Läinud nädalavahetusel otsustasid Euroopa finantsministrid ulatada Kreekale 30 miljardit eurot, millele IMF lisab juurde veel €15 miljardit. Kuni käesoleva aasta lõpuni peaks see Kreeka mured lahendama, kuid raskeimas finantsseisus euroala riigi ning kogu regiooni edasise saatuse osas jääb endiselt palju teadmatust valitsema.Vaatamata sellele, et tegemist on üüratu summaga, moodustades ca 19% Kreeka aastasest sisemajanduse kogutoodangust, hakkasid juba mõni tund pärast abipaketi väljakuulutamist meedias levima kohalike poliitikute arvamused, et Kreeka vajaks fiskaalkärbete läbisurumiseks ja maksejõuetuse vältimiseks tegelikkuses pea kaks korda suuremat summat.
Euroopa riikide laenatud raha peaks aitama siiski vähemalt lühiajaliselt Kreekal kergemalt hinnata, kuna juba aprillis ja mais terendab viimast 20 miljardi euro suurune laenu tagasimakse kohustus investoritele, mida ei olda tänaste riskipreemiate juures pikalt võimelised finantseerima.
Eeldades globaalse majanduse taastumise jätkumist, võidab päästepakett aega juurde nii Kreekale kui ka ülejäänud Euroopale, ent paratamatult tekib siin oht, et teisteski kõrge võlakoorma ning suure eelarvepuudujäägiga Euroopa riikides (eeskätt just Portugal ja Hispaania) kaob riskikartlikkus ja valulike fiskaalkärbete asemel eelistatakse oodata, millal pikaajaliste riigivõlakirjade intressid tõusevad üle 7% ning kohale saabub lahtiste rahakotiraudadega abibrigaad. Riigid, kes aga on juba alustanud püksirihma pingutamist, küsivad tõenäoliselt endalt „miks peame meie ainsate lollidena Maastrichti kriteeriumite nimel vaeva nägema ning päästma samal ajal neid, kes kohustuslikesse euroala nõuetesse lõdvakäeliselt suhtuvad?“
Kas siin võib lõppeda tugevamate Euroopa riikide kannatus, tingides ühel päeval eurotsooni lagunemise? Morgan Stanley on sellise stsenaariumi pärast muret tundnud juba pikemat aega ning nende pessimismi eurotsooni tuleviku suhtes reedab pelgalt juba ühisraha aastalõpu vahetuskursi prognoos, mis on seatud 1.24 dollarile, eeldades seega 8%-list kukkumist praeguselt 1.345-lt dollarilt ning märkides madalaimat taset alates 2006. aasta aprillist.
EUR/USD vahetuskurss
Allikas: Bloomberg
Viimaste sündmuste valguses usub Morgan Stanley, et suuremat hinnastabiilsust otsivad riigid, nagu näiteks Saksamaa, võivad otsustada karmima, ent väiksema valuutaliidu kasuks. Kuna Maastrichti lepingu kohaselt pole võimalik euroala liikmeid välja visata, võiks Saksamaa ainsa võimalusena oma tahtmise saada euroalast välja astudes ning uut, tugevamat valuutat luues.
Eurotsoonist lahkulöömine valuuta revalveerimise eesmärgil on Morgan Stanley nägemusel oluliselt tõenäolisem kui lahkumine devalveerimise eesmärgil. Kui viimase puhul toob eraldumine kaasa laenukulude tõusu (valuuta- ja inflatsiooniriski preemia), võlakoorma suurenemise (kuna väliskreeditorid nõuaksid tagasimakset ikkagi eurodes) ning tõenäoliselt ka bank run’i (devalveerimise hirmus liigutavad deposiidihoidjad oma raha turvalisematesse euroala riikidesse). Kontrastina ei tooks revalveerimise eesmärgil euroalast eraldumine kaasa ühtegi neist tagajärgedest, pigem võiksid laenukulud isegi langeda ja kapitali sissevool suureneda.
Juhul kui euroala peaks tõepoolest lagunema hakkama, tasub vihjeid otsida kolmel tasandil.
Esiteks tuleks jälgida euroala riikide fiskaalseid arenguid, sest Morgan Stanely kartuste kohaselt võib Kreeka abipakett vähendada teiste valitsuste otsusekindlust karmistada fiskaalpoliitikat. Teiseks, juhul kui Euroopa Keskpanga jaoks näib inflatsiooni kiirenedes intresside tõstmine vastumeelseks osutuvat, võiks see viidata rahapoliitika politiseerumisele. Kolmandaks tasuks radaril hoida poliitilist debatti Saksamaal, sest kui Kreeka aktiveerib abipaketi, võiks see olla vesi skeptikute veskile, mille tulemusel tugevneks juba niigi suur euroopositsioon.
Mõistagi, kui Kreekat poleks päästma mindud, oleksid tagajärjed kogu eurotsooni finantssüsteemile ja majandusele olnud ettekujuteldamatud, ent sellise tegevuse tahtmatu resultaat võib paraku viia potentsiaalselt isegi suuremate probleemideni.
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
