Asse Sauga: Tähelepanuväärne krüptorahandus

Veel aasta tagasi tekitas sõna bitcoin väga paljudes kõhedust ja kahtlusi, sest värskelt olid meeles nii varjuinterneti eBay ehk Silk Roadi sulgemine kui ka maailma suurima bitcoin’i-vahendaja MtGoxi pankrotist eskaleerunud hinnalangus. Kuid vaikselt hakkasid üha rohkem pead tõstma erinevad idufirmade kommuunid ja tehnoloogiafännid. Viimased leidsid uurides ja õppides üha rohkem kindlust, et bitcoin pole ühepäevaliblikas, mis tuleb ja läheb, vaid tegemist võibki olla revolutsioonilise leiutisega. Tehnoloogia ei kukkunud kokku ka peale häkkerite rünnakuid ja pankade vastuseisu ega ka pärast FBI suurt reidi Silk Roadile ning maailma suurima vahendaja MtGoxi  pankrotistumist.

Lisaks olid välja ilmunud paljud katsetajad ja lihtsa raha otsijad: käimas oli erinevate regionaalsete krüptorahade  asutamise buum ja popid olid ka muud kiire ebavõrdse rikastumise eesmärgil loodud skeemid, milles krüptoraha kasutati ühe elemendina.

Krüptorahandus muutus vaikselt aktuaalsemaks ka regulaatorite poolel, sest siit-sealt tekkis päringuid küsimustega, mis see on, kuidas käituda, millise regulatsiooni alla paigutada jne.

Ei midagi revolutsioonilist. Veel

Vaadates krüptorahadest suurimat, bitcoin’i, näeme, et kurss traditsiooniliste valuutade suhtes on olnud peale viimast suuremat langust 2014. aasta esimesel poolel, mil hind langes 1000 eurolt 500 euroni, võrdlemisi stabiilne ja kõikunud 200–300 euro juures. Seejuures vähenes kogu bitcoin’i-turu väärtus 36 protsenti. Kuid need on ka ainsad numbrid, mis on vähenenud, seega pole muretsemiseks põhjust. Oluliselt on maailmas suurenenud bitcoin’i aktsepteerivate kaupmeeste arv – neid on tänaseks kokku üle 88 000, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui aasta tagasi. Kaupmeeste aastakäive bitcoin’ides on suurenenud tervelt 78 korda, ulatudes 160 miljardini. Bitcoini sularahaautomaatide arv maailmas on tõusnud kaheksa korda, ulatudes ligi 400-ni. Erilist märkimist väärib krüptorahandusse tehtud  investeeringute maht. See on tõusnud neli korda viimase aasta jooksul, ületades tänaseks 700 miljoni euro piiri. Ennustatakse, et järgnevate aastate jooksul suureneb investeeringute maht veel kordades.

Investeeringute peamine hankija on endiselt Põhja-Ameerika. Ligi pool kogu maailma investeeringutest krüptorahatehnoloogiatesse on voolanud Ameerika Ühendriikidesse, millest omakorda pool Silicon Valleysse. Viimastel kvartalitel on lisaks Ameerika Ühendriikidele, Kanadale ja Euroopale pildile tulnud ka sellised piirkonnad nagu Aasia, Lõuna- Ameerika ja Aafrika. Ligi kaks korda on kasvanud uute idufirmade arv: enam kui 103 firmat üle maailma on investeerinud krüptorahatehnoloogiatesse ning töötavad täna välja uusi tooteid ja teenuseid, mis juba vaikselt hakkavad ilmavalgust nägema. Mõned suuremad näited on hiljuti 50 miljoni dollari võrra investeeringuid tõstnud ettevõte Circle, LHV panga partnerid Coinbase ja Coinfloor ning väiksemad tegijad nagu sõnumiedastusäpp GetGems, P2P-laenuplatvorm BTCJam ja autonoomne hajutatud krüptorahavahetaja ShapeShift. Mobiilimaksete valdkonnas oleme ka ise ilma tegemas – alustasime äsja piiratud seltskonnaga oma uue mobiilimakseplatvormi Cuberi testimist. Cuber on block-chaintehnoloogia peale ehitatud colored coin’i tehnoloogial põhinev platvorm, mille abil  saab väärtusi liigutada eurodes, dollarites või mõnes muus riiklikus vääringus.

