Shutterstock
Kahepäevase istungi tulemusel otsustas USA Föderaalreservi rahapoliitikat juhtiv komitee ootuspäraselt vähendada igakuist valitsuse võlakirjade ja hüpoteeklaenudega tagatud väärtpaberite ostuprogrammi aprillist alates 10 miljardi dollari võrra 55 miljardi peale. Viimaste kuudega on seda tipust ehk 85 miljardi dollari pealt vähendatud 35%, mis tähendab, et keskpanga bilanss endiselt kasvab, kuid aeglasemas tempos. Kui trajektoor püsib sama, võib eeldada varade ostuprogrammiga majanduse stimuleerimise lõpetamist novembrist.
Allikas: Bloomberg
Erinevatel põhjustel, alates valitsuse tööseisakust, ägedatest võlalimiidi debattidest, maksude tõstmisest ja nüüd takkaotsa veel ilmast, ei ole USA majanduskasv ja tööturu taastumine leidnud aset nõnda kiiresti nagu kriisijärgselt loodeti ja see jätab majanduse üsna haavatavaks võimalike šokkide suhtes. Mõõdukas taastumine jätkub, kuid selleks, et turuosaliste intressimäära ootuste tõus sellele tagasilööki ei annaks, vajas keskpank sõnumit, mis ootusi hästi suudaks ohjata.
Varasemalt juhinduti töötuse määrast ja inflatsioonist aga esimese puhul sihiks seatud 6,5% on oodatust kiiremini käega katsutavaks muutunud (veebruaris 6,7%), mis teoorias tähendaks seda, intressimäärade tõstmist oleks realistlik oodata juba sellel aastal. Teisalt jääb inflatsioon hetkel alla sihiks seatud 2%, mis annab ruumi jätkata majanduse stimuleerimist ja tõenäoliselt on FED selle võimaluse kasutamisest huvitatud.
Võimalusi oli Föderaalreservil seega kaks. Kas seada eesmärgiks veelgi madalam töötuse määr või hägustada turuosaliste jaoks oma orientiire ja öelda, et edaspidi jälgitakse rahapoliitiliste otsuste langetamisel laialdasemat makromajanduslikke indikaatoreid. Viimast aitab õigustada fakt, et töötuse määra järgi ei saa kõige paremini USA tööturgu hinnata, sest arvesse peab võtma ka mitmekümne aasta madalaimale tasemele langenud tööjõus osalemise määra, kesist palgakasvu jpm.
Keskpanga juhi Janet Yelleni eestvedamisel otsustati teise variandi kasuks, mis oli ka suuresti konsensuse poolt oodatud samm. Ühest küljest muudab uus suund keskpanga jaoks elu rahapoliitiliste otsuste tegemisel lihtsamaks, teisest küljest ei pruugi see nõnda hästi turuosaliste intressimäära ootust ohjata nagu kindel kvantitatiivne eesmärk.
Töötuse määra ja SKP kasvuprognoose korrigeeris keskpanga rahapoliitika komitee üsna marginaalselt, kui USA tänavuse sisemajanduse kogutoodangu muutuseks oodatakse varasema 2,8-3,2% asemel 2,8-3,0% ning töötuse määra prognoos langetati 6,3-6,6% pealt 6,1-6,3% peale.
Suurema tähelepanu all olid aga FOMC liikmete intressimäära tõstmise ootused. Detsembris arvas 17st liikmest 12, et keskpank ei hakka intressimäära tõstma enne 2015.a ning suurem osa neist uskus, et pankadevaheline üleöö laenumäär ei saa 2015.a lõpuks olema kõrgem 0,75%st. Märtsi istungi järel oli konsensus liikunud rohkem 2015.a intressimäära tõstmise kasuks, kui 16st hääletajast ootas seda nüüd 13, hinnates tuleva aasta lõpuks intressimäära tasemeks 1,0% ehk 25 baaspunkti rohkem kui detsembri istungil. FOMC liikmete intressimäära mediaanootus 2016.a lõpuks nihkus aga 50 baaspunkti kõrgemale 2,25% peale.
Allikas: USA Föderaalrserv
Aktsiaturgude negatiivse reaktsiooni, tugevama dollari ja USA valitsuse 10a võlakirja tulususe tõusu põhjal võib eeldada, et turuosaliste silmis liigub FED arvatust kiiremini intressimäära tõstmise suunas. Pressikonverentsil julgustas Janet Yellen antud nägemust (iseküsimus kas tahtlikult või kogemata), hinnates tuleva aasta kevadet nö ajalooliseks hetkeks, mil keskpank hakkab aastaid nulli lähedal püsinud intressimäära tõstma.
Allikas: Bloomberg
Ehkki esimese hooga jääb mulje nagu USA keskpank oleks turuosalistelt vaiba jalge alt ära tõmmanud, siis kokkuvõttes püsib FEDi rahapoliitika tegelikult üsna kaua aega veel väga lõdvana hoolimata sellest, et USA majandus peaks tänavu ja tuleval aastal kasvama ca 3%.
Teine oluline meeldetuletamist vajav aspekt on see, et kuigi FED ütleb välja, millal intressimäärad võiksid tõusma hakata, siis see pole kindlaksmääratud trajektoor, vaid sõltub, kas majandusindikaatorid osutuvad ikkagi selliseks nagu prognoositakse. Kui keskpank astub kevadel selle sammu, on majandus järelikult piisavalt tugev, mis toetab ettevõtete finantstulemusi ja peaks hoidma ka aktsionäre rõõmsana.
Kuid ajalugu näitab, et alati on prognooside puhul ka risk eksida ja sellisel juhul võivad FEDi intressimäära tõstmise ootused edasi liikuda. See ei juhtuks esimest korda. Kriisijärgsele perioodile tagasi vaadates on FED öelnud, et intressimäärad peaksid tõusma hakkama 2013.a keskpaigas, siis nihkus tähtaeg 2014.a lõppu ja nüüd on pikemat aega öeldud, et otsustav hetk jõuab lõpuks kätte ikkagi tuleval aastal. Volatiilsus võib Föderaalreservi märtsi istungi järel turgudel suurem olla, kuid see ei tähenda, et keskpank oleks investorite selja tagant kuhugi kadunud.
Tweet
