Tõenäoliselt on enamik LHV finantsportaali foorumlasi ja ka Eesti investoreid kuulnud mehest nimega Stefan Andersson. Kuigi ta on kuulus oma Eesti lembuse poolest, siis kõige rohkem on ta tuntud siiski väga eduka investorina. Vaatamata sellele, et härra Andersson rõõmustab LHV foorumi lugejaid igapäevaselt oma põhjalike analüüsidega kohalike ettevõtete kohta ning vastab hea meelega ka huviliste detailsematele küsimustele, siis olen veendunud, et Stefan Anderssoni arvamust ja mõtteid kõrgelt hindavatele lugejatele pakub suurt huvi ka alljärgnev intervjuu temaga, kus ta räägib kokkuvõtvalt oma mõtetest Eesti majandusarengu teemal ning ka sellest, kuidas üks Rootsi mees Eestisse elama sattus.
1. Alustaks küsimustega, mida on Teilt ehk kõige rohkem küsitud, aga teeme selle siis lõplikult selgeks: Millest selline huvi Eesti vastu? Kuidas Te Eestisse sattusite? Oli Teil eelnev seos Eestiga? Kaua läks aega eesti keele õppimisega?
Kümme aastat tagasi oli mul võimalus hakata siin töötama ühes investeerimispangas -Trigon Capital. Samuti oli mul võimalik võtta aasta puhkust oma Rootsi töökohast. Selgus kiiresti, et siin oli huvitavam kui Rootsis ja jäingi siia. Eesti keelt õppisin omaette juba paar aastat enne siia kolimist. See omakorda tulenes üldisest keelehuvist ja huvist Eesti vastu. Seost Baltimaadega mul polnud, ent olin juba 1993. aastal töötanud Lätis Maailmapanga jaoks ja eks juba tollal tekkis huvi siinpool Läänemerd töötada.
2. Kes Te oma elukutselt olete?
Pean ennast analüütikuks.
3. Kui palju Te oma positsioonide soetamisel või müümisel arvestate teiste analüütikute ja konsensuse arvamusega või lähtute ainult enda analüüsidest?
Ideed ja faktid võivad tulla igalt poolt aga analüüsimine on iga investori tööks, minu arvates.
4. Kui suur osa sellest analüütilisest tööst kuulub makroteemadele ja kuivõrd spetsiifilisemalt ettevõtete majandusnäitajate läbitöötamisele.
Makroanalüüsi eesmärgiks on aru saada "raha hinnast" ehk siis näiteks börside üldisest arengust. Seejärel tuleb vaadata kõike, mis puudutab teatud ettevõtet. Mina tavaliselt ei muretse eriti makromajanduse pärast, proovin igas makrokeskkonnas investeerida üle 95% portfellist aktsiatesse. Ent viimased aastad on olnud erandiks ja makroanalüüs on vahel olnud hoopis kõige olulisem.
5. Millal esimest korda turgude/investeerimisega kokku puutusite?
Ma olin 6-7 aastat vana ja ostsin kaks Atlas Copco aktsiat. Mõni aeg hiljem ostsin viis Munksjö aktsiat. Ja niimoodi on see samm-sammult jätkunud üle 30 aasta. Investeerimine Baltimaadesse algas 1997, kui investeerisin paar tuhat krooni Lätisse ja paar tuhat krooni Eestisse. Seejärel suurendasin investeeringuid Eestisse.
6. Kas 97.aastal alanud börsikrahh ei tekitanud soovi siinsetest kapitaliturgudest pikaks ajaks eemale hoida või nägite tugevas languses pigem head võimalust investeeringuid suurendada, nii nagu pidasite mitmete aktsiate suhtes üleliigset pessimismi ebaõigeks ka 2008-2009. Kui nii, siis kui lihtne on teil vastu võtta otsuseid, millega riskite vastuvoolu ujuda?
Minu investeerimine Eestis viimasel 12-13 aastal on põhinenud lihtsal oletusel. Nimelt, et Eesti konvergeerub Euroopaga. See oletus pole selle aja jooksul kordagi muutnud.
