Sarnaselt varasematele aastatele viisime LHV finantsportaali kasutajate seas läbi küsitluse prognoosimaks trende majanduses, kinnisvaraturul ning väärtpaberiturgudel ka 2010. aastal. Alljärgnev on kokkuvõtlik ülevaade osavõtjate nägemusest. Eelmise aasta prognoos oli üllatavalt täpne. 10-st küsimusest läks pea vigadeta täppi neli prognoosi (dollari kurss, Tallinna Börsi indeksi väärtus, S&P 500 väärtus, Eesti kinnisvaraindeksi väärtus), kolm prognoosi osutusid üsna täpseteks (nafa hind, euribor, Eesti tööpuuduse näitaja), kaks prognoosi olid suuna osas täpsed, kuid reaalset olukorda ei kajastanud (vene aktsiate hinnad kerkisid prognoositud 14% asemel 129% ning Eesti majandus langes 2009. aasta kolmandas kvartalis 2% asemel 15,6%) ning üks prognoos osutus täiesti valeks (kulla hind kerkis prognoositud languse asemel).
Millised on siis 2010. aasta trendid vaadatuna 117 küsitlusest osavõtja keskmisena? Ääremärkusena võib mainida, et kui Eesti Konjunktuuriinstituut hindab majanduse olukorda ja tulevikuväljavaateid 30 Eesti erineva valdkonna tippjuhi või spetsialisti abil, siis LHV valim on veelgi laiaulatuslikum ning hindajateks ning prognoosijateks on inimesed, kes tegelevad prognoosimisega kas hobi või töö korras. Kokku oli küsimusi üheksa, millele lisandus kolm lisaküsimust.
Nafta hind
Arenenud riikide abipaketid on suutnud suurema kukkumise maailma majanduses ära hoida ning arenevate riikide (eelkõige Hiina) ootamatu tugevus tõstis nafta hinna 2009. aasta põhjadelt 35 dollari juurest aasta lõpuks 80 dollari juurde. Ka alanud aastal peaks LHV finantsportaali kasutajate arvates nafta hinna tõus jätkuma ning aasta lõpus maksab naftabarrel 92 dollarit (aastaga tõus 16%). Kuna dollarilt suuremat nõrgenemist ei oodata, siis peaks see keskmisele eestlasele tähendama, et bensiiniliiter maksab aasta lõpus 20 krooni.
Kulla hind
Eelmisel aastal läks keskmisel LHV foorumlasel kulla prognoosimine aia taha ning võib-olla jäädi tänavu seetõttu ettevaatlikuks. Aastaga peaks kulla unts kallinema 2,6%, mis võiks olla piisav inflatsiooniga võitlemisel, kuid vähemalt hetkel on veel Eesti pankades võimalik hoiuse pealt saada veidi paremat intressi ning pigem julgeks soovitada viimast rahasäilitamise võimalust.
Dollari liikumine
Dollari liikumise osas oli arvamusi seinast seina – maksimumprognoosina saaks ühe euro eest aasta lõpus 2 dollarit, miinimumprognoosi järgi vaid ühe dollari. Kuigi USA defitsiit on kerkinud üle mõistuse suureks ning see peaks dollarit nõrgendama, siis Euroopa jalgealust on õõnestamas sigadeks kutsutav grupp (PIGS – Portugal, Italy, Greece, Spain), mis on ajanud väga lõtva fiskaalpoliitikat enne majanduskriisi ning teinud seda ka majanduskriisi ajal. Raha on neil aga ammu otsa saanud ning nüüd on lõppemas ka laenuandjate usaldus. Seega peaks 2010. aasta lõppema euro ja dollari vahelises jõukatsumises viigiga ning dollar nõrgeneb euro vastu marginaalsed 0,9%.
Kuue kuu euribor
Kuue kuu euribor on väga oluline indikaator paljude eestimaalaste jaoks, sest enamasti on kodulaenu intressimäär seotud sellega. Rekordmadalale kukkunud euribor aitas paljudel raskel ajal laenumakseid vähendada. Kas selline olukord jätkub? Pigem küll, sest kiireid intressimäärade tõstmisi Euroopa Keskpangalt oodata ei ole, sest habrast majandusolukorda eurotsoonis ei soovi keegi raskendada. Siiski peaks aasta lõpuks 6-kuu euribor kerkima 1,4 protsendile, mis viitab Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmistele 2011. aastal.
OMX Tallinn indeks
Tallinna Börsi indeks OMXT on loo kirjutamise hetkel kerkinud aasta algusest 45% ning jõudu paistab veel jätkuvat. Majanduskriisi selgroog on ehk murtud, eurolootused kõrgpunktis ning kaks aastat majanduslangust paistavad mööda saavat ning nii väikesed kui suured investorid on börsil tagasi. Arvestama peab siiski sellega, et head ajad ei tule kohe ja kiirelt tagasi ning investorite kerkinud ootusi ei suuda ettevõtted oma majandustulemustega koheselt õigustada. Tallinna Börsi indeksile pakuti 2010. aastaks 43 protsendilist tõusu, kuna küsitlus kestis kaks nädalat, siis algsest konservatiivsusest sai koos indeksi kiire tõusuga optimismipuhang.
