LHV Pank on täitnud senised eesmärgid ja kasvanud Eestis viiendaks pangaks, aga see pole teekonna lõpp. Käsil on laienemine ning uute tööruumide ehitus. Räägime juhatuse esimehe Erki Kiluga panga järgmistest suurtest plaanidest.
Mida „LHV 3.0” tähendab?
Meie jaoks on sellel kaks tähendust. Oleme nii teenuste sisult kui ka ärimahtudelt kasvanud viiendaks pangaks Eestis. Aeg on seada uus eesmärk – saada olulisuselt kolmandaks pangaks Eestis. Kui vaadata meie konkurentide aktiivsust ja viimase aja otsuseid, siis pean seda täiesti saavutatavaks eesmärgiks. Kindlasti on meie peamised ja kõige tugevamad konkurendid Swedbank ja SEB. Danske ja DNB on juba teatanud oma lahkumisest jaepangandusärist, ka Nordea tundub hetkel oma suunda pigem otsivat. „LHV 3.0” tähendab meie jaoks eesmärki olla selgeks alternatiiviks Swedbankile ja SEB-le ning saada kolmandaks ja kohalikuks kodupangaks Eestis. See nõuab palju tööd ja võtab aastaid aega, kuid oleme oma sihi seadnud.
Teiseks tähendab „LHV 3.0” meie jaoks järgmist arenguetappi. Esimeseks arenguetapiks pean LHV tegutsemist investeerimisühinguna kuni 2009. aastani. Teiseks etapiks LHV tegutsemist pangana 2009. aastast kuni tänase päevani, kui keskendusime erinevate toodete pakkumisele. Nüüd oleme aga sisenemas kolmandasse etappi, kus defineerime ennast täisteenust pakkuva pangana ja keskendume varasemast rohkem kliendisuhetele. Sularahaautomaatide tulekuga sai läbi teine etapp. Enam ei pea meie klient omama pangakontot mõnes teises pangas ja ta saab kõik igapäevased pangaasjad aetud meie juures. Kolmandas etapis keskendumegi sellele, et kasutajamugavus ja kliendikogemus oleksid maksimaalselt head.
Mida tähendab tootepangast suhtepangaks saamine?
Tegemist on LHV arengu loomuliku jätkuga. Olime tootepõhise panganduse pioneer. Soovisime, et iga meie toode oleks niivõrd hea, et klient võiks kasutada ainult ühte toodet, ilma et tal oleks vaja kasutada panga kõiki teenuseid korraga. Näiteks tõime turule hea intressiga hoiused, tasuta maksed, Partner Pangakaardi. Loomulikult jätkame seda suunda ka edaspidi, kuid järjest olulisemaks tõuseb meie võimekus teenindada oma kliente kõikide pangateenuste osas. Näiteks, ainult tasuta maksetest ei piisa, vaja on püsimakseid, e-arveid, pangalinki, mobiilipanka ja kõike muud selle juurde, et klient saaks tõesti kasutada põhiteenust tasuta maksete osas mugavalt. Täna on juba teisi meie varasemates jälgedes käijaid, kes keskenduvadki ainult teatud toodetele ja nendes parimate pakkumiste tegemisele. Oleme aga aru saanud, et kui tahame kasvada, siis peame pakkuma klientidele kõiki tooteid ja lahendusi. Piltlikult öeldes – me peame asuma kliendiga date’imisest püsisuhtesse. See on asjade loomulik käik. Jaepanganduses on Eestis koht vabanemas ja meie soovime selle täita.
Millal hakkate pakkuma kodulaenu?