7. Millised ettevõtted pakuvad Eesti börsil tuleviku perspektiivi silmas pidades kõige rohkem huvi ja miks?
Merko on igati imponeerinud viimased 10 aastat, aga aktsia on ikkagi odav. Seega on see aktsia minu selge lemmik Tallinna börsil. On olemas muid häid ettevõtteid, aga investeeringuna arvan ma, et Merko aktsial on suurim potentsiaal pikaajalises perspektiivis. Oman ka Harju Elektri, Norma ja Järvevana aktsiaid.
8. Millal Merko maksab 50 EUR ja millisel juhul Te Merko aktsiad otsustaksite maha müüa?
Merko peab nagu teised ettevõtted iga aasta võitlema konkurentsiga ja keegi ei tea tulevikust midagi. Ma arvan aga, et Merkol on hea võimalus olla Baltimaade juhtiv ehitusettevõte ka mõne aasta pärast ja siis peaks Baltimaade juhtiv ehitusettevõte olema tunduvalt kallim kui täna. Ehk 1) kui turg kasvab nagu oodatakse ja 2) kui Merko säilitab oma positsiooni sel kasvaval turul, siis ma arvan, et aktsia on täna rängalt alla hinnatud.
9. Kas on Eesti/Balti börsil aktsiad, mida Te hetkel soovitaksite vältida?
Viimasel ajal pole ma üldse Läti ja Leedu poole vaadanud, kriisiaeg on olnud piisavalt huvitav Tallinna börsil. Mis puudutab Tallinna börsi, siis on küll ettevõtteid, kes on teinud valesid otsuseid ja kus ma kardaksin, et neid tehakse ka edaspidi. Aga kõrvaltvaatajana ma ei tahaks soovitada kellelegi börsil midagi vältida.
10. Millal/kas tuleb Eesti Energia IPO ja kas plaanite ka osaleda?
Loodan väga, et tuleb Eesti Energia IPO. Minu ostmine või mitte-ostmine sõltub tingimustest. Ent kindlasti analüüsin seda firmat korralikult.
11. Mis võiks olla mõistlik IPO maht teie arvates, et Eesti Energia turuletulek kujuneks välisinvestorite jaoks atraktiivseks ning aitaks edaspidi kogu Tallinna börsile rohkem tähelepanu pöörata?
Selge, et tuleb mitmemiljardiline IPO ja sellest piisab kindlasti.
12. Kas hoiate ka kodubörsil (Rootsi) silma peal? Mida soovitaksite investoritele sealt?
Viimati olen ostnud Swedbanki. Ma loodan, et sellel aktsial on veel natuke maad minna enne, kui hind on normaliseerunud pärast kriisiaega.
13. Millist taset peate õiglaseks Swedbanki puhul?
Ma pakun, et aktsia maksab aasta pärast üle 100 SEKi ent juba lähiajal avaldatakse esimese kvartali tulemused ja siis tuleb sügavamalt vaadata. Aktsiahinna ennustamine ei ole täppisteadus.
14. Kas investeerite ka väljaspool Eestit/Euroopat? Kui jah, kas on ka USA turul mõned lemmikud?
Ei, siiani pole ma kunagi investeerinud väljaspool Euroopat.
15. Mida jälgite firma väärtuse või perspektiivi hindamisel kõige enam? Millised on Teie jaoks ohumärgid?
Püüan aru saada kuidas ettevõtet juhitakse, püüan aru saada turutingimustest ja konkurentsieelistest. Paraku on võimatu loetleda kõike, mida tuleb vaadata ja iga analüüs on erinev. Tuleb mõelda väga laialt ja muuta oma mõtlemist, kui keskkond muutub.
16. Millisena näete Eesti arengut lähema 10 aasta jooksul?
Areng koos muu Euroopaga. Eriti on siin suur nõudlus ehitusteenuste vastu, et Nõukogude Liidu järelejäänud ehitised ümber ehitada. Ent tehnoloogiaareng üldiselt, näiteks liiklusvahendite ja energiatootmise kohta muutub palju. Hea haridusega inimesed teenivad paremini, spekulandid halvemini. Üldine moraal ühiskonnas on kasvanud, väärtushinnangud on süvenenud, räägitakse mitte ainult rikkusest, vaid ka tarkusest.
