Lisaks aktsiatele ja ETF-idele on madalama riskitasemega võlakirjad ja alternatiivse investeeringuna kuld arvestatavad investeerimisobjektid, eriti just teatud majandustsükli etappidel. Nende omamine on aidanud investoritel majanduskriisi aegadel hoida portfelli väärtust stabiilsemana, kuid need võivad olla ka takistuseks kõrgema tootluse saamisel.
Kuld
Ajalooliselt, kui väärtpaberibörsid on olnud langusfaasis, on kulla hind püsinud enamasti stabiilsena või kasvanud. Kümnenditaguses majanduskriisis, kui S&P 500 indeks kaotas üle poole oma väärtusest, tõusis kulla hind tervelt 25 protsenti. Kuid erinevalt aktsiatest ei maksa kuld dividende ega kasvata kasumit, vaid selle hind oleneb puhtalt nõudlusest ja pakkumisest. Seetõttu majanduskasvu aegadel ületab aktsiainvesteeringute tootlus kulla hinna kasvu.
Kuld säilitab väärtust, kui raha kaotab inflatsiooni tõttu ostujõudu. Pikemate inflatsiooniperioodide jooksul kulla hind tõuseb, sest inimesed ostavad seda rohkem, et kaitsta oma vara. Samuti sõltub hind ülemaailmsest kulla kaevandamisest: kui ressurssi napib, siis selle hind tõuseb. Suur osa maailma kullavarudest on riikide valitsuste käes ning nende soov suures koguses müüa võib avaldada tugevat mõju selle hinnale.
Samas võivad keskpankade ostud tõsta kulla hinda turul. Hetkel olemegi jõudnud olukorda, kus keskpangad on uuesti hakanud kullereserve suurendama. Eks põhjuseid on siin ilmselt mitmeid: ebamäärasuse kasv maailma poliitikas, soov hajutada reserve (dollari asendamine), võimaliku inflatsioonisurve vastu kindlustamine.
Ajast aega on olnud kulla rolliks kaitse pakkumine just ebamäärasel ajal, suurte võlamullide lõhkedes ja inflatsiooni kasvades. Tegu on reeglina instrumendiga, mis kaitseb portfelli, kui muud finantsturud kukuvad.
Võlakirjad
Võlakiri on leping laenu saaja ja investori vahel, mis kohustab laenu tagasi maksma fikseeritud perioodi jooksul kindla intressimääraga. Võlakirju annavad välja nii ettevõtted kui ka valitsused. Erinevalt aktsiatest ja kullast on intressimaksed fikseeritud (va ujuva intressiga võlakirjad), sõltudes laenu andmise hetkel majandusolukorrast (ehk raha hind sõltub nõudluse ja pakkumise vahekorrast). Risk raha kaotada oleneb laenu saajast. Riskantsemad on suurte tagasimaksmata laenudega riikide valitsused ning kahjumlikud ettevõtted. Turvalisem on investeerida pika tegutsemisajalooga suurtesse ettevõtetesse ning tugeva majandusega riikidesse. Madala tootlusega võlakirjade puhul on oht, et tagasimaksmise ajaks on inflatsioon olnud intressimäärast kõrgem ning raha väärtus on hoopis langenud.
Alloleval graafikul on kujutatud S&P 500 indeksi (must), kulla eurodes hinna (kollane) ja Euroopa riikide ning ettevõtete võlakirjade indeksi (pruun, sümbol LBEATREU) muutus alates 2004. aastast. Sinna sisse jääb kümnenditagune majanduskriis, kus aktsiad kukkusid, aga kuld ja võlakirjad jätkasid tõusujoonel. Investeeringute tootlused sõltuvad suuresti sisenemis- ja väljumishetkest. Kui 2004. aastal oleks ostnud kõiki vastavaid varaklasse, siis perioodil 2006 – 2015 oleks kõige parem tootlus olnud kullal.
Küll aga kui oleks paigutanud 2012. aasta septembris 10 000 eurot kulda, siis 2019. aasta juulis oleks alles 9180 eurot. Samal perioodil kasvatas S&P 500 indeks summa 21 170 euroni ja võlakirjad 13 170 euroni. See näitab tagantjärele, et majanduskriisile eelneval ajal on kasulik investeerida kulda ja võlakirjadesse ning majandustõusu ajal on suurim tootlus aktsiaturul. Loomulikult on hoopis raskem nende õigete hetkede tabamine tulevikus. Seetõttu tasubki hajutada investeeringuid erinevate varaklasside vahel. Kõige stabiilsemat tootlust on pakkunud võlakirjad, mis olid positiivse tootlusega nii majanduskriisi ajal kui ka aastatel 2012 – 2019, kui kulla hind langes.
S&P 500, kulla hinna ja Euroopa võlakirjade väärtuste muutus alates 2004. aastast. Allikas: Bloomberg
Kulla ja võlakirjade osakaalu kogu investeerimisportfellist peaks iga investor ise määrama vastavalt oma riskitaluvusele. Kullas on soovitatud hoida ligi kümnendikku kogu portfell väärtusest. Võlakirjade puhul võib kasutada lähenemist, mille kohaselt tuleb 110st lahutada investori vanus ning tulemus märgib keskpärase riskitaluvuse juures osakaalu, mille ulatuses raha paigutada aktsiatesse või ETF-idesse ja ülejäänud võlakirjadesse. Selle orientiiri järgi võiks 35-aastane investor paigutada võlakirjadesse 25 protsenti investeeringutest. Üldjuhul mida suurem on kulla ja võlakirjade osakaal majanduskriisi või -languse ajal, seda suurem on tõenäosus, et varade väärtus langeb vähem. Teisalt majanduskasvu või -buumi ajal võib väiksema aktsiate määraga jääda ilma suuremast tõusust.
LHV Kasvukonto fondide hulka on lisandunud kaks uut instrumenti: kuld (Xtrackers Physical Gold ETC) ja Saksamaa riiklikud võlakirjad (Germany Government Bond UCITS ETF). Nende lisamine loob Kasvukonto kasutajatele võimaluse suuremaks hajutamiseks erinevate varaklasside (aktsiad, võlakirjad, hoiused, väärismetallid) vahel.
Saksamaa majandus on tugev tänu oma maailma ühele suurimale jooksevkonto ülejäägile, mis tähendab, et eksporditakse rohkem kui imporditakse. See toob raha riigile sisse ning suurendab laenude tagasimaksmise võimet. Saksa valitsuse võlakiri on kõige lähedasem instrument euroala riskivabadele võlakirjadele, mis on hoidnud väärtust nii majanduslanguste kui euroala poliitiliste probleemide korral. Uus kullainstrument investeerib füüsilisse kulda, ning annab ligipääsu aktsiaturgudega võrreldes vastupidisele liikumisele majanduslanguste ajal.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