Tegelikult me juba pakume kinnisvaralaenu. Kui meie kliendid soovivad osta näiteks teist korterit, mida välja rentida, suvekodu või midagi muud, siis oleme seda finantseerinud. Mida suuremaks me kasvame ja mida stabiilsemaks ning odavamaks muutub meie enda finantseerimine, seda paremaid pakkumisi saame klientidele teha. Töötame hetkel väga kõvasti selle suunas, et saaksime oma headele klientidele mõistlikel tingimustel pakkuda ka eluasemelaenu. Muus osas võib küll öelda, et jaekliendile on meil kõik tooted olemas ja ega suurklientide teenindamiselgi enam palju puudu ole. Tööd peame tegema veel nooremate klientide tootepakkumise osas. Sisuliselt oleme viie aasta jooksul välja arendanud kõik selle, mida teised on teinud 20 aastaga. Sellel on omad plussid. Meil puuduvad vanad ja ajale jalgu jäänud pangasüsteemid. Oleme oma äriprotsesside ja IT-süsteemide väljaarendamisel kasutusele võtnud kaasaegsed lahendused. Me ei pea tegelema vanade süsteemide ülevalhoidmisega, vaid saame keskenduda uute arendamisele.
Viimasel ajal on teie konkurendid tõstnud oma pangateenuste hindu. Millal LHV seda teha kavatseb?
Investeerime praegu ärimahtude kasvatamisesse ja äri laiendamisesse, mille üks eeldusi on konkurentsivõimeliste ja heade pakkumiste tegemine klientidele. Tasuta makseid ei ole meil plaanis hinnastama hakata. Võib-olla muutub tulevikus midagi pangakaartide hinnastamisel seoses Euroopa parlamendi ja nõukogu poolt kehtestatud kaardimaksete vahendustasude piiramisega, kuid hetkel on sellest vara rääkida. Kui teised tõstavad hindu, siis meie ei plaani seda teha. Kui teised sulgevad kontoreid, siis meil seda muret ei ole. Kui teised vähendavad sularahaautomaatide arvu, siis meie avame oma võrgu. Uutesse toodetesse ja lahendustesse tehtavate investeeringutepiiramise asemel otsime ja arendame praegu uusi innovatiivseid lahendusi. Tuleb tunnistada, et liigume hetkel teises suunas.
Kaua te suudate oma klientidele pakkuda tasuta makseid?
Hetkel tundub, et kogu maailm liigub selles suunas, et järjest rohkem töötatakse välja erinevaid makselahendusi ja elektroonilisi rahakotte, kus maksed ei ole hinnastatud. Selle aasta märtsist sai LHV Pangast Eestis teine pank, kes on üle-euroopalise arveldussüsteemi STEP2 otseliige. Sellega muutusid kiiremaks meie klientide maksed, paranesid arveldamise kellaajad ja alanesid ka panga enda kulud. Maksete tegemine ei ole tehniliselt väga kallis, seega tundub meile kohatu küsida klientide käest selle teenuse eest palju raha. Tasuta maksetega oleme aidanud Eesti inimestel panga teenustasudelt kokku hoida juba üle 1 000 000 euro. Maksete mahud kasvavad kiiresti ja 2015. aastal aitame hoida kokku juba üle 500 000 euro.
Makselahendusi arendatakse jõudsalt. Kuidas õnnestub LHV-l teistest ees püsida?
Kuna inimesed kasutavad sularaha asemel üha rohkem elektroonilisi makseid ja kaardimakseid, siis kasvab mikromaksete arv tulevikus märgatavalt. Tänased maksesüsteemid maailmas ei ole aga online’is ega ole üldiselt mõeldud kordades suuremate mahtude käitlemiseks. Seega tulevad turule kas täiesti uued lahendused või muudavad olemasolevad maksesüsteemid oma käitumist. Püüame ise olla aktiivsed mõlemal suunal. Uue lahendusena oleme töötanud välja blockchain-tehnoloogial töötava maksete edastamise süsteemi ja elektroonilise rahakoti Cuber. Kas see võib olla uus makselahendus tulevikus, on raske öelda, kuid hetkel on tegu maailmas populaarse teemaga, mida kõige enam uuritakse. Samas hoiame aktiivselt silma peal ka STEP2 nendel arengutel, millega soovitakse muuta maksed reaalajas toimivaks. Omaette teema on veel maksete kiiremaks muutmine erinevate valuutade vahel. Selles valdkonnas on maailmas esirinnas kindlasti TransferWise, kellega teeme tihedat koostööd.
LHV on seni olnud sularahavaba pank. Miks nüüd selline pööre, et alustate oma sularahaautomaatidega?
