Euroala ühiste võlakirjade loomist peetakse üheks võimalikuks Euroopa võlakriisi lahenduseks. Ühised võlakirjad oleks tagatud kõikide eurotsooni valitsuste poolt ning seega jaguneks krediidirisk ühtlaselt kõikide liikmete vahel. Erinevate riikide võlg muutuks ühiseks võlakoormaks.
Viimase kahe kuu jooksul on euroala võlakriis oluliselt levinud ja tähelepanu alla on sattunud Itaalia ja Hispaania. Nende riikide võlakirjade tulusused tõusid euroala ajaloo rekordtasemetele ning seetõttu on laenamise kulud oluliselt suurenenud. Eelmisel nädalal hakkasid riigivõlakirjade tulusused langema, sest Euroopa keskpank asus ostma nimetatud riikide võlakirju. Keskpank on avaldanud, et ainult rahapoliitikaga eurotsooni võlakriisi ei lahenda, ning reaalselt suudavad kriisi lahendada poliitikud. Selle nädala teisipäeval kohtusid Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, et arutada euroala võlakriisi lahendamist. Tippkohtumisel olulisi lahendusi ei leitud. Euroopa stabiilsusfondi mahtu ei suurendata ja kinnitati, et hetkel ei ole kavas võtta kasutusele euroala ühised võlakirju, kuid ei välistatud seda tulevikus.
Juhul kui riigivõlakirjade tulusused jätkavad tõusmist, siis suureneb eurotsooni suurema võlakoormaga riikide pankrotioht. Itaalia majandusminister Giulio Tremonti ütles, et euroala ühiste võlakirjade loomine oleks võlakriisile parim lahendus. Tema hinnangul ei oleks sellist võlakriisi, kui eurotsoonis oleks kasutusel ühised võlakirjad.
Euroala nõrgemad liikmed, näiteks Itaalia, toetavad euroala ühiste võlakirjade loomist, kuid samas tugevamad riigid on sellele vastu. Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schaeuble on avaldanud, et senikaua kui liikmesriigid rakendavad iseseisvalt rahanduspoliitikat ei ole võimalik kasutada ühiseid võlakirju. Ühiste võlakirjade loomine ühtlustab intressimäärasid ja seega ei ole võimalik rakendada sanktsioone, et sundida kõrge võlakoormaga riike eelarveprobleeme lahendama. Kreekas hakati probleeme lahendama alles siis, kui intressimäärad olid ülikõrged ja riiki ohustas raha lõppemine.
UBS-i globaalse makroanalüüsi meeskond on avaldanud huvitava idee, kus riikidel on võimalik emiteerida ühiselt garanteeritud võlakirju 60% ulatuses riigi SKT-st. Esmalt oleks riigid kohustatud väljastama võlakirjad ühiselt garanteeritud võlakirjadena ja kui võlakoorem ületab SKT-st 60%, siis emiteeritakse riiklikud võlakirjad. UBS-i hinnangul tuleks sellise lahenduse kasutusele võtmise korral karmistada majanduslikku järelvalvet ning ühtlustada eurotsooni sotsiaalpoliitikat.
Hoolimata tugevamate riikide vastuseisust võib ühiste võlakirjade loomine olla ainuke jätkusuutlik lahendus, mis peatab probleemsete riikide võla teenindamise kulude tõusu. Mõne eurotsooni liikme pankrott või ühisest valuutatsoonist väljumine põhjustaks uue finantskriisi, sest Euroopa pangad hoiavad suure osa probleemsete riikide võlakirjadest. Riikide pankroti korral kannataks Euroopa pangad suuri kahjumeid ning seetõttu tekiks usalduskriis ja krediiditurud külmuksid. Selle nädala neljapäeval teatas föderaalreserv, et jälgib hoolega USA-s tegutsevate Euroopa pankade tegevust, sest euroala võlakriisi tõttu võib tekkida pankadel raskusi laenude finantseerimise ning endale võetud kohustuste täitmisega. Juhul kui mõni riik väljuks eurotsoonist, siis tõenäoliselt tekiks turgudel paanika ja arvamus, et ka teised nõrgemad riigid võivad eurotsoonist väljuda. Paanika tulemusel ralliksid probleemsete riikide võlakirjade tulusused, ning riikidel oleks võimatu jätkata ilma võlgade restruktureerimiseta.
Eurotsooni suurima võlakoormaga riikide 10-aastaste võlakirjade tulusused
Rain Laan
Tweet