17. Vaadates kriisile tagasi, siis milliseid vigu Eesti tegi võitlemaks kriisiga? Kas võitlust kui sellist üldse toimus? Toimus ehk ainult tagajärgede likvideerimine?
Peamine viga oli, et kriisi ette ei aimatud. Kriisiajal ohverdati palju euro nimel, mida võib pidada põhjendatuks, arvestades olukorda. Ideaalne oleks küll olnud, et EL oleks Maastrichti kriteeriumeid ajutiselt muutnud ja lubanud näiteks 6%list eelarvedefitsiiti ja siis, et Eesti oleks endale seda ka lubanud. Ent, kui nüüd Maastrichti kriteeriumid olid nii nagu nad olid, siis oli "halb eelarvepoliitika" hoopis "hea eelarvepoliitika". Aga see oli erakordne juhtum, sellest ei saa midagi tuleviku jaoks õppida.
18. Kas euro nö eufooria on Tallinna börsil Teie arvates juba sisse hinnatud või võiks euro tuleku ametlik kinnitus äratada veel mõne fondi/investori huvi siinsete aktsiate vastu?
Euro tuleku sissehindamine börsil on jooksev protsess ja täna hinnatakse euro tulekut kindlasti üle 50% tõenäosusega.
19. Mida soovitaksite algajale investorile? Millest alustada?
Kogu informatsiooni tublisti ja mõtle iseseisvalt, ainult niimoodi on mõtlemises mingi lisandväärtus.
20. Kas oskad välja tuua erinevusi, mis eristab Rootsi Ja Eesti investorit? Miks Rootsi või Soome ärimees tundub olevat edukam Eesti ärimehest? Miks on Rootsi ärimees edukam kui Soome ärimees?
Ma ei ole nõus nende postulaatidega. Mõtlemine rahvuse põhjal aitab vähe, eriti siinkandis, kuid kultuurid on siiski päris sarnased. Ainukene nõrkus, mida võib Eesti puhul päris selgelt täheldada, peitub müügitegevuses. Olen küll Eestis kokku puutunud väga heade müügiinimestega aga neid on vähe.
21. Kas olete ka kunagi kauplemisega tegelenud? Kui ei, siis kas plaanite alustada?
Kauplemisega ma ei tegele. Juhtub muidugi, et ostan pikaajaliste eesmärkidega aga aktsia liigub oodatust kiiremini soovitud suunas.
22. Tavidi nõukogu esimees Alar Tamming avaldas mõni aega tagasi arvamusloo selle kohta, kuidas tema meelest ootab maailma ees tohutu finants- ja võlamulli lõhkemine, mis pöörab pahupidi kogu läänemaailma turumajandusliku süsteemi. Kui mitte maailmalõpu stsenaariumi siis üsna musta prognoosiga on väljas ka mitmed tunnustatud välismaised investorid, kes tihti meedias sõna võtavad. Kuivõrd usute Teie sellesse, et me elame valede väärtuste alusel ja praegused likviidsusmeetmed lükkavad edasi veelgi suuremat kriisi?
Väga suur ja keeruline küsimus, tuleb aru saada raha iseloomust. Raha on võimude sõnum meile, meid juhitakse läbi raha, samamoodi nagu meid juhitakse läbi seaduste. Nii kaua, kui ühiskond ja selle juhtimine töötab, töötab ka raha. Seevastu näiteks kullastandard varem või hiljem alati hävib, kuna inimesed hakkavad alati seda kulda varuma, misjärel tuleb deflatsioonispiraal, misjärel hävib terve rahasüsteem.
23. Kas Eesti aktsiaturg ei ole liiga väikeseks konnatiigiks kokku kuivanud, et suuremad fondid/investorid sellele üldse tähelepanu pööraksid?
Hetkel on turg väike, aga lootkem, et Eesti Energia varsti lisandub, siis muutub palju. Mälestused Arco Vara ja Eesti Ekspressi emissioonidest pole ka kõige paremad, aga eks aeg ravib seda.
Tweet
