Shutterstock
Alates eelmise aasta 1. augustist on teise samba pensionikogujatel võimalik vahetada olemasolevaid fondiosakuid kolm korda aastas uute vastu, oma sissemakseid saab uude pensionifondi suunata aga jooksvalt igal ajal. Selle muudatusega kaasnes meedias suur hulk sõnavõtte, kus rõhutati, et sage pensionifondi vahetamine ei pruugi olla mõistlik, et vahetamisotsusele peaks eelnema analüüs ning et fondivalija teadlikkus peaks olema piisavalt suur.
Need näpuviibutused olid igati asjakohased, sest need ühtivad paari aasta taguste andmetega, mis pärinevad rahandusministeeriumi tellitud finantskirjaoskuse uuringust. Sellest selgus, et Eesti elanike võimekus rahaasjades arukaid otsuseid langetada ei ole piisavalt hea. Hoiaku ja käitumise poolest võib Eesti liigitada riikide hulka, keda iseloomustab valdavalt põhimõte „enne teen, siis mõtlen”. Samuti ilmnes uuringust, et oma rahaasjade pikaajaline planeerimine ei ole meile päris omane ning pigem elatakse tänases päevas, kui mõeldakse tulevikule. Plusspoolelt võib esile tuua asjaolu, et suuremale osa inimestest lähevad nende rahaasjad üldjoontes korda ja nad hoiavad neil silma peal.
Meedias tõstatatud Eesti elanike finantskirjaoskuse teema ja eelmainitud rahandusministeeriumi uuring panid küsima, mil määral läheb pensioni II samba süsteem inimestele üldse korda ning mis mõjutab inimeste sellekohast suhtumist ja käitumist. Need olid vaid mõned küsimused, millele tahtsime leida vastuse eelmise aasta lõpus LHV Varahalduse tellitud ja uuringufirma Faktum & Ariko korraldatud pensioniuuringus. Anname siinkohal väikese ülevaate uuringu olulisematest tulemustest.
Pensioniteema olulisus
Meeldiva üllatusena selgus uuringust, et pensioniteemat peab enda jaoks oluliseks suisa 71% küsitletud sihtrühmast. Oli näha, et teema olulisus suureneb inimeste vanuse kasvades, mis on ka üsna loomulik – noorematele tundub pensioniiga veel piisavalt kaugel olevat ja sellele mõtlemine ei näi olevat prioriteet. Pensioni teise sambaga liitunuid oli 65% sihtrühmast (uuringu valimisse kuulusid 18–60-aastased inimesed). Vanemaealiste (45–60 a) rühmas oli see protsent veidi madalam. Selle tulemuse taga on õigusaktid, mis veel mõni aasta tagasi võimaldasid aastail 1942–1982 sündinud inimestel liituda kogumispensioni süsteemiga vabatahtlikult.
Hoopis märkimisväärsemaks võib aga pidada liitumise erinevust rahvuse järgi. Kui eestlastest on pensioni II sambaga liitunud 71% sihtrühmast, siis muude rahvuste seas oli see protsent kõigest 49. Juba mõnest varasemast uuringust ja ka LHV klientide tagasisidest on tulnud välja, et väikese näitaja põhjuseks on võõrkeelse elanikkonna suhteliselt kesine informeeritus II sambaga seonduvast. Kui 2010. aastal näitas LHV Varahalduse korraldatud uuring, et avalik meedia käsitleb pensionifondide temaatikat liiga vähe ning pangad ja riik on jaganud teavet ebapiisavalt, siis nüüdse uuringu järgi on eesti keelt kõnelev sihtrühm paremini teavitatud. Vastajad leidsid, et infot on piisavalt ja kui üldse veel midagi vajatakse, siis pigem miskit sellist, mis suurendaks kindlustunnet ja usaldust pensionifondide vastu tervikuna. Eesti keelt kõneleva sihtrühmani jõudva teabe hulk ega kvaliteet ei ole aga võrreldav võõrkeelt kõnelevate omaga ja sellele tasuks edaspidi kindlasti enam tähelepanu pöörata. Aasta teises pooles kavatseme ka ise selle nimel pingutama hakata.
Fondihalduri valik ja rahulolu
60%-l vastanutest oli II samba haldajaks see ettevõte, mille nad esimesena valisid. Niisiis on haldajat vahetanud 40% küsitletutest. Uurisime, mis põhjustel on inimesed oma valiku teinud. 46% II sambaga liitunutest väitis, et on valinud haldaja täiesti iseseisvalt, 39% lähtus pangatelleri soovitusest ning ainult 8% võttis aluseks tuttavate või pereliikmete soovituse ja 7% muud soovitused. Meeldiv on tõdeda, et LHV põhisihtrühm on teinud keskmisest rohkem valiku täiesti iseseisvalt ja kõrvalise abita, mis lükkab ümber väited, nagu mõjutaks meie esindajad kaubanduskeskustes agressiivselt inimesi oma otsust tegema.
