Maailmamuutja Elon Musk

www.ubergizmo.com

Kui tavainimene paiskab õhku ühe hullumeelse idee, siis ei võta seda keegi tõsiselt. Aga kui idee tuleb Elon Muskilt, siis on sel kaalu. Näiteks on Muskil mõte rajada Los Angelese ja San Fransisco vahele toru sees asuv ülikiire raudteeliin, mis võimaldab 600 kilomeetri pikkuse vahemaa ühest linnast teise läbida poole tunniga. See on idee, mida on tõsiselt võtnud ka Ameerika Ühendriikide raudtee juhid.

Aafrika poiss

Elon Musk sündis Lõuna-Aafrika Vabariigi pealinnas Pretorias kanadalan­nast ema Maye Muski (neiupõlvenimega Haldeman) ja lõunaaafriklasest isa Errol Muski esimese lapsena. Eloni isa oli insener ja ettevõtja, talle kuulus ehitusfir­ma. Ema oli aga modell. Kahjuks lahuta­sid vanemad abielu, kui Elon oli üheksa­ne, ja poiss jäi elama koos isaga.

Teadmishimulise lapsena armastas Elon palju raamatuid lugeda. Ta luges kõiki raamatuid, mida kätte sai, ja uuris entsüklopeediaid. Kui vanemad nägid, et poiss on juba piisavalt tark ja arenenud, saatsid nad ta teistest nooremana kooli. Kahjuks sattus Elon oma väikese kasvu tõttu koolikiusamise ohvriks. Poiss mattis oma üksilduse ja masenduse arvutitesse, mis olid just sel ajal müügile tulnud.

Kümneselt ostis Elon kõrvalepandud taskuraha ja isalt küsitud lisaraha eest en­dale personaalarvuti Commodore VIC-20 ning asus ennast programmeerimise val­las harima. Juba 12-aastaselt tegi ta oma esimese suurema äritehingu, kui müüs esimese omaloodud tarkvara, kosmosela­hinguteemalise mängu „Blast Star” um­bes 500 dollari eest. Kindlameelse ja sihi­kindla poisina soovis ta raha kommide peale kulutamise asemel ennast arendada ning ostis endale parema arvuti, et saaks veel suuremalt tegutseda.

16-aastaselt soovis Elon koos aasta noo­rema venna Kimbaliga avada kooli lähe­dal videomängude salongi. Poisid tegele­sid sellega vanemate teadmata ja toeta. Saamata linnalt tegevusluba, pidid nad oma idee aga maha matma. Umbes sel ajal sai Eloni jaoks ka selgeks, et maail­mas tippu jõudmiseks peab ta kodumaalt lahkuma ja suunduma Ameerika Ühendriikidesse.

Põhja-Ameerikasse

Kui Elon Musk 1989. aasta suvel keskkoo­li lõpetas, olid asjad otsustatud. Mõnevõr­ra sai ajendiks ka noormehele tulnud kutse teenida kohustuslik periood Lõuna- Aafrika Vabariigi armees. Teatavasti polnud tollaegne Lõuna-Aafrika Vabariik päris sama mis praegu. Nelson Mandela istus veel vangis ja riik kasutas sõjaväge rahva karistamiseks. See kõik oli Elonile äärmiselt vastumeelne ja ta ei soovinud sellega kokku puutuda.

Oma ema kaudu taotles ta endale Ka­nada kodakondsuse ja lahkus Lõuna-Aaf­rikast, et suunduda Montreali. Taskud olid tühjad ja elukoht puudus. Nii veetiski noormees terve aasta Kanadas ringi rän­nates ja juhutöid tehes. Ta otsis üles ka emapoolsed sugulased ja palus neilt ulu­alust. Võib küsida, miks ta ei suundunud kohe Ameerika Ühendriikidesse. Vastus on tegelikult lihtne – Lõuna-Aafrika Va­bariigi päritolu ei soosi Ameerika Ühendriikide kodakondsuse saamist, Ka­nadast tulnuna võetakse sind aga palju paremini vastu. Seega tuli Elonil mõned aastad vastu pidada vahtraleheriigis.

