Dreamstime
Esmaspäeval sai selgeks, et USA Kongressi liikmetest koosnev niinimetatud superkomitee ei suuda kolmapäevaks seatud tähtajaks jõuda kokkuleppele $1.2 triljoni kärbete osas järgneva kümne aasta jooksul. Seega peaksid 2013. aastal rakenduma automaatsed kärped.
Komitee loodi 2. augustil pärast viimase hetke võlalimiidi tõstmist ning oma ettepanekutega pidi 12-liimeline töörühm lagedale tulema 23. novembril. Komiteele anti ülesandeks leppida kokku $1.2 triljoni suuruses eelarvedefitsiidi vähendamises järgmise kümne aasta jooksul. Kuna mõned poliitikud soovisid puudujäägi vähendamist isegi $4 triljoni väärtuses, siis peeti üle kolme korra väiksemat eesmärki komiteele igati jõukohaseks. Lisastiimulina seati tingimus, et kui töörühm tähtajaks kokkuleppele ei jõua, rakenduvad 2013. aastast automaatsed eelarvekärped. Siiski oli aga juba esmaspäevaks selge, et demokraadid ja vabariiklased kolmapäevaks kokkuleppeni ei jõua, kuna eelnõu pidi olema valmis 48 tundi enne hääletamist.
Hüüdnimeks superkomitee saanud töörühmal kulus september ja oktoobri algus üksteise tundmaõppimisele ja meeskonna moodustamisele. Allikate sõnul toimusid kohtumised sõbralikus keskkonnas. Tõsisemad läbirääkimised said alguse 25. oktoobril, mil demokraadid käisid välja idee defitsiidi vähendamiseks $3 triljoni võrra. Ettepanek hõlmas endas kulukärpeid ja $1.3 triljoni väärtuses eelarvetulude kasvu läbi maksude tõstmise. Päev hiljem lükkasid vabariiklased kärpekava tagasi ning käisid omalt poolt välja puudujääki $2.2 triljoni võrra vähendava plaani, mis sisaldas $640 miljardi ulatuses mittemaksulist lisatulu. Demokraatide arvates oli see aga liiga tagasihoidlik näitaja.
Potentsiaalne läbimurre saabus 7. novembri õhtul, kui vabariiklased käisid välja $1.2 triljoni suuruse plaani, mis sisaldas ka $300 miljardi ulatuses tulusid uutest maksudest. See oli esimene kord, kui vabariiklased näitasid, et nad on avatud märkimisväärsele maksude tõstmisele. Kuid kui demokraadid asja lähemalt uurima hakkasid, leidsid nad sealt enda jaoks kohti, millega kuidagi nõustuda ei tahetud. Nimel oleks ettepaneku kohaselt vähenenud kõigi maksumaksjate maksumäär, kuid demokraadid olid sügavalt vastu rikkamate ameeriklaste maksumäära vähenemisele. Viimase abinõuna viis vabariiklane ja Esindajatekoja spiiker John Boehner enda partei viimase pakkumise, $643 miljardi suuruse (kaks korda vähem eesmärgist) kava Senati enamuse liidrile Harry Reidile, kes selle pikemalt mõtlemata tagasi lükkas. Seejärel kaotasid mõlemad osapooled lootuse kokkuleppele jõuda ning reedel tõdeti oma parteikaaslastele, et kokkulepet ettenähtud tähtajaks ei saavutata.
Kuna lähenemas on 2012. aasta presidendivalimised olid mõlemad parteid kärmed üksteise suunas näpuga näitama ja üksteist süüdistustega üle valama. Demokraadid süüdistasid vabariiklasi, et viimased olid oma „ei uutele maksudele“ põhimõtte suhtes liiga jäigad, sest ka Ameerika üldsus saab aru, et nii suuremahuline kärpekava peab sisaldama endas eelarvekärbete ja maksutõusude kombinatsiooni. Vabariiklased aga tõid välja demokraatide paindumatuse, eriti, mis puudutas sotsiaalprogrammide nagu Medicare ja sotsiaalkindlustus, rahastamise kärpimist. Demokraat John Kerry ütles, et üks suuremaid takistusi oli vabariiklaste vastuseis lubada Bushi maksusoodustustel 2012. aasta lõpus aeguda. Läbi selle oleks olnud võimalik koguda täiendavat maksutulu. Vabariiklasest senaator Jon Kyl aga vaidles vastu, et praeguses majanduslikus olukorras ei suuda majandus maksutõusu sisseviimisel enam kasvada.
