Shutterstock
Tehnoloogiamullist alates on börsiettevõtted asunud laialdasemalt raporteerima kasuminumbreid, mis ei vasta üldtunnustatud raamatupidamise põhimõtetele (USAs tuntud kui mitte-GAAP – Generally Accepted Accounting Principles). Tegu on näitajatega, millest tavaliselt on välja jäetud töötajatele maksmine aktsiatega ning erinevad restruktureerimiskulud. Antud näitajat nimetatakse pilkamisi kui „kasum enne halbu asju“. Uute tehnoloogiaettevõtete areenile kerkimisega on taaskord põletavamalt päevakorda kerkinud mitte-GAAP numbrite kasutamine ettevõtete aruannetes. Seda isegi tasemel, kus USA finantsinspektsioon kaalub antud näitajate kasutamist reguleerima hakata.
Möödunud aasta neljandas kvartalis avalikustatud S&P 500 ettevõtete mitte-GAAP kasumid olid 59% kõrgemad võrreldes tavapäraste raamatupidamisreeglite järgi raporteeritud kasumitega. Tegu on suurima vahega alates 2009. aasta esimesest kvartalist. Pilt ettevõtetest muutub oluliselt olenevalt kumba näitajat me kasutame. Näiteks FactSeti andmetel suurenes S&P 500 ettevõtete aktsiapõhine kasum möödunud aastal 0,4% ehk madalaimas tempos alates finantskriisist. Kui aga võtta aluseks GAAP kasumid, oli languseks koguni 13%. Hinna ja kasumi suhtarvudes väljendatuna kaupleb S&P 500 17 kordsel mitte-GAAP kasumil ning 21 kordsel GAAP kasumil.
Allikas: Wall Street Journal
Mitte-GAAP näitajate kasutamine on juba pikemalt tekitanud vaidlusi regulaatorite ja ettevõtete vahel. Viimased on järjekindlalt raporteerimas kohandatud kasumeid, väidetavalt eesmärgiga pakkuda investoritele õiglasemat pilti ettevõtte majandustegevusest. Kriitikute arvates proovivad ettevõtted aga investorite tähelepanu ebaõnnestumistelt ja tegelikest kulutustest eemale tõmmata, et näidata ettevõtte seisundit paremana kui see tegelikult on.
Huvitav näide GAAP ja mitte-GAAP näitajate vahel tekkis siis, kui endine Morgan Stanely finantsjuht Ruth Porat asus tööle samale positsioonile Google’is. Tema palk tõusis $14 miljonilt $20 miljonini. Kui Morgan Stanley aruannetes kajastus Porati kompensatsioon täismahus, siis Google’i poolt eelistatud kohandatud kasumis kajastub sellest $20 miljonist kõigest $650 000 ehk vaid 3% tegelikust kompensatsioonist.
Allikas: Barron's
Raamatupidamisreegleid koostavate organisatsioonide kohaselt on finantsraportite eesmärk anda potentsiaalsetele kasutajatele õiglane ja täpne ülevaade ettevõtte majandustegevusest. Tegu on loomulikult muusikaga investorite kõrvadele, kuid tuleb silmas pidada, et investorid ei ole need, kes finantsaruandeid koostavad. Raportite koostamisega tegelevad ettevõtted, kelle eksisteerimise eesmärgiks ei ole avalikkuse harimine oma finantsolukorrast, vaid aktsionäride rikkuse maksimeerimine.
Näiteks võib aktsionäride huvidega hoopis suuremas kooskõlas olla võimalikult odava kapitali hankimine. Mida väiksema intressiga ettevõte saab laenata või mida kõrgema hinnaga aktsiat müüa, seda parem aktsionäridele. Seetõttu võivad ettevõtted olla huvitatud võimalikult ilusa finantsraporti tootmisest. Iseenesest ei tähenda see veel raamatupidamispettuse toimepanekut, sest ka GAAP reeglitesse jäädes on võimalik näidata tegelikkusest paremat pilti, sest mitmed näitajad sõltuvad juhatuse eeldustest.
Iseenesest polegi niivõrd probleemiks see, et ettevõtete finantsaruannetest võib leida nende endi poolt koostatud näitajaid, sest kõik on kohustatud ikkagi GAAP näitajad raporteerima. Ka tuleb täpselt näidata, kuidas GAAP näitajast enda leiutatud numbrini jõutakse. Asi on pigem selles, et analüütikud ning meedia toimivad täpselt nii nagu juhatus soovib ehk keskendutakse ettevõtte enda välja käidud näitajatele. Seetõttu võib investor lugeda analüüsi või artiklit, kus kasumina mainitakse mitte-GAAP näitajat, kuid seda ei täpsustata, et tegelikult on tegu ettevõtte enda poolt loodud kasumi näitajaga. Niimoodi võib investor ekslikult arvata, et ettevõte on kasumlik, kuigi tegelikult GAAP numbritest vaatavad vastu kahjumid. Mõned stiilinäited:
Allikas: Wall Street Journal
Bernsteini tehnoloogiasektori analüütik A.M. Sacconaghi sõnul loevad ettevõtte kvartali konverentskõnedel ette küll GAAP kasumid, kuid kogu ülejäänud diskussioon keskendub kohandatud kasumitele. Niisamuti kasutavad analüütikud oma mudelites mitte-GAAP näitajaid, kuna ettevõte eelistab anda infot just nende näitajate kohta. Sacconaghi sõnul ei pruugi isegi mitmed portfellihaldurid ettevõtete aktsiapõhiseid prognoose vaadates aru saada, et ettevõtete puhul, mis kasutavad mitte-GAAP näitajaid, on tegu kohandatud kasumite ennustustega. See võib aga ettevõtted teha omavahel võrreldamatuks.
Ekstreemsemat näidet selle kohta, kuidas investorid ja analüütikud võtavad kohandatud kasumeid uskumatult tõsiselt, pakub Twitter. 2015. aasta keskpaigas prognoosisid analüütikud ettevõtte kohandatud aastakasumiks $0,34 aktsia kohta. Kui aga vaadata GAAP numbreid oli prognoositav kahjum $0,90 aktsia kohta. Tegelikkuses kujunesid näitajad mõnevõrra paremaks, kuid käärid GAAP ning mitte-GAAP näitajate vahel on endiselt suured. Nimelt oli Twitteri kohandatud kasum aktsia kohta 2015. aastal $0,40, samas kui üldtunnustatud põhimõtete järgi sai ettevõte $0,79 kahjumit aktsia kohta. Selle põhjuseks eelkõige $700 mln suurune aktsiatega tasustamise kulu, mis moodustab ligi kolmandiku Twitteri käibest, kuid mida analüütikud, investorid ja juhtkond Twitteri kasumist rääkides ignoreerivad.
Lõppude lõpuks aga tundub, et ettevõtted, kellel on suured käärid GAAP ning kohandatud kasumite vahel, ei suuda lõpmata kaua murepilvi eemal hoida, sest kui ettevõtte tegelikkuses raha ei teeni, tulevad probleemid varem või hiljem ilmsiks. Evercore ISI analüütikud leidsid, et kuigi pärast majandustulemuste avalikustamist suutsid kohandatud kasumitele rõhku asetavad ettevõttete aktsiahinnad GAAP numbreid trotsida, siis aja möödudes jäi suurte GAAP vs mitte-GAAP kasumite vahega ettevõtete aktsiate tootlus alla nendele ettevõtetele, kus kohandatud kasumite vahe oli väike või puudus üldsegi.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
