Kui 2016. aasta novembris tõi LHV Eesti pensioniturule esimesed II ja III samba indeksfondid, siis 2020. aasta 17. märtsil toob LHV turule Eesti esimese rohelise pensionifondi. Usume, et tänaseks on Eestis piisavalt roheliselt mõtlevaid inimesi, kes tahaksid, et ka nende pensioniraha järgiks jätkusuutliku ja rohelise mõttemaailma printsiipe. Kui igaüks meist oleks pisut rohelisem, oleks meil kõigil pisut parem.
2019. aastal alustas Euroopas tegevust 360 uut jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuvat fondi, millest 50 teeb üksnes investeeringuid, mis on suunatud kliima probleemide lahendamisele – möödunud aastal liikus sellistesse fondidesse Euroopas rekordilised €120 miljardit, tõstes kogumahu €670 miljardini, demonstreerides roheliste väärtuste olulisuse hüppelist kasvu ka rahapaigutuste tegemisel.
Kellele LHV Pensionifond Roheline mõeldud on?
Kõigile neile, kellele roheline mõtlemine pisutki korda läheb ja kes usuvad, et raha paigutamine peab küll olema pikaajaliselt tootlik, kuid kindlasti ka keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik. Seeläbi on võimalik oma pensioniraha investeerimisega anda panus sellesse, et ettevõtted väärtustaksid rohkem roheliste tehnoloogiate ja ärivõtete suuremat kasutuselevõttu, mõtleksid rohkem keskkonna ja pikaajalise jätkusuutlikkuse peale, aitaksid vähendada oma süsiniku jalajälge ja et meie suved oleksid soojad ning talved lumised.
Kuhu fond investeerib ja kuhu ei investeeri?
Fondi vara investeerimisel lähtume põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega. See tähendab, et investeeringud, mis tehakse indekseid järgivatesse investeerimisfondidesse, on indeksi koostaja poolt markeeritud kui ESG faktoreid (environmental, social, governance) arvesse võtva indeksina, sotsiaalselt vastutustundliku indeksina, jätkusuutliku indeksina või keskkonnaalase temaatilise indeksina – nt tuule- või päikeseenergia.
Fondi arvelt tehtavad üksikinvesteeringud on keskkonnaalased temaatilised investeeringud, kus vähemasti 20% ettevõtte tuludest peab tulema ühest seitsmest valdkonnast – taastuvenergia ja alternatiivenergia; energiaefektiivsus; veetaristu ja –tehnoloogia; reostuse vähendamine; prügimajandus ja ümberkäitlemine; keskkonnaalased toetustegevused; vastutustundlik toidu-, põllumajandus- ja metsatööstus. Fondi arvel ei tehta üksikinvesteeringuid äriühingutesse, mille põhitegevusaladeks on hasartmängu-, relva-, tubaka-, alkoholi- või söetööstus.
Suurem osa fondi investeeringutest saavad olema rahvusvahelised ja likviidsed, kuid sobivate investeerimisvõimaluste korral paigutatakse osa raha ka kodumaistesse rohelistesse investeeringutesse.
On see passiivne või aktiivne fond?
Mõlemat. Sisuliselt on tegu hübriidfondiga passiivsest indeksfondist ja aktiivselt juhitud fondist. Vähemasti pool fondist on alati investeeritud jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuvatesse või keskkonnaalastesse temaatilistesse investeerimisfondidesse. Teise poole fondi osas on fondijuhil suurem otsustusõigus, kas paigutada see raha investeerimisfondidesse, üksikinstrumentidesse või muudesse investeeringutesse, mis on kooskõlas fondi investeerimispoliitikaga. Fondiga võetav aktsiarisk jääb sõltumata fondijuhi nägemusest alati 75% ja 100% vahele. Mida suuremaks kasvab fondi maht, seda rohkem saab fond teha üksikinvesteeringuid ja seda rohkem mõjutada investeeringu saanud vastaspooli mõtlema jätkusuutliku ja rohelise lähenemise täiustamise peale.
Fondi prospektijärgne valitsemistasu on 0,49% aastas – tulenevalt seaduses ettenähtud valitsemistasumäära langusest seoses fondivalitseja poolt hallatavate kogumahtudega on fondi efektiivne valitsemistasumäär 0,41% aastas, fondijuhiks on Joel Kukemelk.
Viimase kuu ajaga on globaalsed börsid, mh kõikvõimalikud rohelised investeeringud, langenud rohkem kui kolmandiku – pikaajalises investeerimises loob see värskele fondile väga hea lähtekoha. Kõik soovijad saavad oma sissemakseid suunata rohelisse pensionifondi alates tänasest nii LHV pensioniveebi kui ka Minu Pension äpi vahendusel. Osakuid saab vahetada esimese võimalusena märtsis ning tehtud kanne liigub siis 2. mail.
Joel Kukemelk
LHV Varahalduse juhatuse liige
Fondijuht
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet