Alates tahvelarvutite populaarsemast levikust on pidevalt räägitud, kuidas nende laiem kasutuselevõtt võib süle- ja lauaarvutite müügile tõsise jälje jätta. Kui alguses tundus, et olulist mõju tahvelarvutite üha suurem müük ei jäta, siis viimasel ajal on suuremate raalide nõudlus siiski pihta saanud. Oluliselt selgem trend on aga välja joonistunud fotokaamerate tootjate seas, kelle olukorra on raskeks muutunud nutitelefonid ja nende järjest paranevad kaamerasilmad.
Mitte kunagi varem pole tehtud nii palju pilte kui tänapäeval tehakse. Iga päev laetakse erinevatesse sotsiaalmeedia kanalitesse sadu miljoneid jäädvustusi. Näiteks viimaste andmete kohaselt laetakse Facebooki päevas üles 350 miljonit pilti. Veel 10 aastat tagasi oleks sellest võinud järeldada, et järelikult on fotoaparaatide tootjatel head ajad, sest tolleaegsete telefonide abil tehtud piltide kvaliteet ei olnud piisavalt hea. Samas tuleb märkida, et just 2003 oli see aasta, kus üle maailma müüdi rohkem kaameratelefone kui digitaalkaameraid. Igatahes on tegelikkuses piltide plahvatusliku kasvu taga justnimelt nutitelefonid oma üha kvaliteetsemate kaameratega, mis teevad silmad ette isegi mõnele peegelkaamerale.
Kompaktkaamerate müügi langus ei tohiks selle taustal tulla üllatusena. Kui inimesele antakse valida, kas lisaks nutitelefonile kanda kaasas veel ka nii-öelda seebikarpi, või on nutitelefonisse sarnase või veel parema pildikvaliteediga seebikarp sisse ehitatud, ei tohiks olla kahtlustki, et eelistatakse klõps teha nagunii igal pool kaasasoleva seadmega. Seda enam, et ühe nupulevajutusega saab fotod saata „like’e“ koguma.
Globaalne fotokaamerate müük on kukkunud viimase kümne aasta madalaimale tasemele ning sektori analüütikud ei ole ka kuigi positiivsed järgmise dekaadi arengute suhtes. Väidetavalt müüakse iga 13 nutitelefoni kohta 1 digitaalkaamera. Statistikat kaamerate müügi kohta pakub Camera & Imaging Products Association (CIPA), mis on Jaapanis baseeruv organisatsioon. Müüginumbrid pärinevad ca 11 tootja andmete põhjal. Selgub, et fotokaamerate müük ja tootmine hakkas langustrendi näitama paar aastat tagasi. Kui 2010. aastal müüdi 121,5 miljonit digikaamerat, siis eelmisel aastal oli vastav näitaja kõigest 98,1 miljonit. Käesolevaks aastaks ootab näiteks Morgan Stanley müügi langemist 68,6 miljoni ühikuni.
Allikas: CIPA
Kui vaadata müüki tootekategooriate lõikes, siis on näha, et languse on põhjustanud eelkõige sisseehitatud objektiividega kaamerate (tänapäevaste nutitelefonide otsene konkurent) ärakukkumine. Viimaste müüginumbrid hakkasid halvenemise märke näitama alates 2011. aastast. 2010. aastal müüdi antud fotoaparaate 108,6 mln tükki, 2012. aastal aga 78 miljonit eksemplari. Oluliselt paremini on läinud aga vahetatavate objektiividega digitaalkaameratel. Antud mudelite müük on sama perioodiga suurenenud 56%, kerkides 2010. aasta 12,9 mln tasemelt 20,2 miljonini eelmise aasta lõpuks.
Käesoleva aasta on aga kaameratootjatele igas valdkonnas alanud nukralt. Esimese kuue kuuga on kokku müüdud 29,7 miljonit kaamerat, eelmisel aastal samal perioodil oli aga vastav näitaja 51,9 miljonit. Sisseehitatud objektiividega kaamerate müük on esimesel poolaastal kukkunud 48% ning vahetatavate objektiividega kaamerate müük 18%. Kuigi mitmed kaameratootjate juhid toovad esimese põhjusena välja mured Hiina majanduse pärast, siis tegelikult on langus laiapõhjaline. CIPA andmetel on saadetised Jaapanisse kukkunud 14%, Ameerikasse 42%, Euroopasse 45%, Aasiasse 46% ning teistesse regioonidesse 58%.
Allikas: CIPA
See kõik on kajastunud ka fotokaamerate tootjate majandustulemustes. Canon, kelle müügituludest 40% moodustab kaamerate äri, teatas, et juuniga lõppenud kvartalis langes kompaktkaamerate müük 26%. Ühtlasi langetas maailma suurim kaameratootja käesoleva majandusaasta kasumi ja müügitulude prognoosi. Ettevõtte asepresident Toshizo Tanaka ütles, et muutused turusituatsioonis on olnud väga märkimisväärsed. Nikon, kelle müügitulud sõltuvad enamjaolt just kaamerate müügist (78%), teatas möödunud kvartalis 72% suurusest puhaskasumi langusest. Nikoni finantsjuht ütles, et raskete tingimuste jätkumist oodatakse ka edaspidi. Ka Nikon kärpis majandusaasta väljavaadet.
Kuna langus on kõige tuntavam just sisseehitatud objektiividega kaamerate turul, siis on paljud tootjad keskendunud kõrgema marginaaliga vahetatavate objektiividega fotokaamerate segmendile. Väidetavalt on viimaste marginaalid vahemikus 15-25% samal ajal kui kompaktkaamerate puhul on see oluliselt väiksem. Samas kui kõik tootjad keskenduvad ühele tootegrupile, võib konkurents ka seal kasumlikkuse allapoole tuua. Kuid tuleb märkida, et antud segmendi turg on oluliselt väiksem ning müügistatistika viitab raskustele ka selle tootegrupi puhul.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