1992. aastal sai Elon Ontario osariigis Kingstoni linnas asuva Queen’si ülikooli tudengina stipendiumi majanduse õppi­miseks Pennsylvania ülikoolis. Uks unel­mate riiki oli avatud ja noormees ei jät­nud võimalust kasutamata. Olles lõpetanud ülikooli bakalaureusekraadiga, otsustas ta jääda veel üheks aastaks, et omandada teine bakalaureusekraad füü­sikas Pennsylvania ülikooli kunstide ja teaduste koolis.

Pärast seda suundus ta Silicon Valleys­se, et õppida edasi Standfordi ülikoolis ra­kendusfüüsika ja materjaliteaduse eri­alal. Kuid õpingud lõppesid veel enne, kui need alata said. Mees oli võtnud eesmärgi suunduda ärisse, kuigi tema õpingute teema oli ettenägelikult elektrisõidukite energiasalvestusmeetodite arendamine. Elon Muski ema, vend ja õde ning kaks emapoolset nõbu järgnesid hiljem talle ükshaaval Kanadasse ja seejärel Ameeri­ka Ühendriikidesse. Lõuna-Aafrikasse jäi elama vaid Eloni isa Errol Musk. Ameerika Ühendriikide kodakondsuse sai Musk 2002. aastal.

Maailma muutvad firmad

Muski eesmärk ettevõtjana oli selge. Ta tahtis muuta maailma ja mõjutada oma tegevusega inimkonda. Seetõttu valis ta oma tegevusvaldkondadeks interneti, taastuvenergia ja kosmose.

Kui Pretorias ei õnnestunud Elonil koos oma venna Kimbaliga äritegevust alustada, siis nüüd olid piirangud kadu­nud. 1995. aastal loodi ühine ettevõtte Zip2. Tegemist oli veebis asuva linnatee­juhiga, mida kasutasid ajalehtede New York Times ja Chicago Tribune interneti­leheküljed. Ettevõte vajas ressursse ja in­vesteeringuid ning Elon Musk andis ena­musosaluse riskikapitalistidele, kes paigutasid ettevõttesse 3,6 miljonit dolla­rit. 1999. aastal ostis Compaq Altavista di­visjon ettevõtte koos saba ja sarvedega ära, makstes 307 miljonit dollarit pluss 34 miljonit dollarit aktsiaoptsioonidena. Musk teenis tehingu pealt 22 miljonit dollarit ning ettevõtlikust noormehest oli hetkega saanud multimiljonär.

Rahutu noormees sellega loomulikult ei piirdunud, sest raha pakkus uusi või­malusi uuteks tegudeks. Praktiliselt kohe asutas ta ettevõtte X.com, kuhu paigutas 10 miljonit dollarit. Ettevõtte tegevusalaks said finantsteenused reaal­ajas ja elektroonilised maksed. Aasta pä­rast asutamist omandas X.com liitumise teel ettevõtte Confinity, mis haldas mak­sesüsteemi PayPal. PayPali algne idee oli võimaldada rahaülekannete tegemist nutitelefoni eelkäija, pihuarvuti omani­kele. Musk oli Confinity ostu initsiaator. Mees uskus, et PayPal aitab X.comis arendada isikult-isikule-maksete plat­vormi. 2001. aastal võttis X.com endale juriidilise nime PayPal Inc. Muski eest­vedamisel keskendus PayPal ülemaa­ilmse maksesüsteemi arendamisele ja eemaldus tavapäraste finantsteenuste pakkumisest.

PayPalist sai ülemaailmsete pangavä­liste isikult-isikule-maksete teerajaja. 2002. aastal omandas PayPali 1,5 miljardi dollari eest eBay, mis tasus aktsiates. Elon Muskile kuulus PayPalist tol hetkel 11,7 protsenti.

Punase planeedi ihalus

Kosmosehuvilisena on Musk erilist huvi tundnud Marsi vastu. Tal tuli hullumeel­ne idee rajada punasele planeedile kasvuhoone, kus saaks hakata kasvatama taimi. Sellise katsetusliku idee taga oli soov tekitada huvi kosmose vastu ja aidata NASA-l rohkem raha saada.

