Shutterstock
Viimastel aastatel, mil kinnisvaraturud Põhja-Ameerikas, Suurbritannias ning ka Põhja-Euroopas on jätkanud kriisijärgset kasvuteed, jäi taastumine eurotsooni elamu- ja äripindade turul konarlikuks. Viimaks on aga siingi tekkinud märgid, mis viitavad tugevamale tõusutrendile ja see on meelitamas ligi investoreid.
Hiljuti avaldatud ülevaates järeldas Euroopa Keskpank, et eurotsooni kinnisvaraturg on viimaks taastumas. Ehkki sarnaseid märke võis näha ka kohe pärast kriisi 2009-2010 aastatel, polnud toona hinnatõus võlakriisi tõttu jätkusuutlik. Nüüd aga paistab aktiivsuse paranemine silma üsna laiapinnalisena ja kuigi nominaalset kasvu veavad Saksamaa ja Austria, võib ühtlasi täheldada oluliselt väiksemat negatiivset panust riikidest, mida finantskriis kõige tugevamalt mõjutas (Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Küpros, Portugal, Sloveenia).
Kinnisvaraturu taastumisele aitavad kaasa mitmed erinevad tegurid. Esiteks parandas hinna korrektsioon kättesaadavust eriti riikides, kus kriisi eel leidis aset buum. Teiseks on eurotsooni majandusaktiivsuse kasv muutnud majapidamiste jaoks sissetuleku ja tööturu väljavaate positiivsemaks, suurendades huvi elamispindade järele ning kolmandaks on taganttuulena hakanud mõjuma ka krediidistandardite leevenemine ning intressimäärade langus.
Euroopa Keskpanga võlakirjade ostuprogrammi abil madalale surutud intressimäärad ei stimuleeri nõudlust kinnisvara järele mitte ainult tarbimise seisukohast, vaid sektorisse on hakanud rohkem raha suunama ka investorid, kes üritavad leida heitlike aktsiaturgude ja olematute võlakirjade tulususte kõrval atraktiivsemat tootlust.
Knight Frank LLP maaklerfirma kohaselt suurendati selle aasta esimese kuue kuu jooksul investeeringuid eurotsooni kommertskinnisvarasse 32% 104,2 miljardi euroni võrreldes mullu sama ajaga, mis tähendas näiteks Portugalis tehingute kolmekordistumist ning Hispaanias kahekordistumist.
Madalate intressimääradega keskkonnas mõjub raha paigutamine poe või kontoripinna alla ahvatlevalt, sest Knight Franki kohaselt võib näiteks Barcelonas teenida aastas 5% üüritulu ning Lissabonis 6%. Euroopas keskmiselt oli MSCI andmetel kommertskinnisvara tootlus (renditulu ning kinnisvara hinna muutus) teises kvartalis 4,45%, märkides kõrgeimat taset vähemalt kuue aasta jooksul.
Kinnisvaraturul on kahtlemata mängida oluline roll riigi või regiooni majanduses, sest ühest küljest mõjutavad hinnad majapidamiste kindlustunnet ja otsuseid ning lisaks jõukuse efektile võivad kerkivad hinnad avada ka investeerimise perspektiivi, mis omakorda toob kaasa ehitustegevuse kasvu.
Kuid ühe kõrvalmõjuna kipub lõtv rahapoliitika julgustama ka üleliigsete finantsriskide võtmist ning teadupärast on varemgi tulnud ette juhtumeid, kus kinnisvarasektor on finantsstabiilsust tugevalt raputanud. Need on riskid, millest ei saa mööda vaadata eriti olukorras, kus Euroopa Keskpanga võlakirjade ostuprogramm peaks jätkuma vähemalt aasta aega ning intressimäärad jääma madalale tasemele veelgi pikemaks ajaks. Sestap üritatakse mitmel pool eurotsoonis juba varakult ohtusid adresseerida, sh näiteks Eestis, kus tänavu karmistati eluasemelaenude väljastamist reguleerivaid nõudeid.
Tweet
