Pixabay
2018 on maailma börsidel alanud võimsalt – aktsiaturud on eurodes mõõdetuna Ühendriikides, Euroopas ja Aasias kolme nädalaga tõusnud 3-4% ning raha voolab aktsiafondidesse praegu rohkem kui kunagi varem. Kas investorite otsused on pullituru kümnendal aastal muutunud juba emotsionaalseks ning tasuks olla ettevaatlik, või kujunevad järgnevad 12 kuud majanduses ja finantsturgudel siiski positiivseks?
Kergem ning entusiastlikum hingamine aktsiaturgudel peitub globaalse majanduskasvu muutunud dünaamikas. Finantskriisist taastudes on maailmamajandus toetunud kord arenenud riikide õlgadele, teistel aastatel olid veduri rollis arenevad riigid. Nüüd aga veavad kasvu mõlemad korraga (OECD andmetel kasvab majandus 45 riigis, moodustades maailmamajandusest 80%), tagades stabiilsema ärikliima ettevõtetele, mis omakorda kergitab kindlustunde näitajaid, toetab laenunõudlust ning suurendab julgust investeerida, et kasv saaks jätkuda ka tulevikus.
Potentsiaalseid ohutegureid võib üles loetleda mitmeid, kuid kui ma viisin LHV finantsportaali kasutajate seas jaanuari keskpaigas läbi küsitluse, võib tulemuste põhjal järeldada, et raske on praegusel ajal ette näha piisavalt mastaapseid riske, mis külvaks finantsturgudel paanikat ja ajaks globaalset majandust kraavi.
LHV finantsportaali 61 kasutajat, kelle seast leiab nii investoreid, kauplejaid kui ka niisama börsimaailma huvilisi, loodavad tänavu näha Tallinna ja USA aktsiaturul tõusutrendi jätkumist, prognoosides mediaannägemuses mõlemal juhul ligikaudu 10% tootlust. Bitcoini osas läksid arvamused oluliselt rohkem lahku. Kõige optimistlikuma nägemuse kohaselt oodatakse hinna edasist tõusu 45000 dollarile ning kõige pessimistlikuma prognoosi kohaselt võib aasta lõpus Bitcoin kaubelda 100 dollaril.
LHV finantsportaali kasutajate prognoosid
Suureks müsteeriumiks on olnud dollari odavnemine kolme aasta madalaimale tasemele ajal kui Föderaalreserv intressimäära tõstab ning bilanssi vähendades globaalse reservvaluuta pakkumist kokku tõmbab. Üks võimalik põhjus võib olla turuosaliste ümberpositsioneerumine arvestusega, et ka teised tähtsamad keskpangad hakkavad rahakraane kinni keerama. Näiteks Euroopa Keskpanga puhul on kasvamas arvamus, et oktoobrist lõpetatakse võlakirjade tugiostud ära ning juba tuleva aasta kevadel hakatakse intressimäärasid uuesti ülespoole liigutama.
Kuna finantsportaali kasutajate arvates tugevneb euro dollari suhtes 2018.a lõpuks 1,2480 dollarile, tähendab see kulla ja nafta puhul ühte täiendavat tegurit, miks globaalse nõudlusega varade hind võiks edasi kerkida. Kulla unts peaks kerkima 7% 1395 dollarile ning nafta barrelile (WTI) oodatakse 14% kallinemist 69 dollarile, mis tähendaks tarbijatele kõrgemaid kütusehindasid.
Eesti majanduses oodatakse samuti positiivsete trendide jätkumist. Mullu kolmandas kvartalis 4,2%ni küündinud SKP reaalkasv peaks küll 2018.a kolmandas kvartalis aeglustuma 3,2%le, ent seda võib endiselt hinnata märkimisväärseks. Kolmanda kvartali tööpuuduse tasemeks hinnatakse 5,1% (2017.a kolmandas kvartalis 5,2%) ning Tallinna korteri ruutmeetri keskmine hind peaks pärast 2017.a 7,6% tõusu kallinema täiendavad 5,1% 1840 eurole. Mõned vastajad siiski leidsid, et hinnalangus Rootsi elamuturul võib läbi pankade jõuda ka Eestisse ning tirida siingi kinnisvarahindasid allapoole.
Võrdlemisi standardsete põhiküsimuste kõrval sai LHV ennustusvõistluses esitatud ka mõned lisaküsimused, mis aastast aastasse varieeruvad. Üks neist puudutas Tallinki. Alates 19. juulist, mil Tallink andis börsi vahendusel teada, et otsib endale potentsiaalselt uut tuumikinvestorit, on aktsia hind tõusnud 26% 1,25 eurole. Sellest oli motiveeritud ka üks lisaküsimustest, kus pärisime, mis võiks olla Tallinki aktsia sulgumishind 2018.a. Siin oli kaks tagamõtet: lugeda pakkumistest välja, kas Tallink võiks saada tänavu endale uue omaniku ning mida teeks selle peale aktsia hind.
Kolm neljandikku vastajatest uskus, et Tallinki aktsia tõuseb tänavu edasi ning valdavalt jäid prognoosid 1,3-1,5 euro vahemikku, küündides väheste arvates 1,7ni ning ühe kasutaja arvates koguni 2,1 euroni. 24% vastajatest arvas, et hind jääb alla 1,25 euro, millest võib välja lugeda, et Tallinki omanike ringis suuri muudatusi aset ei leia või peegeldab praegune turuhind liiga optimistlikku stsenaariumi.
Teise lisaküsimuse eesmärgiks oli tuvastada huvi Tallinna Sadama vastu, juhul kui ettevõte peaks sel aastal börsile tulema. Kuigi väga palju informatsiooni annab aktsia võimaliku käekäigu kohta IPO prospekt, mida pole veel avaldatud, uskus 75% vastajatest, et potentsiaalse avaliku esmaemissiooni korral võiks aktsia hind aasta lõpuks märkimishinnast siiski kõrgem olla.
Lõpetuseks selgitasime välja, millise riigi meeskond kroonitakse jalgpallis järgmiseks maailmameistriks. 2014.a Brasiilias saavutas Saksamaa lisaajal 1-0 väravaseisuga Argentina ees esikoha ning finantsportaali kasutajate arvates saadab ka Venemaal suurim edu sakslasi.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
