Shutterstock
Nii uskumatu kui see ka ei tundu, on karboniseeritud jookide müük Coca-Cola kodumaal juba seitse järjestikust aastat vähenenud, kuna nõudlust vähendab nii hinnatõus kui ka tarbijate eelistuste muutumine.
Euromonitori hinnangul osteti Ameerikas 2011. aastal keskmiselt 170 liitrit karboniseeritud jooke inimese kohta aastas, mis teeb Ameerikast maailma suurima ühe inimese kohta karboniseeritud jooke tarbiva riigi. Teisel kohal olevas Mehhikos tarbitakse karboniseeritud jooke aastas inimese kohta 16% vähem. Alloleval joonisel on toodud ülevaade karboniseeritud jookide tarbimisest ühe inimese kohta riigiti:
Allikas: Euromonitor International ning Slate Magazine
Karboniseeritud joogid moodustavad suurima osa kogu USA karastusjookide turust- osakaal ulatub umbes 50 protsendini. 2011. aastal vähenes karboniseeritud jookide turg seitsmendat järjestikust aastat pudelivee ning gaseerimata jookide (spordijoogid, jääteed, mahlajoogid) kasvu arvelt. Müügi langus kiirenes -1% peale võrreldes aastatagusega 2010. aasta -0,5% pealt. Müügimaht langes 53 miljardi liitrini (9,27 miljardit 5,7 liitrist mahutit), mis on madalaim tase alates 1996. aastast. Kui mitte arvestada kiiresti kasvavaid energiajooke, oleks müügi langus olnud veel suurem ehk -1,5%.
Kui 1990.ndate alguses kasvas karboniseeritud jookide müük USA turul umbes 3% aastas, siis alates 1997. aastast hakkas müügi kasv aeglustuma ning alates 2005. aastast on müük vähenenud.
Allikas: The Wall Street Journal
Kuigi USA on suurim ühe inimese kohta karboniseeritud jooke tarbiv riik, siis nagu allolevalt jooniselt näha, on seal ühe inimese kohta tarbitav kogus langustrendis. Karboniseeritud jookide tarbimine langes USAs inimese kohta 2011. aastal 170 liitrini 2010. aasta 174 liitri pealt. Tegemist on madalaima tasemega alates 1987. aastast.
Allikas: The Wall Street Journal
Müügimahu languse põhjuseks on nii karastusjookide tootjate poolt läbiviidud hinnatõus toorainekulude kasvu korvamiseks kui ka karboniseeritud jookide sihtgrupi ehk noorte poolt pudelivee, energiajookide ning kohvi eelistamine. Lisaks on karboniseeritud jookide müüki survestanud suurem tähelepanu juhtimine suure suhkrusisaldusega jookide tarbimise tagajärjel tekkivatele võimalikele terviseprobleemidele. Terviseprobleemide vähendamiseks on USAs kaalutud nii karboniseeritud jookide maksustamist kui ka keelamist õppeasutustes. Ühe meetmena plaanib New York selle aasta märtsis vähendada jaekauplustes müüdavate karboniseeritud jookide koguseid.
Beverage-Digest 2011. aasta andmetel on USA karboniseeritud jookide turul turuliider Coca-Cola umbes 40 protsendiga, talle järgneb Pepsi Co umbes 30% ning Dr Pepper Snapple alla 20%. Ülejäänud ettevõtted moodustavad 12% turust.
Allikas: Beverage-Digest
Karboniseeritud jookidest kaotas aasta jooksul kõige rohkem turuosa PepsiCo (0,8 protsendipunkti), mille müügimaht vähenes 4%. Kolme suurima karastusjookide tootja turuosa survestavad tarbijate hulgas populaarsust võitvad energiajoogid. Energiajookide tootjate Monsters Beverage, Red Bull ja Rockstari müügimaht kasvas 2011. aastal vastavalt 15%, 17% ning 28%. Kokku kasvas energiajookide müügimaht 2011. aastal 14,4% ehk kiiremini kui ükski teine tootegrupp. Samas moodustavad energiajoogid karastusjookide turust vaid marginaalse osa.
Karboniseeritud jookide turul on kaheks enimmüüdud kaubamärgiks Coca-Cola ning Coca-Cola Light. Kolmandal ja neljandal kohal on PepsiCo Pepsi ning Mountain Dew. Pepsi langes kolmandale kohale 2010. aastal ning pole seni suutnud oma positsiooni parandada. Kümne enimmüüduma kaubamärgi hulgas on Coca-Colal neli, Pepsil neli ning Dr Pepper Snapple’il kaks kaubamärki. Suurima languse tegi 2011. aastal Diet Pepsi (-8% võrreldes aastatagusega) ning suurima kasvu Fanta (+3%).
Allikas: Beverage-Digest
Erinevalt karboniseeritud jookidest, kasvab Beverage Marketing Corporationi hinnangul karastusjookide müük USAs- 2011. aastal kasvas müügimaht 0,9% võrreldes aastatagusega ehk 111,7 miljardi liitrini. Kuigi võrreldes 2010. aasta 1,7 protsendilise kasvutempoga 2011. aastal kasv aeglustus. Müügi kasvu aeglustumise põhjuseks on toodete hinnatõus, mis survestab madalama sissetulekuga tarbijate oste.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
