LHV
2020. aasta esimene kvartal on läbi saanud ja aeg on teha ülevaade, kuidas on muutunud meie Kasvukonto eksperimendis osalenud Eesti tuntud väikeinvestorite portfellid. Ülesandeks oli koostada LHV Kasvukonto portfell, mille kaudu nad investeeriksid igakuiselt 10-aastases perspektiivis keskmisest kuupalgast 10%. Portfellide seisu uuendame kord kvartalis.
Ülesanne oli sellevõrra raskem, et vahepeal fondivalikut muuta ei saa, mida paljud osalised ilmselt teha sooviksid, arvestades turgude langust. Seega tuli portfelli koosseis hoolikalt valida ja proovida ette ennustada parimat tootlust toovad regioonid või sektorid. Sissemaksete summasid korrigeerime vastavalt keskmise palga muutusele. 10% suurus on valitud selle järgi, mis võiks olla sellist palka teenivale töötajale jõukohane igakuiselt kõrvale panna, ilma et elustandard oluliselt kannataks. Tänase seisuga on iga investor oma virtuaalportfelli investeerinud 361 eurot.
Investor Toomas
Kõige suurema portfellini jõudis Investor Toomas, kes otsustas sajaprotsendiliselt panustada Hiina ettevõtteid koondavasse fondi (XCHA). Märtsikuu jooksul on fond turu üldisele langusele üsna hästi vastu pidanud, kõikudes viimase kuu jooksul 11,52 ja 9,85 dollari vahel. I kvartali lõpu seisuga oli Investor Toomase portfelli väärtuseks 357 eurot.
Marko Oolo
USA 100 suurimat tehnoloogiaettevõtet (EXXT) koondava fondi valinud Marko portfelli väärtus oli I kvartali lõpuks 348 eurot, mis näitab samuti tehnoloogiaettevõtete üsna tugevat positsiooni languse ajal. Tootlust suurendas ka I kvartalis makstud dividend 0,089 dollarit osaku kohta, mis reinvesteeriti tema portfelli.
Rahakratt
Rahakratt investeerib 30% Aasia arenevate turgude ettevõtetesse(AASI), 30% puhta energia tootjatesse (IQQH), 20% tervishoiuinnovaatoritesse (2B78) ja 20% USA 100 suurimatesse tehnoloogiaettevõtetesse (EXXT). Kõige kehvemat tootlust, vastavalt −20% ja −16% näitasid I kvartalis kaks esimest fondi, mis on ka kõige suurema osakaaluga fondid portfellis. Nende kõrval langesid tervishoiuinnovaatorid vaid 9% võrra. Rahakratt lõpetas esimese kvartali kolmandana, portfelli väärtusega 337 eurot.
Rahapuu blogi (Tauri Alas)
Rahapuu blogi pidava Tauri Alase valikuteks osutusid maailma ettevõtted 75% (VWRL), USA 100 suurimad tehnoloogiaettevõtted 21% (EXXT), Bitcoin 2% (COINXBE) ja Venemaa ettevõtted 2% (DBXV) ulatuses. Venemaa ettevõtetesse investeeriva fondi madal osakaal päästis Tauri portfelli suuremast langusest, sest kõikide osalejate valitud fondidest oli nimetatud fond −36%-ga perioodi suurim langeja. Enim säilitasid portfellis väärtust aga tehnoloogiaettevõtted, mis kukkusid 11% võrra. I kvartali lõpu seisuga oli Tauri portfelli väärtuseks 335 eurot.
Kristi Saare
Kristi lõpetas I kvartali 333 euro suuruse portfelliga, millesse kuuluvad USA 500 suurimat ettevõtet 60% (SXR8), dividendimaksjad 30% (ISPA) ja e-sport 10% (ESP0) ulatuses. Kristi valitud e-sport näitas I kvartalis fondide koguarvestuses parimat tulemust, jäädes samale tasemele kui kvartali alguses. Dividendimaksjad aga langesid koguni 30% võrra.
Jekaterina Tint
Kristist küll täielikult erineva portfelliga, kuid võrdse väärtusega, 333 euroga, I kvartali lõpetanud Jekaterina investeerib maailma ettevõtetesse 65% (VWRL) Aasiasse 25% (AASI) ja automatiseerimisse 10% (2B76), millest kahe esimese tootlus oli kvartali jooksul võrdselt −20%. Automatiseerimisse investeeriv fond pidurdas mõnevõrra portfelli väärtuse vähenemist, langedes 9% võrra.
Jaak Roosaare
Jaak valis oma portfelli vaid ühe laiapõhjalise fondi - maailma ettevõtted (VWRL), mistõttu on seda hea võrrelda Investor Toomase valitud Hiina ettevõtteid koondava fondiga, mis näitas mõnevõrra paremat tootlust. Jaagu valitud VWRL tähendas I kvartali lõpu seisuga 332 euro suurust portfelli.
Taavi Pertman
Taavi investeerib 80% maailma ettevõtetesse (VWRL), 10% veekäitlusesse (IQQQ), 5% automatiseerimisse (2B76) ja 5% küberturvalisusse (ISPY). I kvartali lõpu seisuga oli Taavi portfelli väärtuseks 331 eurot, millele suurima mõju andis maailma ettevõtete langus 20% võrra. Väikseim langeja oli Taavi portfellis automatiseerimisse investeeriv fond, kuid väikse osakaalu tõttu see portfelli väärtusele erilist mõju ei omanud.
Märten Kress
Kvartali lõpu seisuga kõige madalamat tulemust näitas Märteni portfell, mis koosneb 60% ulatuses maailma ettevõtetest (VWRL), ülejäänud osa moodustavad USA väiksed ettevõtted (XRS2). I kvartali lõpu seisuga oli Märten Kressi portfelli väärtuseks 321 eurot. Enim mõjutas portfelli langust USA väikestesse ettevõtetesse investeeriv fond, mis on kogu fondide valikust üks suuremaid langejaid. See tekitab aga tulevaste kvartalite suhtes lisapõnevust, kuna ajalooliselt on väikeste ettevõtete aktsiad taastunud langustest oluliselt kiiremini kui suurte ettevõtete aktsiad.
Ehkki kõige suurema ja kõige väiksema portfelli vahe oli I kvartali lõpus koguni 36 eurot, ehk parima portfelli väärtus oli 11% kõrgem kui kõige madalamal, ei saa muidugi paari kuu põhjalt põhjapanevaid järeldusi teha. Nagu allolevast tabelist näha, näitas kõige paremat tootlust esimeses kvartalis sularaha, kuid ehk ongi selline negatiivse tootlusega stardipunkt tulevikku arvestades hea, kus madala hinnaga ostetud fondidel on rohkem kasvuruumi.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
