Kas CDSid ennustavad järjekordset hävingut?

Dreamstime

Nagu allolevalt jooniselt näha, toimus CDS’ide (credit default swaps või ka võlakindlustus) hindade tõus enne kui aktsiaturg langema hakkas. 2007. aasta neljandas kvartalis tõusid Bank of America, Citigroupi ja J.P. Morgan Chase võlakindlustuse hinnad 100 baaspunkti võrra, lõpetades aasta ligikaudu 10 korda kõrgemal võrreldes aasta alguse tasemega. Kuigi 2008. aasta alguses oli märgata CDSi hindade langevat trendi, osutus see siiski ajutiseks nähtuseks ja olukord läks hullemaks, mis päädis kõrge tipuga 2009. aastal.

Allikas: Morningstar

Kuna finantssüsteem on peamine krediidi allikas ettevõtetele, võib tuua paralleeli, et finantssektor on kütus majandusele nagu näiteks bensiin on kütus automootorile. Kuna probleemid finantssektoris viivad tavaliselt laenukraanide koomamale tõmbamisele väheneb pakutava krediidi maht, mis omakorda paneb majandusmootori madalamatel tuuridel käima. Seetõttu pole üllatav, et CDSi hindade tõusule järgnes aktsiaturgude langus ehk finantssektoris toimuv aitab hästi prognoosida üldist majanduskeskkonda.

Eespool toodud graafikult on hästi näha ka viimasel poolaastal toimunud järsku võlakindlustuse hindade tõusu. CDSide hinnad on selle aja jooksul kerkinud 125 baaspunktilt 300 baaspunktini. Selle peamiseks põhjuseks on Euroopa võlakriis, mis on turuosalisi pannud muretsema eurotsooni lagunemise ja riikide maksejõuetuse pärast. Kuna finantssektor on omavahel tihedalt põimunud avaldab Euroopa võlakriis mõju ka USA pankadele.

New York Times avaldas artikli, kus tuuakse välja, et USA suurima viie panga Citigroupi, J.P. Morgan Chase’i, Bank of America, Morgan Stanley ja Goldman Sachsi avatus raskustes Euroopa riikidele (Itaalia, Hispaania, Portugal, Iirima, Kreeka) ulatub enam kui $80 miljardini. Samas on need pangad ka oma võlad CDS’ide abil kindlustanud $30 miljardi ulatuses, mistõttu ollakse avatud $50 miljardi suurusele riskile. Artiklist selgub, et kõige enam on ennast kindlustanud Citigroup ehk 47% ulatuses antud riikidele laenatud summas ning kõige vähem Bank of America, kelle kindlustus katab 12% väljaantud laenudest nendele viiele Euroopa riigile. Samas suhtutakse CDS’idsse suuremate finantskriiside ajal skeptiliselt.

Kuigi CDSid on suuremate pankrottide korral hästi töötanud, võivad nad samahästi ka põhjustada süstemaatilist nõrkust. Näiteks 2008. aasta American International Groupi juhtum. Nimelt nähti võlakindlustuse müümises head teenimisvõimalust ning pole raske ka aru saada miks. Ajalooliselt pole võlakirjade emiteerijad kuigi palju maksejõuetuks jäänud, mistõttu paljud pangad, riskifondid ja ka AIG leidsid, et see on hea viis raha teenimiseks, müües võlakindlust, saades kasumiks preemiad, kuna oli äärmiselt ebatõenäoline, et maksejõuetusest tingitud kahjusid kunagi välja maksma peaks. Samas hakati võlakindlustusi välja kirjutama järjest riskantsematele investeeringutele ning peagi muutusid maksejõuetused igapäevaseks. Kuna paljud pangad olid mõlemal pool CDS tehinguid ehk nad müüsid ja ostsid võlakindlustusi ei muutunud olukord nende jaoks väga halvaks, sest kuigi nad pidid maksejõuetusest tingitud kahju välja maksma, said nad ka ise sellise sündmuse korral raha. AIG aga ainult müüs võlakindlustust, mistõttu läks olukord kindlustusfirma jaoks kiiresti hapuks.

Tulles tagasi USA kolme suure panga võlakirjade kindlustuse ja nende võla kindlustamise hinna tõusu juurde, on põletavaim küsimus aktsiainvestoritele, kuidas see mõjutab edasist turu käekäiku. Vaadates 2007. ja 2008. aastal juhtunut ei tundu tulevik kuigi helge. Samas oleks selline lähenemine natuke liiga lihtsustatud, kuna sellisel juhul ei arvestataks viimaste aastate kasumikasvuga. Nimelt on nende kolme panga P/E tasemed viimase viie aasta madalaimad. Kui süveneda selle näitaja dünaamikasse sügavamalt, siis 2009. aastal on näha näitaja kõrget hüpet, mille tingis eelkõige nimetaja E ehk kasumite langemine, mitte aktsiahindade tõus. Seega võib praeguse CDSide hinnatõusu põhjal arvata, et turg ootab kasumite märkimisväärset kukkumist. Vaadates aga üleüldist madalat P/E taset tundub S&P 500 märkimisväärne langus vähetõenäoline isegi suurema languse korral kasumites.

Allikas: Morningstar

Nagu näha, siis tundub ka P/B suhteid vaadates, et halvim on juba hindadesse sisse arvestatud. Seega tundub, et nii suur langus kui 2008. aastal USA aktsiaturgudel kuigi tõenäoline ei ole. Kindlasti aga on iga kriis oma olemuselt on teistest erinev ja seega ei saa kindlalt väita, kuidas potentsiaalne Euroopa riikide finantskrahh võiks USA pankasid mõjutada. Samuti on vaieldav USA pankade viimase aja kasumikasvu jätkusuutlikkus, mis on tulnud päris suuresti laenukahjumite reservide vähendamisest.

Allikas: Morningstar

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.