Nagu enne öeldud, tegi 39% kõigist II sambaga liitunutest oma valiku pangatelleri soovitusel. LHV fondide klientide puhul on aga tähtsal kohal olnud muud soovitajad (28%) ning keskmisest märksa vähem pangatellerid ja nõustajad. Siinkohal ei saa jätta mainimata üht huvitavat aspekti: kui uurisime inimestelt, kuidas nad on jäänud rahule tellerite ja nõustajate antava infoga, selgus, et fondiga kaubanduskeskustes liitunud hindasid oma nõustaja selgitusi mitu korda paremaks kui pangakontorites liitunud. Seega ei ole uuringu põhjal alust arvata, et kaubanduskeskustes tehtav töö oleks oma kvaliteedilt kliendi jaoks kehvem kui mis tahes pangakontori töötaja oma, vaid hoopis vastupidi. Tegelikult on see ka loogiline: kaubanduskeskuses töötavad nõustajad keskenduvad vaid ühele tootele ja oskavad jagada selle kohta rohkem selgitusi kui pangatellerid, kes pakuvad korraga paljusid finantsteenuseid.
Valdav osa küsitletutest oli kursis pensionifondi vahetamise viisiga ning mullu kehtestatud muudatustega pensionifondi vahetamise süsteemis. Nende hulgas, kes seda ei teadnud, oli keskmisest rohkem Swedbanki kliente. See võib tuleneda ka Swedbanki klientide seotusest paljude muude teenustega, mistõttu pole nad väga harjunud tundma huvi alternatiivsete võimaluste vastu.
Et saada teada, mis üldse mõjutab inimeste suhtumist ja käitumist seoses pensioni II sambaga, soovisime täpsemalt teada, milliste kriteeriumide põhjal II samba fondi haldajat valitakse ning kas tehtud valikuga ollakse rahul. Ilmnes, et inimesed on pidanud kõige olulisemaks teguriks tootlust, kuid märkimisväärne oli ka nende vastanute osa, kes ei teadnud kindlalt, mille põhjal nad oma valiku olid teinud. Selle järgi võib arvata, et vaatamata teavitustööle on II sambaga liitunute hulgas veel hulk neid, kellel pole selgust, mille alusel pensionifondi valida.
Eelnevaga seoses on mõneti seletatavad ka II sambaga rahulolu tulemused. Oma II samba tulemusega on rahul 29% vastanutest, neist väga rahul oli ainult 5%. Kõige rohkem on oma II samba valikuga rahul LHV kliendid, kus see protsent on 48%. Ka väiksemate fondihaldajate kliendid on rahul, kuid vastupidist peab ütlema Swedbanki ja SEB fondide kohta. 29% vastanutest ei rahulda oma pensionifondi tulemus ja suisa 26% neist ei tea üldse oma pensionifondi seisu. Pensionifondi vahetamist on kaalunud või sellele mõelnud 20% II samba klientidest. Fondide kaupa vaadeldes oli vahetuse kaalujaid SEB-s 30%, Swedbankis 20%, LHV-s 16% ja muude fondihaldajate juures 14%.
Kuidas on sinu vara hoitud?
Kuigi pensioniteemat peab enda jaoks oluliseks 71% küsitletutest, ei ole suhteliselt suurel osal II sambaga liitunutest ülevaadet oma pensionifondi tulemustest. Uuringust selgus, et II samba klientidest 31% vaatab oma pensioniseisu harvem kui kord kvartalis ja 24% pole seda üldse teinud. Vähemalt kord kuus kontrollib fondi olukorda 22%, kord paari kuu jooksul 7% ja kord kvartalis 16% vastajaist. Esile võib tuua üldise suundumuse, et mida vanem rühm, seda sagedamini fondi olukorda uuritakse. Positiivse tahuna tuli uuringust välja, et LHV kliendid on oma pensionifondi käekäigust keskmisest rohkem huvitatud ja vaatavad ka selle seisu keskmisest sagedamini. Valdavalt tehakse seda internetis (94%), muud kanalid on vähetähtsad. Kuna paljud inimesed peavad oluliseks oma pensionifondi andmete võrdlemist teiste fondide andmetega, oleme loonud internetis mugava ja lihtsa rakenduse, kus saavad oma II samba käekäiku jälgida kõik huvilised, ka need, kes ei ole LHV kliendid.
Kokkuvõtteks jääb vaid soovida, et II samba kliendid tunneksid oma pensionifondi seisu vastu suuremat huvi ning otsiksid usaldusväärset ja kvaliteetset teavet selle kohta, kuidas nende raha hoitakse ja kasvatatakse. Tähtis on, et nad teeksid endale parima ja sõltumatu valiku, sest põhiosa inimeste jaoks on ju tegemist ühe mahukama investeeringuga kodu soetamise kõrval. Loodame, et meie riik suudab suurendada Eesti pensionisüsteemi usaldusväärsust ja taastada usu süsteemi ka nende inimeste hulgas, kes on selle majanduskriisis minetanud.
Tweet
