaksega 28.08.2019.
Võlakirja intressimääraks on 6,0% aastas ning intressimakseid tehakse kord kvartalis. Tegemist on allutatud võlakirjade programmi teise emissiooniga. Sarnaselt esimesele emissioonile on võlakirjadel lunastamistähtajaks 28.11.2028, ning LHV-l on õigus Finantsinspektsiooni nõusolekul võlakirjad enne tähtaega osaliselt või täielikult tagasi kutsuda pärast viie aasta möödumist emissiooni algustähtajast. Võlakirjad saavad olema vabalt kaubeldavad ning nende planeeritav emiteerimiskuupäev on 27.06.2019.
Emitent on AS LHV Group. Enne investeerimisotsuse tegemist tutvu prospektiga, selle eestikeelse kokkuvõttega ja pakkumise lõplike tingimustega aadressil investor.lhv.ee või Finantsinspektsiooni kodulehel www.fi.ee.
Artikkel ilmus esmakordselt 15.11.2018
Tweet