S&P 500 indeks
USA laiapõhjalise aktsiaindeksile Standard & Poors 500 prognoositi keskmiselt klassikalist numbrit +12% (12% loetakse aktsiaturgude ajalooliseks keskmiseks tootluseks). Kui 2009. aastal kerkis indeks 23%, siis sellel aastal on tulemust väga raske korrata ning isegi prognoos on optimistlik. USA valitsuse stiimulite paketid tõmbuvad koomale, inflatsioon on pead tõstmas ning USA Föderaalreserv on sunnitud asuma intressimäärasid tõstma. Kõik see mõjub aktsiaturgudele negatiivselt. Peamine küsimus saab majanduse jaoks olema, kas inkubaatori tingimustes kosutatud ettevõtted suudavad fööniksina lendu tõusta või tuleb nad taas ravikuurile saata.
Eesti majandus
Prognooside järgi peaks Eesti majandus suutma 2010. aasta kolmandas kvartalis näidata 2%list kasvunumbrit. Eeldused selleks peaksid olema loodud – nõrk baas aastataguse perioodiga võrreldes, euro tulek, välisturgude taastumine. Teisalt on nurga taga varitsemas ülisuureks paisunud tööpuudus, ka euro tulek ei ole 100% kindel ning välisturgudel võib saabuda taas mõõn kui sealsed valitsused otsustavad stiimuleid koomale tõmmata. Majanduskasvu saavutamine on igati reaalne ootus, kuid selles osas sõltume suures osas ka teistest riikidest ja organisatsioonidest.
Tööpuudus
Eesti tööpuuduse määr on pidevalt kerkinud ning aasta alguses tehti uus rekord töötute registreerimises. Õnneks on tulnud ka vastupidiseid signaale – nii mõnigi Skandinaavia firma on oma tootmise Eestisse üle toonud. Keskmise palga langus on Euroopas erandlik, kuid demonstreerib Eesti paindlikkust, mis on rahvusvahelisel tööjõuturul üks väga oluline mõjur investeerimisotsuste tegemisel. Prognoosi järgi peaks tööpuudus Eestis jääma aasta lõpuks samale tasemele, kus see oli 2009. aasta lõpus. Nii nagu majanduskasvu osaski, on ka antud prognoos sõltuvuses välisarengutest, kuid tööpuuduse olulist suurenemist oleks majanduse taastumise olukorras siiski raske ette näha. Küsimus kõlab, kas ja kui kiiresti tööpuudus vähenema hakkab?
Eesti kinnisvara indeks
Viimaseks küsimuseks oli kinnisvarahindade liikumine. Mõõdikuks pakkusime välja www.kv.ee kinnisvara pakkumiste põhjal arvutatud indeksit, mis 2009. aastal kukkus 24%. Aastalõpp tõi kinnisvaraturule stabiliseerumise ning uuelt aastalt oodatakse juba kerget tõusu. Peale 50%list langust on 8,3%line tõus (prognooside keskmine) küll tagasihoidlik number, kuid languse lõpp on 
oluline signaal nii ostjatele, müüjatele kui arendajatele. Ostjad tulevad turule tagasi, kuna ostu edasi lükata pole enam mõtet, müüjad saavad kergemalt hingata, kuigi peavad arvestama, et 2007. aasta tippe lähiajal kindlasti ei saavutata. Ning arendajad saavad taas planeerima ja ehitama hakata, sest vähemalt mingigi kindel hinnatase on saavutatud. Majanduse seiskunud hooratas saab taas vaikselt hoogu koguma hakata.
Lisaküsimused
Veidi ka lisaküsimustest: aasta tagasi uskus euro tulekusse laias laastus 41% arvamuse avaldajatest, selle aasta küsitluse järgi jagub eurousku 82%l arvajatest. Kes soovib panustada Jalgpalli 2010. aasta MM tulemustele, siis tasuks valida Brasiilia (30,6% häältest) ja Hispaania vahel (27,6%). Küsimusele, millised on 2010. aastat vapustavad sündmused, tuli nii seinast seina prognoose, vandenõuteooriaid ning ennustusi, et neid tasuks vaadata LHV finantsportaali foorumist „Head uut aastat – prognoosid 2010. aastaks."
Kokkuvõtvalt on soodus aeg raha kulutamiseks ning ka investeeringute alustamiseks. Omaette küsimus on kust seda raha võtta – teisalt Eesti hoiuste maht on kerkinud 10 miljardi euroni.
Alo Vallikivi
LHV maaklertegevuse juht
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
