Shutterstock
Esmaspäev, 24. august – Hiinas on lõppenud kauplemispäev, mis Shanghai aktsiaindeksi 8,5%-lise kukkumise taustal on ristitud Mustaks Esmaspäevaks, Euroopa aktsiaturud liiguvad 5%-lises miinuses ning USA aktsiaturgude suurima kolme indeksi futuurid on vahetult enne regulaarse kauplemisaja algust peatatud liiga suure hinnaliikumise tõttu (S&P 500 futuuri jaoks on tegu esimese sellise juhtumiga ajaloos). Õhus on tunda paanika lõhna ning peagi rullub turuosaliste ees lahti järjekordne flash crash, mis on börsidel üha sagedasemaks külaliseks saanud.
Kauplemissessiooni esimestel sekunditel ja minutitel kukuvad paljude ettevõtete aktsiad märkimisväärselt, mõnedega neist tuleb reeglite kohaselt kauplemine ajutiselt peatada. Suurest hinnalangusest puutumata ei jää ka rahvusvahelised suurettevõtted. Eelmise kauplemispäeva lõpus $250 miljardi väärtusega olnud General Electric (GE) on pärast minutit ja 40 sekundit ühtäkki väärt hoopiski alla $200 miljardi ja seda täiesti ilma ühegi uudiseta. Sarnane saatus tabab muuhulgas ka näiteks J.P. Morganit (JPM), Home Depot (HD), Colgate-Palmolive’i (CL) ja Verizonit (VZ). Allolevalt on toodud Dow Jones indeksi komponentide päeva alguse liikumised, kus on näha, et mitmed nimed käisid üle 10% miinuses.
Allikas: Nanex
Turgudel toimub aeg-ajalt tagantjärele vaadates ebamõistlikke asju ning nende peamisteks tekkepõhjusteks peetakse olevat turuosaliste emotsioone (hirmu ja ahnust). Kas tõesti olid turuosalised niivõrd hirmul, et eelmisel reedel $24,59 hinnaga sulgenud General Electricut, USA üht suurimat ja stabiilsemat ettevõtet, oldi järgmise kauplemispäeva alguses nõus müüma $19,37 eest, ilma, et oleks teada olnud mingeid uudiseid ettevõtte fundamentaalse olukorra muutuste kohta? Inimeste emotsioonid on küll võimsad käitumise mõjutajad, kuid nende nii kiiret realiseerumist börsitehinguteks ei peeta tõenäolisteks. Pigem näib, et sellised sündmused on võimalikud just seetõttu, et emotsioonide poolt mõjutatavad inimesed ei ole enam kaugeltki põhilised turuosalised, vaid lõviosa tehingutest teevad külmalt kalkuleerivad kauplemisprogrammid.
Esmaspäevahommikuse kõrge volatiilsuse tõttu võisid nii mõnedki algoritmid teha inimestele näivalt ebaloogilisi tehinguid nagu ülal kirjeldatud, sest nad lihtsalt olid programmeeritud närvilisematel aegadel positsioone vähendama. Kuna programmivigade tõttu on ennegi suuri summasid kaotatud, siis väidetavalt on paljudesse kauplemisalgoritmidesse sarnased „juhtme seinast tõmbamised“ sisse kirjutatud. Lisaks on mitmed kauplemisprogrammid üksteisele väga sarnased, mistõttu tormatakse ühel ajal samas suunas, mis tuleb tuttav ette inimeste käitumisest mullide ja kriiside ajal ning on saanud nimetuse karjakäitumine. Tõsi, oma osa võis „Mustal Esmaspäeval“ olla ka võimenduslaenudest tulenevalt sundlikvideerimisel (margin call), kuid 24. augusti kauplemispäeva esimese 10 sekundi tehingute arv on liialt kõrge, et arvutite kätt siin mitte näha. Varasem rekord sai löödud suisa enam kui kahekordselt.
Allikas: Nanex
Huvitav on ka vaadata, kuivõrd palju liikusid nende suurettevõtete aktsiad väga lühikese aja jooksul. Näiteks kui General Electric käis põhjas kell 15:31:40, mil ühe aktsia hind oli $19,37 siis samal sekundil järgmise tehinguga vahetas aktsia omanikku juba hinnaga $20,51 ehk 6% kõrgemal hinnal. Juba järgmisel sekundil (15:31:41) aga kui mitu tehingut oli sooritatud $20,50 tasemel tehti jällegi üks tehing hinnaga $19,37. Sellele eelnes tehing hinnaga $20,45 ning kohe järgmine tehing oli tasemel $20,42. Alljärgneva võtavad kokku kolm järgmist pilti, kus kahel esimesel on kujutatud liikumisi General Electricus ning viimasel J.P. Morgani aktsias.
Allikas: Nanex
J.P. Morgani aktsia hinnaliikumine, kus aktsia tõusis/langes mitu korda $5 võrra:
Allikas: Nanex
Ekstreemseid tehinguid toimus ka ETFide seas, kus üks ilmekamaid näiteid oli Guggenheim Equal Weight S&P 500 ETF (RSP), mis kauples allpool $50 piiri, langedes 30%, kuigi ETFi komponendid kauplesid valdavalt 4-5% miinuses ehk õiglane väärtus oli ca $70. Ka siin võis näha arvutite kätt, sest paljud tehingud toimusid väikeste kogustega (paljudel juhtudel ainult 1 aktsia) ning turuhinnaga orderitega. Ühtlasi on raske näha ka mingit loogilist motiivi müümiseks $50 hinna pealt kui päris likviidne alusvara on tegelikult väärt $70.
Siinkohal arvataksegi, et skoori võib 1-0 kirjutada inimeste kasuks ja masinate kahjuks, sest inimestel piisas vaid mitte müüa absurdselt madalate hindade juures ning juba käitutigi targemalt kui arvutid. Lisapunkte peaks saama veel selle eest, kui asuti ostupoolele.
Wall Streetil on levinud mõisted nagu „rumal raha“ (dumb money) ning „tark raha“ (smart money). Rumala raha all peetakse silmas turuosalisi, kes kergesti langevad liigse entusiasmi ohvriks, müüvad turupaanika ajal ning maksavad ülikõrgeid tasusid. Tehnoloogiamulli ajal kvalifitseerusid rumalaks rahaks inimesed, kes tõusval turul pidasid ennast nii headeks kauplejateks, et loobusid lausa oma põhitööst, kuna tehnoloogiaettevõtete aktsiatega raha teenimine oli niivõrd lihtne. Paari nädala tagustele sündmustele tagasi vaadates tundub, et rumala raha omadused olid pigem kauplemisprogrammidel kui inimestel.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