LHV kontorid on endiselt sularahavabad ja jätkame nii ka edaspidi. Sularaha on meie kliendid saanud välja võtta kõikide pankade automaatidest kogu aeg. Aasta tagasi alustasime aga makseterminalide pakkumisega oma äriklientidele ja sellest kasvas välja vajadus sularaha sissemaksmiseks. Poodides ja teenindusettevõtetes, kus on juba kasutusel meie makseterminalid, liigub paratamatult ka sularaha – ettevõtjatel on vaja seda pangakontole saada. Suuremate ettevõtete jaoks on meil olemas sularahaveoteenus, kuid väikeettevõtete jaoks oli vaja lihtsamat ja soodsamat lahendust.
Nii et peamine põhjus on sularaha sissepaneku, mitte väljavõtu vajadus?
Kui vaatame Eesti statistikat, siis praegu võetakse sularahaautomaatidest välja ligi 300 miljonit eurot kuus ja sisse pannakse 150 miljonit. 10 aastat tagasi võeti raha välja umbes samapalju, kuid sisse pandi ligi 4 korda vähem. Selline trend näitab kahte asja. Esiteks, et sularahaautomaatidest on saanud n-ö minipangakontorid, kus klient saab oma rahaga toimetada, ilma et tal oleks vaja minna pangakontorisse. Teiseks on ainult sularaha väljavõttu võimaldavad masinad oma aja ära elanud ja klientidel on selge vajadus n-ö combo-masinate järele.
Millised on LHV sularahaautomaadid ja kus need asuvad?
Üheksa automaati asuvad Tallinnas ja üks Tartus. Eelistatud on suuremad kaubanduskeskused ja kohad, kus kliendid igapäevaselt rohkem liiguvad ja on ka varem harjunud sularahaautomaati kasutama.
Kõik LHV sularahaautomaadid on n-ö recycler-masinad ehk kõikidest automaatidest saab sularaha nii välja võtta kui ka sisse panna, samuti vahetada pangakaardi PIN-koodi.
Kui suureks planeerite oma automaatide võrgu kasvatada?
Vaatame, kuidas esimesed kümme automaati vastu võetakse ja milliseks kujuneb nende kasutusaktiivsus. Võib-olla on vaja mõni neist ümber paigutada või neid kuhugi juurde panna. See on meie jaoks uus valdkond ja me peame paratamatult õppima, kuidas oma võrku klientide jaoks võimalikult hästi tööle panna.
Palju sularahaautomaatide teenus maksab?
LHV automaatidest on sularaha väljavõtt kuni 10 000 eurot kuus tasuta. Seda nii era- kui ka äriklientide jaoks. 10 000 eurot ületava summa eest on tasu 0,3% summast. Kõik sularaha sissemaksed on tasuta. Teiste pankade automaatidest jääb sularaha väljavõtu hinnaks endiselt 1 euro tehingu eest ja üle 10 000 euro suuruse summa puhul kuus on tasu 0,3% summast.
Miks te ei liitunud pankade ühise sularahaautomaatide võrguga?
Pidasime läbirääkimisi teiste pankadega ühise võrgu loomisel ligi kolm aastat. Suuruse järjekorras loobusid pangad võrgu loomisest, tuues ettekäändeks erinevaid põhjuseid. Lõpuks saime aru, et tegelikult ei ole kellelgi soovi ühist automaatide võrku luua. Öeldi ka otse, et meid peetakse juba oluliseks konkurendiks. Nii ei jäänudki muud võimalust, kui teha otsus oma võrgu loomiseks.
Kas oleksite omalt poolt valmis ühise võrguga liitumiseks, kui see teema peaks uuesti päevakorda tõusma?
Meie oleme loomulikult avatud ühise võrgu loomiseks ja sellega liitumiseks. See on ju täiesti ebamõislik, et kohtadesse, kus täna juba on kolm automaati rivis, paigaldame meie nüüd neljanda. Pangad ei võida sellest midagi, kliendid samuti mitte. Ainult automaatide haldajad ja kaubanduskeskused saavad rohkem tulu. Loodan, et ratsionaalne mõistus siiski ühel hetkel võidab ja ka Eestis luuakse ühine võrk nagu Soomes, Saksamaal või mujal.
* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 3/2015
Tweet