Mees asus uurima võimalusi oma idee teostamiseks ja vajaliku kraami lennuta­miseks Marsile. Eelarve osutus aga hiig­laslikuks. Boeing Delta rakett maksab 50 miljonit dollarit, lisaks oli ta arvestanud vajaliku varustuse peale 20 miljonit dol­larit. Musk uuris ka Venemaa kosmose­tehnilisi võimalusi ja kaalus sealt raketi ostmist. Lõpuks jõudis ettevõtlik mees jä­reldusele, et ehitab raketi ise valmis.

Otsus oli tehtud ning Musk asutas 2002. aasta juunis oma kolmanda ettevõt­te nimega Space Exploration Technolo­gies (SpaceX). Ta võttis tööle kogenud in­senere ja spetsialiste suurtest lennundus- ja kosmosetehnikaettevõte­test ning asus ise tegevjuhiks ja peadisai­neriks. Teenitud rahast paigutas ta ette­võttesse 100 miljonit dollarit. SpaceX töötab välja ja valmistab kosmoselen­nusõidukeid, pannes rõhku raketitehno­loogia arendamisele. Ettevõtte esimesed kaks kosmosesõidukit on kanderaketid Falcon 1 ja Falcon 9 ning firma esimene kosmoseaparaat on Dragon.

2008. aastal, vahetult enne jõule, sõlmis SpaceX 1,6 miljardi dollari väärtuses le­pingu NASA-ga, mis sisaldas 12 lendu rahvusvahelisse kosmosejaama Dragoni­tel. Esialgu võimaldab kosmosesüstik ve­dada vaid kaupa, aga eesmärgiks on võe­tud, et edaspidi saab sellega lennutada ka astronaute.

Musk mõtleb väga suurelt ja kogu inimkonna saatuse peale. Tema arvates peaks inimesed elama korraga mitmel planeedil, et meid ei ähvardaks dinosau­ruste saatus, juhul kui ühega planeetidest midagi juhtub. Musk on veendunud, et praegusel ajal on ohtusid palju rohkem, kui me oskame arvata, ja enamik neist on inimese enda tekitatud. Näiteks on tuumarelv andnud võimaluse väga kii­resti kõik hävitada.

2011. aastal ütles ta, et loodab saata ini­mesed Marsi pinnale 10–20 aasta jooksul.

Seitsme aasta jooksul disainis SpaceX nullist Falcon-klassi kosmoseraketid ja Dragoni mitmeotstarbelise kosmoseapa­raadi. 2009. aastal sai SpaceX-i raketist Falcon 1 esimene erarahastusel põhinev vedelkütuserakett, mis toimetas orbiidile Malaisia satelliidi RazakSAT.

SpaceX-i eesmärk on alandada orbi­taalse kosmoselennu hinda kordades ja tõsta tehnika töökindlust, luues korduva kasutusega kosmoseraketi.

Muski töökoht SpaceX-is on töölaud suure avatud ruumi nurgas. Koos Mus­kiga töötavad sealsamas kümned insene­rid ja teised ettevõtte töötajad. Muski sõ­nul piiravad uksed ja kabinettide seinad suhtlemisvõimalusi, mistõttu SpaceX-i kontoriruumide planeerimisel lähtuti maksimaalsest avatusest.

Elektriauto

Kui kosmos on kõrge ja kauge, siis Musk on loonud ka midagi palju maalähedase­mat, mida võime kohata ja kasutada ka oma kodumaal – Tesla elektriauto. Tusk on Tesla Motorsi kaasasutaja ja tootedi­saini juht. 2008. aasta finantskriisi ajal võttis Musk endale ka ettevõtte tegevjuhi kohustused. Senise juhi Martin Eberhar­di lahkumine käis seejuures uksepauku­de saatel.

Tesla Motorsi esimene mudel on elekt­riline sportauto Tesla Roadster, mida esimestel aastatel müüdi 31 riigis ligi 2500 tükki. Edasi tuli Tesla välja neljaukselise sedaanimudeliga S ja linnamaasturimudeliga X.

Lisaks autode tootmisele müüb Tesla  elektrilisi mootorisüsteeme oma koostööpartneritele. Musk seisab Tesla üldise äristrateegia taga – eesmärk on teha taskukohased elektrisõidukid kõigile kättesaadavaks. Seetõttu on teda võrreldud ka legendaarse Henry Fordiga.

