Kaubandussõja keemiarelv – haruldased elemendid

Mis üldse on haruldased muldelemendid? Nendeks on perioodilisustabeli 17 elementi, mis omavad unikaalseid füüsilisi, keemilisi ja valguskiirguse omadusi. Neid kasutatakse taaslaetavates akudes, mida võib leida hübriid- ja elektriautodest, automootorite magnetites, arvutites, DVD mängijates, monitorides, tuuleturbiinides, kiudoptilistes kaablites, relvades. Haruldased elemendid võimaldavad toota väiksemaid ja kergemaid akusid ja mootoreid. Üks esimesi tooteid, mis viis nende elementide laialdasema kasutuseni oli Sony Walkmani kassetimängija. Tänapäeval on haruldased elemendid üheks võtmekomponentideks Apple iPhone’i ja Research In Motioni BlackBerry’de valmistamisel. Täpsem ülevaade elementidest ja nende kasutusaladest on toodud allolevas tabelis.

Allikas: New York Times

Maailma suurim haruldaste muldmetallide tootja on Hiina, kes toodab ca 97% kogu maailma toodangust (vaata alumist joonist). 2008. aastal kaevandas Hiina neid 17 elementi kokku 120 000 tonni. Californias asuv ettevõte Molycorp toodab 3000 tonni aastas ning Eestis asuva Silmeti haruldaste muldmetallide toodang ulatub 2400 tonnini aastas. Need on maailma kolm suurimat tootjat. Väiksemaid koguseid kaevandatakse veel Indias, Malaisias ja Brasiilias. Suurim tarbija on Hiina ise, mis kasutab ligikaudu poole ülemaailmsest toodangust. Talle järgneb Jaapan, kes kasutab 17% haruldastest elementidest.

Allikas: New York Times

Tööstusharu konsultandi ja tehingute vahendaja Jeff Greeni sõnul aga ei ole haruldased elemendid sugugi haruldased, pigem on haruldane, kui nende elementide kaevandamine osutub majanduslikult tasuvaks. Hiina ei ole sugugi ainus koht maailmas, kus neid elemente suuremas koguses leidub. Nimelt on seal kõigest ca 30% kogu maailmas leiduvatest haruldastest elementidest. Väga suured varud on näiteks USAl endal, kellel leidub antud 17 elementi piisavalt, et katta praeguse nõudluse juures kogu maailma 100 aasta vajadused. Viimastel kümnenditel on aga paljud haruldastele elementidele spetsialiseerunud kaevandus- ja töötlusettevõtted pankrotistunud, sest Hiinas on väiksemad tööjõu- ja keskkonnakulud.

Hiina teatas juulis, et vähendab haruldaste mineraalide 2010. aasta teise poole ekspordikvoote 72% ehk 7976 tonnini, aasta tagasi oli kvoodiks 28 417 tonni. Kokku on 2010. aasta kvoodid 40% 2009. aasta tasemetest madalamad. Põhjuseks toodi antud loodusvarade üleekspluateerimise oht. Hiina ametnike andmetel vähenesid riigi haruldaste muldelementide varud ajavahemikus 1996-2003 37% ning võivad 15-20 aasta pärast otsa lõppeda. Samuti lipsas ühel Hiina ametnikul üle huulte lause, et riik kavatseb järgmine aasta haruldaste elementide eksporti 30% veelgi vähendada. Siiski lükkasid Hiina Kaubandusministeeriumi esindajad selle väite tagasi.

Hiina kaubandusministri sõnul kavatseb riik tulevikus ikka haruldasi elemente eksportida, kuid samas tuleb vähenevaid reserve mõistlikult kasutada. Samas on aga Jaapani ametnikud öelnud, et Hiina on juba kuu aega blokeerinud haruldaste mineraalide saadetisi Jaapanisse. Hiina on seda ka tunnistanud, öeldes, et on kõiki haruldaste muldelementide saadetiste tollikontrolli karmistanud, võitlemaks salakaubandusega. Hiina tolliametnikud on haruldaste metallide saadetisi Jaapanisse piiranud alates 21. septembrist, pärast seda, kui Jaapani piirivalve arreteeris Hiina kalapaadi kapteni territoriaalvaidluste keskpunktiks olevate saarte lähedal Ida-Hiina meres. Jaapan on küll vahepeal kapteni vabastanud, kuid pinged kahe riigi vahel püsivad. Viimase kahe nädala jooksul on mitmes Hiina linnas toimunud Jaapani vastased meeleavaldused ja protestijad tahavad, et Jaapan loobuks oma nõudest saartele.

Saadetiste peatamine ka teistesse riikidesse toob kindlasti pingeid juurde niigi ägenevale kaubandus- ja valuutasõjale lääneriikidega. Nimelt on ka Hiina haruldaste elementide tellimused USAsse ja ka Euroopasse blokeeritud. USA ja Hiina vahel on juba pingeid esinenud mõna aega. Kõigepealt soovisid USA ametnikud, et Hiina laseks oma valuutal dollari suhtes tugevneda ning kui viimased seda ei teinud, seadis USA Hiina rehvidele tariifid. Hiina vastas sellele seades tariifid omakorda USA kanadele. 15. oktoobril kuulutasid Ameerika kaubandusametnikud välja juurdluse, uurimaks kas Hiina rikub rahvusvahelise kaubanduse reegleid subsideerides oma taastuvenergia tööstust.

Juurdluse mõte on välja selgitada, kas Hiina järk-järguline haruldaste elementide ekspordikvootide alandamine on illegaalne katse sundida rahvusvahelisi ettevõtteid tootma oma kõrgtehnoloogilisi tooteid Hiinas. Kuigi päris palju elektroonikavidinaid tehakse Hiinas, tähendab „Made in China“ märk siiski seda, et toode on vaid seal kokku pandud. Väärtuslikud komponendid toote juures on aga pärit mitmetest teistest maadest. Seega kui kvootide vähendamine peaks jätkuma on rahvusvahelistel ettevõtetel kaks võimalust. Esiteks kas kolida kõrgkvaliteediline tootmisprotsess Hiinasse või loobuda kasumlikust ärist.

Praegune situatsioon on kõvasti kaasa aidanud haruldaste muldelementide hinnatõusule. Viimase poole aasta jooksul on tseeriumoksiidi, mida kasutatakse pooljuhtides, hind seitsmekordistunud. Teiste elementide hinnad on enam kui kahekordistunud. See omakorda on kaasa toonud haruldaste elementide kaevandajate aktsiate hinnatõusu, mis analüütikute ja ka ettevõtete tegevjuhtide sõnul on kujunemas suureks mulliks. Haruldaste elementide ettevõtete indeks on alates 2008. aastast kasvanud 12 korda ja viimase kuu jooksul 35%. Kuue väikese USA, Kanada ja Austraalia kaevandaja kombineeritud turukapitalisatsioon on $7 miljardit. Aastas kaubeldakse haruldaste elementidega ca $2 miljardi väärtuses. New Yorgis noteeritud Rare Element Resources (REE) aktsia on viimase nelja nädalaga tõusnud 135% ning alates jaanuarist 300%. Ettevõttel on ainult kaks täisajaga töötajat ning tootmist loodetakse alustada 2015. aastal.

Lõpetuseks üks joonis sellest, kui palju haruldasi elemente leidub hübriidautos.

Allikas: Green Car Advisor

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.