Reedel avalikustatud septembri USA tööjõuraport oli oodatust negatiivsem, oodatud 5000 töökoha vähenemise asemel kadus 95 000 tööposti. Pettumust valmistav tööjõuturu olukord suurendab võimalust, et Fed jätkab kvantitatiivse lõdvendamise poliitikat ning samuti jääb töötuse määr üheks tähtsaimaks teemaks valimistel.
Töökohtade vähenemise taga oli avaliku sektori töötajate arvu vähenemine. Nimelt koondati septembris 77 000 rahvaloendusega seotud töökohta, mis oma olemuselt ongi ajutised. Kuid kokku vähenes riigisektori ametikohtade arv 159 000 võrra. Nii suure languse taga oli osariikide kohalike omavalitsuste töökohtade kärpimine 83 000 võrra, kellest enamus olid haridustöötajad. See on päris suur number, eriti võrreldes sellega, et antud näitaja on suurem kui rahvaloendusega seotud lühiajalise töökohtade vähenemine, kuigi haridussektori töökohti peeti alalisteks töökohtadeks. Erasektori ettevõtted ja asutused lõid 64 000 töökohta. Seega arvestamata rahvaloendamisega seotuid lühiajalisi töökohti, kadus avalikus ja erasektoris kokku 18 000 töökohta. Siiski oli tööjõuraportis ka üks positiivne üllatus, töötuse määr oli oodatud 9.7% asemel natuke väiksem ehk 9.6%. Selle näitaja tagapõhja selgitades tuleks mainida, et inimeste arv, kes enam tööjõudu ei kuulu suurenes 175 000, kuid tänu rahvastiku kasvule suurenes kogutööjõud 48 000 inimese võrra. Murelikuks teeb aga viimase aja tööealise elanikkonna trend, mis on stagneerunud ja esimest korda alates 1952. aastast on tööjõu hulk väiksem kui kaks aastat tagasi.
Allikas: Pragmatic Capitalism
Inimeste arv, kes on ilma töökohata olnud 27 nädalat või kauem, kukkus neljandat kuud järjest ning on nüüdseks aasta algusega samal tasemel. Kuid elanike arv, kes on niinimetatud „uued töötud“ ehk, kes on töökohata olnud viis nädalat või vähem on näitamas vähenemise trendi peatumist ning on uuesti tõusma hakanud, mida on näha ka allpool asuvalt graafikult. Kuigi nagu ka esmase töötu abiraha taotlejate arv, on ka antud näitaja oma tipptasemetelt palju madalamal, kuid siiski kõrgemal sellest, mida peetakse normaalseks. Saamaks paremat pilti tööjõuturu olukorrast peaks vaatama U-6 töötuse määra. Antud näitaja arvestab töötajatega, kes on loobunud töö otsimisest, sest nad arvavad, et majanduslike tingimuste tõttu neil tööd ei ole, töötajatega, kes viimasel ajal ei ole tööd otsinud ja töölistega, kes tahaksid töötada täiskohaga, kuid majanduslike olude sunnil peavad töötama osaajaga. Nimelt suurenes U-6 töötuse määr 16.7% pealt 17.1% peale. Kui vaadata osaajaga töötajaid, kes tegelikult tahaksid täiskohaga töökohta ehk alakoormusega töötajaid, siis nende osakaal kogu tööealisest elanikkonnast on 1982. aasta tipuga peaaegu samal tasemel.
Allikas: Pragmatic Capitalism
Reedel avaldatud tööjõuraport oli viimane kuine ülevaade tööjõuturul toimuvast enne 2. novembril toimuvaid Esindajatekoja valimisi. Vabariiklaste juht John Boehner ütles viimastele andmetele tuginedes, et tööpuudus on suur, miljonid inimesed on tööta ning erasektori töökohtade arvu kasv on pea olematu. Ning see kõik on juhtunud pärast seda, kui Obama võttis vastu stiimulpaketi seaduseelnõu. President Obama aga ütles, et erasektor on üheksa kuud järjest rohkem inimesi palganud kui vallandanud ning kritiseeris vabariiklasi, et nad ei toeta piisavalt osariikide kohalikke omavalitsusi. Tema sõnul oleks praegused õpetajate, tuletõrjujate ja politseinike koondamised ilma stiimulprogrammita võtnud veelgi suuremad mõõtmed. Kuna valitsussektori palgal on veel vaid käputäis rahvaloendusega seotud töötajaid ning haridussektori töökohtade vähenemine oli seotud algava õppeaastaga, siis tulevatel kuudel peaks valitsuse negatiivne mõju töökohtade suurenemisele väiksemaks jääma. Eelarvepiirangute tõttu aga ei saa loota, et valitsusest saab suurim jõud uute töökohtade loomisel. Seega peaks suurem osa loodavaid töökohti tulema erasektorist.
Hoolimata oodatust negatiivsemale raportile liikusid turud reedel tõusvas joones ning Dow Jones indeks ületas alates maikuust esimest korda 11 000 piiri. Tõusu taga oli investorite lootus, et halvema tööturu olukorra tõttu alustab USA Keskpank järjekordset majanduse stimuleerimist. Kuigi mõned Fedi ametnikud on endiselt plaani vastu, on Föderaalreservi esimees Ben Bernanke öelnud, et usub, et võlakirjade ostmisprogramm aitaks ergutada majanduskasvu. Järgmine Fedi istung, kus uut kvantitatiivse lõdvendamise programmi võidakse arutada toimub 2. ja 3. novembril. Esialgsete kuulujuttude kohaselt võib Fed välja kuulutada $500 miljardi suuruse võlakirjade ostuprogrammi.
Wall Street Journal toob välja ühe huvitava graafiku. Nimelt räägivad mitmed analüütikud, et ilma korraliku töökohtade arvu kasvamiseta ei saa rääkida majanduse taastumisest ning tihtipeale tuuakse välja, et varasematel aegadel on tööjõuturu olukord pärast majanduslangust palju kiiremini paranenud. Vaadates aga kolme viimast majanduslangust ja selle järgnenud töökohtade arvu muutust, siis on näha, et töökohtade arv ei ole pärast kriisi hüppeliselt kasvama hakanud. Graafik näitab erasektori (sinine joon), tootmissektori (punktiirjoon) ja valitsussektori (punane joon) töökohtade muutust 15 kuud pärast ametlikku majanduslanguse lõppu.
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
