Kui traditsioonilised börsil kaubeldavad fondid (ETF) võivad pakkuda samasugust tulu kui alusvaraks olev instrument, siis võimendusega ETFid on kiirelt populaarsust kogumas ja saamas enimkaubeldavamateks ETFideks, kuid samas peituvad neis mõned olulised riskid, milledest ühele peamisele soovib käesolev artikkel tähelepanu suunata.
Idee poolest peaksid võimendusega ETFid pakkuma vastavalt kahe- või kolmekordset tootlikkust, kui nende alusvaraks olev instrument, kuid kasumlikult esinevad nad pigem lühiperspektiivis. Üldiselt kalduvad nii tõusule kui ka langusele panustavad võimendusega ETFid liikuma pikema perioodi jooksul allapoole.
Alltoodud graafikul on ära toodud ETFid, kus kõikide alusvaraks on Dow Jones US finantssektori indeks. IYF on traditsiooniline indeksi liikumisele panustav ETF, UYG on kahekordne indeksi tõusule panustav ETF ja SKF on kahekordne indeksi langusele panustav ETF. Kuigi intuitsioon ütleb, et võimendusega ETFide hinnaliikumised peaksid olema peegelpildis, siis graafikult on näha, et mõlemad jäävad mitme aasta perspektiivis tootlusega tavalisele indeksit järgivale ETFile alla.
Võimendusega ETFide peamine probleem seisnebki selles, et nende tootlikkus sõltub investeerimishorisondi pikkusest. Pikemalt hoitavate positsioonide tootlikkused võivad tunduvalt erineda sellest, mida investor võiks järeldada alusvara enda hinnaliikumisest.
Peter Tchir on oma kokkuvõtvas analüüsis kirjeldanud erinevaid stsenaariume, mis võimendusega ETFi hoidmisel võivad juhtuda. Esimeses näites on ta võtnud väga madala volatiilsusega olukorra, kus alusvaraks olev indeks lõpetab 10-päevase perioodi samal tasemel, kus ta alustas. Sealt on näha, et kahekordse võimendusega (nii tõusule kui ka langusele panustav) ETF jääb kummalgi juhul negatiivse tootlusega. Teises näites on volatiilsus kõrgem ja ka mõlema ETFi negatiivsed tootlused on suuremad.
Siit näitest ilmneb ka see, et langusele panustav võimendusega ETF toob alati kaasa suurema kahjumi, sest kui alusvaraks oleva indeksi väärtus langeb, siis iga ühepunktine liikumine on protsentuaalselt suurem ja seega see suurem protsentuaalne tõus rakendub lühikeseks müügi ETFi kõrgemale hinnale. Sellest tulenevalt „karistab“ indeksi hinnaliikumise pöördumine rohkem just langusele panustavat ETFi.
Kui vaadata Russell 1000 finantssektori indeksit ja sellel indeksil põhinevaid väga populaarseid kolmekordse võimendusega ETFe – tõusule panustavat FASi ja langusele panustavat FAZi –, siis on pilt täpselt samasugune. Mõlemad ETFid on loomise hetkest kaotanud tänaseks suurema osa oma väärtusest, kuigi indeks ise on selle aja peale jäänud nulli; langusele panustav FAZ on langenud koguni üle 99%.
Peter Tchiri järeldusi toetab ka Dow Theory Forecastsi poolt läbi viidud analüüs, kus on valitud mitmeid võimendusega ETFe, millel on olnud kõige rohkem ajaloolist hinnainfot ja mille volatiilsus on piisavalt kõrge. Selles uurimuses oli üheksa kahekordse võimendusega ultra longi ja kuus ultra shorti ning viis kolmekordse võimendusega ETFi. Kui peale seda võeti testis osalenud ETFide sulgemise hind alates selle loomisest ning nende tulemus iga 50-päevase intervalli tagant, siis statistika näitas, et ainult 33% ETFidest olid tulusad.
Selle näiteks ilmestab võimendusega ETFide riske seoses pikemaajalise hoidmisega ka alltoodud joonis, kus kõikide ETFide alusvaraks on S&P 500 indeks. Nagu näha, siis ETFid, mis on hoitud kolme aastase eesmärgiga, on kõik kahjumit teeninud. Üheaastase tootlikkusega ETFid on natuke paremad kui kolmeaastased, kuid risk on endiselt väga suur. Alla ühe aasta hoitud ETFidest on ainult ühe- ja kahekordse võimendusega ETFid tulusad olnud, kuid samas kõige kahjulikum kolmeaastase tulemusega.
Kuigi võimendusega ETFid on atraktiivsed instrumendid ja ühtlasi annavad lühiajaliselt võimaluse teenida ka suuri kasumeid, siis pikemaajaliste investeeringutena need positiivset tulemust ei anna. Professionaalsetel investoritel on nagunii olemas ligipääs futuuridele ja võimendusele, millest tulenevalt pole neil võimendusega ETFe kindlasti vaja, seega tõenäoliselt need ongi mõeldud pigem jaekauplejatele, kellest suurem osa ei pruugi täpselt mõista nende funktsionaalsusest tulenevaid riske.
Janar Palk
Tweet
