Shutterstock
Möödunud nädalal kuulutas Hiina valitsus välja sõja õhusaastatuse vastu ning seda väga heal põhjusel, sest mitmetes riigi piirkondades ületab õhusaaste Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt seatud normi piiri mitmekümne kordselt. Erinevate hinnangute kohaselt suri Hiinas 2010. aastal õhusaastatuse tõttu enneaegselt ligi 1,2 miljonit inimest ehk ca 40% globaalsest tervikust. See näitaja paigutab õhusaastatuse surmapõhjuste pingerea neljandale kohale, jäädes alla vaid ebatervislikule dieedile, kõrgele vererõhule ja suitsetamisele. Sellest ajast saati on sealne õhusaastatus veelgi halvenenud ja olukorra lõppu pole silmapiiril näha, sest näiteks Deutsche Banki prognooside kohaselt tõuseb Hiina õhu saastetase 2025. aastaks veel 70% võrra tulenevalt autoomanike arvu kasvust ning kivisöe tarbimisest.
Suurim hulk enneaegseid surmasid leiavad aset regioonides, mis tuginevad suuresti kivisöele ning seetõttu võib ka üheks suurimaks saasteallikaks lugeda sealseid söeküttega elektrijaamu. Greenpeace’i hinnangul põhjustavad ainuüksi needsamad elektrijaamad iga-aastaselt enam kui veerand miljoni inimese enneaegse surma. Teoorias peaksid kõnealused elektrijaamad kasutama heitgaaside vähendamiseks gaasipuhasteid, kuid reaalselt kasutatakse neid kulude kokkuhoidmise eesmärgil vaid inspektsioonide ajal.
Kahtlemata ei ole õhusaastatuses süüdi vaid söeküttega elektrijaamad, kuid alustuseks sihib Hiina valitsus õhusaaste vähendamiseks just neid. Valitsuse plaanide kohaselt jõuab riigi kivisöe tarbimise haripunkt kätte 2020. aastal ning väheneb seejärel igal aastal ca 0,4% võrra. Ent see plaan on tõstatanud mõningaid kahtlusi, kuna hetkeseisuga tuleb enam kui 67% riigi energiast just kivisöest ning see tõstab esile küsimuse, et mis energialiigiga kivisüsi asendada plaanitakse.
Nimelt puuduvad Hiinal piisavas suuruses maagaasi varud, et oma energiavajadust rahuldada ning ka tuumaenergia osakaal Hiina energiaturust on veel liiga väike. Keskkonnasäästlikumad tehnoloogiad nagu päikese- ja tuuleenergia on samuti alles arenemisjärgus ning ei tooda veel piisaval hulgal energiat, et riigi vajadusi katta.
Graafik: Hiina elektrienergia tootmine kütuseliikide kaupa
Allikas: Global Intelligence
Seega võtab Hiina valitsus kasutusele meetodi, millega toodetakse kivisöest sünteetilist maagaasi (inglise keeles syngas). Tegu on tunduvalt vähem saasteaineid eraldava energialiigiga kui seda on kivisöe põletamine, kuid ka sellel on omad negatiivsed punktid. Täpsemalt paiskab see meetod atmosfääri ca 36%-82% rohkem süsihappegaasi kui kivisöe põletamine ning selle tootmine nõuab ka suurel hulgal vett. Ehk lühidalt öeldes on Hiina valitsus suurlinnade kohal oleva sudu leevendamise nimel nõus riigi kasvuhoonegaaside emissiooni mitmekordistama.
Graafik: Veetarbimine kütuseliikide kaupa
Allikas: World Resources Institute
Hiina kavatseb oma plaani elluviimiseks ehitada 40 töötlustehast, millest peaaegu pooled on juba heaks kiidetud ning prognooside kohaselt kasvab riigi sünteesigaasi tootmismaht 2015. aastaks senise peaaegu nulli pealt 15-18 miljardi kuupmeetrini ja 2020. aastaks 60 miljardi kuupmeetrini. Juhul kui Hiina kõik 40 plaanitud sünteesigaasi töötlustehast ehitab, siis toodaksid need tehased järgmise 40 aasta jooksul kombineeritult 110 miljardit tonni süsihappegaasi. Võrdluseks nii palju, et 2012. aastal oli Hiina süsihappegaasi heitkoguste koguhulk 9,9 miljardit tonni. Niisiis on sünteesigaasi töötlustehaste näol tegu märkimisväärsete ja ka hirmuäratavate saasteallikatega.
Lisaks nõuab sünteesigaasi tootmine ka suurel hulgal vett: ühe kuupmeetri sünteesigaasi tootmiseks läheb vaja 6-12 liitrit vett kui tavalise maagaasi puhul on vastav näitaja vaid 0,1-0,2 liitrit. Olukorda raskendab tõsiasi, et suur osa töötlustehastest plaanitakse rajada kõrbepiirkondadesse ning see tähendab seda, et vajaminev vesi juhitakse sinna kohalike farmerite ja karjuste arvelt. Nii mõnedki Hiina regioonid kannatavad juba praegusel hetkel veepuuduse käes ja säärane lahendus ei too olukorrale leevendust.
Allikas: World Resources Institute
Hiina valitsuse otsus kuulutada õhusaastele sõda on seetõttu kaheldava väärtusega, kuna paljude teadlaste hinnangul kiirendavad valitud meetmed globaalse kliima soojenemist ja teevad tagajärjena rohkem kahju kui kasu. Sellele vaatamata on selge, et sealse saastetasemega on tarvis võidelda, kuid kivisütt ei taheta täielikult hüljata, kuna sellest sõltuvad liiga paljud kohalikud ettevõtted.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