Eraelu ja filmilina

Musk on olnud kolm korda abielus, kahel korral neist sama naisega. Ta kohtus oma esimese naise, Kanada päritolu Justine Muskiga (neiupõlvenimega Wilson) ajal, mil nad mõlemad olid Queen’si ülikooli tudengid. Paar abiellus aastal 2000 ja läks kaheksa aastat hiljem lahku. Neil sündis kokku kuus last, kuid esimene neist suri ootamatult 10 nädala vanuselt. Seejärel sündisid kaksikud ja siis kolmikud.

2012. aasta jaanuaris teatas Musk, et lõpetas neli aastat kestnud suhte oma teise naise, briti näitlejatari Talula Rileyga, kuid 2013. aasta juunis otsustas ta Rileyga uuesti abielluda. 2014. aasta detsembris lahutas Musk Rileyst teist korda. Musk omab McLaren F1 võidusõiduautot. Talle on kuulunud ka Tšehhis valmistatud reaktiivmootoriga treeninglennuk Aero L-39 ja lennukimudel Dassault Falcon 9000, mida kasutati filmis „Täname suitsetamast”. Muskil on filmis episoodiline roll oma lennuki piloodina, kui ta avab ukse Robert Duvallile ja saadab Aaron Eckharti. Samuti on tal pisiroll filmis „Raudmees 2”, mille osa stseene on filmitud SpaceX-i keskuses.

 

LISAINFO:

Miljard väärt uudis

Elon Musk teatas märtsi lõpus oma Twitteri-kontol, et Tesla tuleb välja tootega, mis ei ole auto. Seepeale tõusis Tesla turuväärtus hoobilt miljardi dollari võrra ning kõik jäid saladuslikku toodet ootama. Mai algu­ses sai kattelt loor maha võetud, kui Tesla Motors kuulutas, et hakkab tootma kodude ja ettevõtete jaoks akusid, mis salvestavad päikeseenergiat ja mida saab kasutada elektrikat­kestuste ajal varugeneraa­toritena. Lisaks annab sea­de tarbijale võimaluse ennast elektrivõrgust lahti ühendada või viia elekter kohtadesse, kus ühendus elektrivõrguga puudub. Taaslaetava liitiumioonaku ehitamisel kasutatakse samu akusid, mida Tesla elektriautodeski. Süsteemi nimi on Powerwall ja Tesla müüb 7kWh ühiku 3000 dollariga ja 10kWh ühiku 3500 dollariga. Analüütiku­te hinnangul saab 1 kWh energiaga töötada kaks päeva sülearvutiga, pesta ühe korra pesumasinaga pesu või keeta kümme kor­da veekeetjaga vett.

Filantroop

Elon Musk on omanimelise fondi juht. Selle tegevus­valdkonnad on teadushari­duse parandamine, laste­haiguste ravi ja taastuvenergia. 2010. aas­tal asutas fond programmi, mille sisuks on päikese­energiasüsteemide anneta­mine katastroofipiirkonda­de hädavajaduste katteks.

Tänavu jaanuaris annetas Musk 10 miljonit dollarit ülemaailmsele uurimisprog­rammile, mille eesmärk on jõuda selleni, et tulevikus tekkiv tehisintellekt oleks inimkonna suhtes heatahtli­kult meelestatud.

Ülikiire raudtee

2012. aasta juulis käis Musk välja idee päikese­energial töötavast reaktiiv­tunnelsüsteemist Hyper­loop, mis võimaldab reisida San Franciscost vähem kui poole tunniga Los Angeles­se. Süsteemi visand koos joonistega tehti avalikuks 2013. aasta augustis. Te­gemist on toru sees 1200 km tunnis sõitva rongiga, kusjuures Muski arvutuste kohaselt oleks selle ehita­mine 10 korda odavam kui klassikalise raudtee rajami­ne ning valmimine võtaks aega 10 aastat. Kuna liiku­mine toimub kinnises kesk­konnas, peab Musk seda ohutumaks kui näiteks len­nutransporti.

Tiit Efert

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri nr 2/2015

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.

Tweet