Ei piirdu ainult rahandusega

Bitcoin’i-süsteemi aluseks olev blockchainandmebaas ja selle erinevad ehitamismeetodid on loonud võimaluse luua ja disainida täiesti uusi süsteeme, mida me seni veel näinud pole ja mis tulevikus lahendavad ilmselt väga paljusid  tänaseid aktuaalseid probleeme. Näiteks on viimase aasta jooksul ellu kutsutud sellised projektid nagu hajutatud  virtuaalriigiplatvorm Bitnation või ka oma testperioodi lõpus olev uus programmeerimiskeel ja  tarkvaraarendusplatvorm Ethereum ning äriandmete hoidmise ja talletamise platvorm Factum. Kõik need on märkimist väärivad ja väga suure tulevikupotentsiaaliga projektid.

Arenguid on näha ka hariduse edendamise poolel. Kaks aastat tagasi tegi bitcoin’i- ja blockchain’i-teemalise kursuse pakkumisega algust Nicosia ülikool Küprosel. Tänaseks saab krüptorahatehnoloogiat õppida ka erakoolis Blockchain University ja Silicon Valleys asuvas Draper Universitys. Paljud ülikoolid üle maailma lisavad üha rohkem oma  õppeprogrammidesse ka bitcoin’i puudutavat.

Kui vaadata regulaatorite vaatenurgast, siis viimase aastaga pole midagi drastiliselt muutunud. Erinevad riigid on konkreetsemalt oma seisukohad välja öelnud, Soome on bitcoin’i käibemaksust vabastanud, New Yorgis käib Bitlicense’inimelise regulatsiooni väljatöötamine ja Euroopa komisjon väidetavalt koostab üleeuroopalist seisukohta bitcoin’i reguleerimise osas. Üldisemalt võib öelda, et seisukohad jagunevad kolmeks: üks osa riike pole bitcoin’i ja blockchain’i kasutamist piiranud, nagu USA, Holland ja Inglismaa, teised pigem piiravad seda, nagu Venemaa, Hiina ja Euroopast kahjuks ka Eesti, kolmas osa riike aga pole seni oma seisukohta veel avaldanud.

Kaks pealinna

Hollandis on läinud koguni nii hästi, et kahte linna – Arnhemi ja Amsterdami – peetakse Euroopa bitcoin’i-pealinnaks. Mõlemas linnas saab kõik oma igapäevased toimetused, alates leiva-piima ostust kuni telefoni- ja üüriarve  maksmiseni, aetud bitcoin’ides. Tänavate kaupa kaupmehi aktsepteerivad bitcoin’e ning avatud on ka bitcoin’i- esindused, nö saatkonnad.

Kokkuvõtteks võib öelda, et krüptorahanduse ökosüsteem on tugevas kasvu ja arengufaasis, mis võib kesta veel mõned aastad. Kui tuua võrdluseks internet, siis umbes 20 aastaga on internet ehk piiramatu ligipääs informatsioonile jõudnud läbi erinevate rakenduste pooleni maailma elanikkonnast. Blockchain’i eluiga on juba viis aastat, kuid et infrastruktuur ja informatsioonivõrgustik on juba ees olemas, läheb tehnoloogia levikuga ilmselt oluliselt kiiremini.

Internet on 20 aastaga muutnud seda, kuidas me liigutame informatsiooni. Bitcoin on aga viie aastaga muutmas seda, kuidas me liigutame väärtust. Ja tulevikus muudab bitcoin veel kord seda, kuidas me liigutame informatsiooni!

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri nr 2/2015