Shutterstock
Kulla hinnakõikumiste ärakasutamiseks on paremaid variante, kui minna füüsilise kulla edasimüüja juurde ja soetada kuldmünt ning oodata, kuni kuld tõuseb vähemalt 10-15%, et väikese vaheltkasuga maha müüa (kulla edasimüüjate ostu- ja müügihinna vahed jäävad umbes 5-8% juurde). Seda juhul, kui kullahind muidugi tõuseb. Palju mõttekam on ära kasutada tehnoloogia arengut ja finantsinnovatsiooni.
Kuna kuld on tooraine, siis võib esmapilgul jääda mulje, et kõik kullaga seotud finantsinstrumendid (enamasti ETFid – Exchange Traded Fund, börsil kaubeldavad fondid) on omavahel suhteliselt sarnased. Täpsemalt saab ETFidest lugeda LHV Finantsportaalis ilmunud ETFe tutvustavast artiklist. Kuid igal ühel neist on oma struktuur ning võivad seeläbi olla väga erineva avatusega kulla maailmaturu hinna liikumiste suhtes, samuti võib erinevusi leida prospektis välja toodud tingimustes. Igal ETFil on oma prospekt ehk brošüür, kus on selgitatud, kuidas fond toimib, kus kulda hoitakse, millised on võimalikud riskid, maksustamisega seotud teave, kuidas käib uute osakute loomine, lunastamine jne.
Kuid kõige olulisemaks võib siiski pidada prospektis välja toodud meetodit, kuidas on konkreetne ETF paljastatud kulla hinna liikumisele ning seeläbi, millest sõltub ühe osaku hind. Kõige enam levinud kulla börsil kaubeldava fondi SPDR Gold Shares (GLD) ühe osaku hinnaks on kümnendik kulla untsi maailmaturu hinnast, millest on veel maha võetud fondi kulud. Lisaks eksisteerivad ETFid, mis on kahekordse võimendusega kullahinna liikumise suhtes (näiteks ProShares Ultra Gold, UGL), samuti on võimalik kulda läbi ETFide lühikeseks müüa (näiteks ProShares UltraShort Gold, GLL) või osta fonde, mis on koostatud kullakaevandusettevõtetest (Market Vectors® Gold Miners ETF, GDX). Kõikide fondide puhul on siiski ühiseks tunnuseks, et vaatamata fondi osaku omamisele, ei ole osaku valdajal õigust vahetada osakut kulla vastu. Kulla ETFe tutvustasime ka varem Finantsportaalis. Järgnevalt viskamegi ülevaatliku pilgu peale eelpool mainitud fondidele.
Graafik 1. Viimase 30 päeva graafik: kullaunts (valge joon) vs SPDR Gold Shares (kollane joon) vs iShares Gold Trust (oranž joon). Allikas: Bloomberg.
SPDR Gold Shares (GLD)
Antud fond kaupleb NYSE Arca börsil ning fondi aktsiatega kaubeldakse nagu iga teise ettevõtte aktsiatega. Ühe aktsia väärtus on üks kümnendik kullauntsi maailma hinnast, millest on veel maha arvatud fondi kulud (hinnaks praegu ca $168). Tegu on varade mahult maailmas suuruselt teise ETFiga (suurimaks börsil kaubeldavaks fondiks on SPDR S&P 500, mis jälgib S&P 500 indeksi liikumist). Fondi varade väärtuseks on umbes 70,5 miljardit USA dollarit, mis tähendab 1281 tonni kullakange. Kulda hoitakse Londonis HSBC panga varahoidlates, kus turvalisusega ei koonerdata. Ettekujutuse võib saada, vaadates väikest lõiku, kus CNBC sai võimaluse antud varahoidlat külastada. Kõik kullakangid antud varahoidlas on arvel ning info kättesaadav siin. Pärast CNBC avaldatud saatelõiku levis internetiavarustes kahtlus, et SPDR Gold Shares’i kullakangide arvestus ei kajasta tegelikku olukorda. Lähtudes kullakangi seerianumbrist ei oleks tohtinud klipis nähtav kullakang olla antud ajahetkel üldsegi fondi valduses. Kuna fond müüb ja ostab pidevalt kulda, et kullareservid vastaksid fondiosakute nõudlusele, siis on suhteliselt keeruline tõde välja selgitada. Fondi brošüüris leiduva info kohaselt võib kullavarude auditit teostada kaks korda aastas. SPDR Gold Sharesi juhib igapäevaselt ja turundab State Street Global Advisors (maailma suuruselt teine varahaldaja) koostöös mittetulundusühinguga World Gold Council. Kuigi SPDR on laialt levinud institutsionaalsete investorite seas (eraldi võib välja tuua John Paulsoni, kes küll viimase aja kuulduste järgi on pigem vähendanud kullapositsioone), siis sobib ta väga hästi ka jaeklientidele.
Alternatiivid
Sarnaselt toimib ka populaarsuselt teine kulla ETF: iShares Gold Trust (IAU), mille omanikuks on maailma suurim varahaldaja BlackRock. Peamiseks erinevuseks on, et iShares Gold Trusti fondi aktsia hind on üks sajandik kullauntsi hinnast (seega ligi $17). Kulda on iSharesi fondil juba 7 korda vähem (179,27 tonni) ja seda hoitakse J. P. Morgani varahoidlates Londonis, New Yorkis ja Torontos. Kelle jaoks Suurbritannia või USA tunduvad liiga riskantsed, siis leidub ka ETFe, mille varahoidlad asuvad Šveitsis. Üheks selliseks on ETFS Physical Swiss Gold Shares (SGOL). Market Vectors® Gold Miners ETF (GDX) püüab jäljendada enne fondi tasude ja kulude maha arvamist võimalikult täpselt NYSE Arca Gold Miners (GDM) indeksit. Antud indeks koosneb börsil kaubeldavatest kullakaevandusettevõtetest, mis on erineva kaaluga vastavalt nende turuväärtusele.
Graafik 2. Viimase 5 aasta graafik: kullaunts (valge joon) vs Market Vectors® Gold Miners ETF (oranž joon). Allikas: Bloomberg.
Midagi agressiivsemat
Riskikartmatutele mänguritele on samuti mõeldud. Näiteks ETF nimega ProShares Ultra Gold (UGL) on kahekordse võimendusega kullahinna liikumise suhtes. Väga lihtsustatult tähendab see, et kui kullauntsi hind tõuseb 5%, siis fondi aktsia väärtus tõuseb 10%. 5%-lise languse puhul langeb osaku väärtus 10%. Neile, kes usuvad, et kullauntsi hind kukub tulevikus, on ka mõeldud: DB Gold Short (DGZ) läbi saab kulda lühikeseks müüa (kui kullauntsi hind langeb 1%, siis antud fondi aktsia tõuseb 1%). ProShares UltraShort Gold (GLL) väljendab kullauntsi hinna liikumist samuti vastupidi maailmaturu liikumisele, kuid kahekordse võimendusega.
Graafik 3. Viimase aasta graafik: SPDR Gold Shares (valge joon) vs ProShares UltraShort Gold (kollane joon) vs ProShares Ultra Gold (oranž joon). Allikas: Bloomberg.
Kellel on soov end ETFi võimaluste ning ohtudega paremini kurssi viia, siis 21. märtsil kell 18.00 toimub LHV panga kliendikontoris seminar, kus koos Erko Rebasega antud teema põhjalikumalt ette võtame. Seminar on kõigile osalejatele tasuta, kuid piiratud kohtade tõttu soovitame end eelnevalt registreerida LHV finantsakadeemia lehel.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
