Google’i otsingumootori kasutamine Hiinas on juba aastaid olnud Hiina võimude poolt kehtestatud tsensuuri tõttu omamoodi karussell. Täna öösel toimus Hiina inimõiguslaste Google’i e-maili kontodele professionaalne ja laiaulatuslik küberrünnak, mis pani Google’it mõlgutama üldse Hiinast lahkumise mõtteid.
Google’i sõnul ei olnud küberrünnakud suunatud ainult neile. Umbes 20 erinevat suurt ettevõtet olid samuti antud küberrünnakute huviorbiidis. Google on tänaseks Hiinas opereerinud ca 4 aastat ning kõigi nende aastate jooksul on neil olnud Hiina võimudega erinevate internetilehekülgede tsenseerimise vajaduse osas väga suured erimeelsused.
Google’i õigusosakonna juht David Drummond ütles küberrünnakute järgses pressiteates, et arvestades nüüd avastatud rünnakute ulatust Hiina Gmaili kasutajatele ning Hiina poolseid pingutusi viimase aasta jooksul internetti veelgi tugevamalt tsenseerida, on viinud Google’i punkti, kus nad on sunnitud väga tugevalt üle mõtlema oma tegevuse jätkusuutlikkuse ja mõttekuse Hiinas. Drummond lisas, et see võib tähendada internetilehekülje Google.cn ja Google’i Hiinas asuvate kontorite lõplikku sulgemist.
Google’ile Hiinas tehtud kõrgetasemelistest küberrünnakutest on Google teavitanud ka USA võime. Kuigi ametlikult pole keegi Hiina võime rünnakute taga süüdistanud, on õhus palju selleteemalisi spekulatsioone. USA välisminister Hillary Clinton tegi Hiina võimudele pöördumise, kus ta palus tungivalt antud rünnakute olemusele ja lättele põhjalikku selgitust. Hiina ja USA suhted pole kunagi olnud väga head, kuid arvestades, et Hiina on aastate jooksul kokku ostnud ca $800 miljardi eest USA võlakirju, on USAl väga raske ka Hiina võimude ükskõik millist tegevust avalikult kritiseerida. Vastasel juhul eksisteerib oht, et Hiina kasutab oma USA võlakirjaportfelli relvana USA vastu ning loobub USA suures defitsiidis oleva eelarve finantseerimisest.
Google’ilt ootavad analüüsimajad 2010. aastalt ca $20.5 miljardi suuruste tulude näitamist. Citigroupi analüüsimaja andmeil on sellest ca $300-$350 miljonit ehk 1%-1.5% varasemalt planeeritud saada Hiinast. Seega isegi kui Google peaks otsustama Hiinast lõplikult lahkuda, ei ole kohene majanduslik mõju ettevõttele väga suur. See-eest tuleviku kasvupotentsiaali kahandab see korralikult, kuna igal viimasel pressikonverentsil on Google rõhutanud, et neil on Hiinaga suured plaanid ning kannatust nende plaanide realiseerimiseks neil jagub. Täna on Hiinas ca 340 miljonit internetikasutajat, kuid arvestades rahvaarvu, võiks see vabalt aastate jooksul ka kahekordistuda. Kui Google peaks Hiinast lahkuma, jäädakse sellest kasvupotentsiaalist ilma.
Google’i probleemidest Hiinas võidab Baidu.com (BIDU) otsingumootor – ettevõte, mis on Google’ist ca 10 korda väiksem, kuid hoiab ca 60%list turuosa Hiina otsingumootori turul. Baidu.com’i 2010. aasta tuludeks prognoositakse keskmiselt ca $900 miljonit.
Kuid ka Baidu.com (BIDU) pole viimase aja häkkerirünnakutest puutumatuks jäänud. Teisipäeval muutsid häkkerid ettevõtte USA domeeninime, mistõttu oli Baidu netilehekülg maas 4 tundi - see on pikim aeg Hiina otsingumootoris alustades ettevõtte asutamisest 1999. aastal. Baidu leheküljel valitses sel ajal kurjakuulutav tekst: „See internetilehekülg on kaaperdatud Iraani küber-armee poolt“ (link allikale). Meenutuseks veel niipalju, et detsembris õnnestus samal rühmitusel ka Twitteri lehekülg kokku ajada ning seal kuulutada sõnumit, kus nõuti Iraani-sisestesse asjadesse teistel oma nina mitte-pistmist. Samas ei tea veel täna keegi, kas vastaval rühmitusel on üldse mingit seos Iraaniga, kas Google’i Hiina Gmaili kasutajaid tabanud häkkerirünnakute taga peitub seos ka Hiina valitsusega või kes üldse on nende rünnakute taga. Igaljuhul on verine internetisõda maailmas praegu käimas.
Teade Google’ilt (GOOG), et Hiina turu osas mõeldakse ka sealt lahkumisplaane, peaks olema vesi Baidu.com (BIDU) veskile, kelle jaoks tähendaks see veelgi paremaid šansse oma turuosa ja tulubaasi kasvatada, kuna Google'i lahkumise korral korjaksid just nemad ülesse suurema osa Google'i 30%lisest otsingumootori turuosast Hiinas.
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