Kuigi mitmete analüütikute arvates ei olnud eriti kellelgi väljaspool Washingtoni superkomiteele suuri lootusi pandud ning arvati, et Wall Street kokkuleppe mittesaavutamise osas erilist reaktsiooni ei näita, lõpetasid suuremad aktsiaindeksid päeva punases. Dow Jones Industrial Average ja S&P 500 lõpetasid vastavalt 2.1% ja 1.8% miinuses. Turuosalistes tekitas kindlasti muret reitinguagentuuride reageerimine, sest pärast augustikuu võlalimiidi vaidlust langetas S&P USA reitingut just poliitikute suutmatuse tõttu saavutada õigeaegselt kokkuleppeid. Seekord ütlesid reitinguagentuurid, et hetkel mingeid muudatusi tänu automaatsetele kärbetele teha ei kavatseta. Samas ütles Fitch augustis, et kui superkomitee otsusele ei jõua langetatakse tõenäoliselt reitingu väljavaade negatiivse peale. Otsus selle kohta peaks saabuma novembri lõpuks.
Kuna aga automaatsete kärbete jõustumiseni on ca 14 kuud aega, ei pruugi nende toimumine siiski teoks saada. Nimelt ei soovi ilmselt kumbki partei nii suuri kärpeid kaitseministeeriumi eelarves, mida see endaga kaasa tooks. Automaatsete kärbete rakendumisel seisaks kaitseministeerium silmitsi $492 miljardi suuruse kärpega perioodil 2013-2021. Kaitseminister Leon Panetta on kärpeid nimetanud röövellikuks. Panetta hoidis hoolikalt silma peal ka superkomitee tegemistel, võttes pidevalt selle liikmetega ühendust ja tuletades meelde, mis kaalul on. Ajalugu näitab, et Kongressil on õnnestunud ka varasemalt võla vähendamise mehhanismide rakendamist takistada.
Allikas: New York Times
Mõnede andmete kohaselt on vabariiklased juba alustanud automaatsete kärbete vältimise plaanide koostamist. Samas leiavad eksperdid, et Obama ja demokraadid võivad sellistele plaanidele veto panna, sest tegelikult automaatsed kärped oleksid demokraatidele üsna meeltmööda, kuna mitmed sotsiaalprogrammid jäävad kärbetest puutumata. Lisaks tuleb arvestada, et automaatsete kärbete tühistamisel on oht, et USA võlareitingut alandatakse.
Mis nüüd edasi saab? Vaatlejate hinnangul ei ole uut kärpekava enne presidendivalimisi oodata, sest kumbki partei ei taha olla see, kes inimestele enne hääletamist jääks meelde kui toetuste kärpija. See aga võib suureks ohuks kujuneda USA majandusele. JPMorgan Chase’i analüütik Michael Feroli toob välja, et kui tulumaksusoodustusi ei pikendata vähendab see järgmisel aastal SKPd 0.5 protsendipunkti võrra ning töötu abiraha pikendamata jätmine vähendaks sisemajanduse kogutoodangut 0.3 protsendipunkti võrra. Teisalt tähendab maksusoodustuste pikendamine kasvavat võlakoormat. Congressional Budget Office prognoosi kohaselt ulatub USA avaliku sektori võlg 2035. aastaks 187%-ni SKPst. Peter G. Peterson Foundation andmete kohaselt oleks see näitaja automaatsete kärbete rakendumisel endiselt kõrge ehk 134-164% SKPst.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
