Shutterstock
Investeerimine on Eestis viimaste aastate vältel muutunud järjest populaarsemaks, tehakse investeerimiskoolitusi ning propageeritakse seda kui head passiivse sissetuleku allikat. Balti börsi põhinimekirjas on noteeritud 32 ettevõtet, mis tegutsevad erinevates valdkondades ning pakuvad head võimalust esimese investeerimisportfelli ülesehitamiseks, kasutades ära koduturu eelist.
Järgnevalt uurime põhinimekirjas olevaid ettevõtteid, kes on aruannetes esitatud andmete põhjal viimaste aastate jooksul kõige rohkem oma investorite baasi kasvatanud või kahandanud, ning arutame millest need muudatused võisid olla tingitud.
Vanad tegijad
Harju Elekter(HAE1T) on kauplemisaktiivsuse poolest olnud kindlasti üks põnevaimaid ja suuremaid tõusjaid Balti börsi põhinimekirjas.
Tegemist on pika ajalooga ettevõttega, mis asutati 1968. aastal ning noteeriti Tallinna börsil ühena esimestest 1997. aastal. Harju Elekter toodab elektriseadmeid ning tegutseb peamiselt kahes ärisegmendis: tootmine ning kinnisvara. Kui perioodil 2011–2015 püsis aktsionäride arv 1500 ümbruses, siis sealt edasi on see hakanud tublisti kasvama.
Ettevõte on investorite baasi suurendanud 2015. aasta lõpust tänaseni 54,1% võrra. Põhjuseid, miks just Harju Elekter on ilma langusteta aktsionäride arvu suutnud hoida ja suurendada, on mitmeid, kuid kokkuvõtvalt võib arvata, et ettevõte on teinud häid strateegilisi otsuseid ning kaalutletud investeeringuid. Samuti on ettevõte kogu börsil oldud aja jooksul dividende maksnud. Aktsionäride suuremale tõusule, alates 2015. aastast, andis esimese tõuke arvatavasti otsus teha strateegiline investeering superkondensaatoreid tootvasse ettevõttesse Skeleton, milles omandati 10% osalus. Teiseks tehti 2017. aasta alguses korraliku preemiaga ülevõtupakkumine Harju Elektri omanduses olnud PKC aktsiatele ning loodeti, et kogu teenitud kasum 25,8 miljonit eurot makstakse välja dividendidena, 0,36 eurot aktsia kohta. Maksti välja küll ainult pool, kuid Harju Elekter on siiski tänaseni investorbaasi jõudsalt kasvatanud, investorid usuvad ettevõtte tulevikku ning Skeletoni investeeringust loodetakse tulevikus saada suurt kasu.
Graafik 1. AS Harju Elekter investorite arv. Allikas: nasdaqbaltic.com
Harju Elektri kõrval on Tallinna börsi ettevõtete hulgas veel kaks ettevõtet, kes on terve börsil noteeritud aja jooksul ka dividendi maksnud: nendeks on Tallinna Kaubamaja Grupp(TKM1T) ja Tallinna Vesi(TVEAT). Kuna Eesti investorid on eelkõige dividendikesksed, on mõlema ettevõtte dividendipoliitika arvatavasti ka aktsionäride arvu aastalt aastasse kasvatanud. Mõlemad on samuti ka paari erandiga igal aastal dividende tõstnud. Tallinna Kaubamaja kärpis dividende majandusraskuste tõttu 2011. aastal ning Tallinna Vesi 2017. aastal seoses kohtulahendiga. Dividendikärped ei muutnud oluliselt isegi investorite arvu, pigem just osteti aktsia hinna langust ära kasutades mõlemaid juurde. Mõlemad ettevõtted on Tallinna börsi dividendimaksjate liidrid: Tallinna Vesi maksis 2017. aastal dividendi 0,54 eurot aktsia kohta ning Tallinna Kaubamaja 0,63 eurot. 2017. aasta seisuga on Tallinna Kaubamajal 5203 aktsionäri ning Tallinna Veel 5385. Kaubamaja Grupp kasvatas investorite baasi perioodil 2011–2017 68,6% ja Tallinna Vesi perioodil 2008–2017 lausa 221,7%.
Graafik 2. ja 3. Tallinna Vee ning Tallinna Kaubamaja Grupi investorite arv. Allikas: nasdaqbaltic.com
Ehitussektor meelitanud huvilisi, kinnisvara kahandanud
Ehitusettevõte Nordecon(NCN1T) on olnud Tallina börsi põhinimekirja liige aastast 2006 ning investoritel paistis ettevõttesse algusest peale olevat palju usku. 2007. aasta esimese kvartali seisuga oli Nordeconil 1300 aktsionäri, aastal 2011 oli ettevõttel aga juba investoreid kokku 2215. Paraku peale seda hakkas arv kõvasti langema ning 2016. aasta keskpaigaks oli kaotatud 707 investorit. See võis olla mõneti tingitud ettevõtte projektide vähesusest, hangetega seotud kohtulahendite kaotamisest ja teravnenud konkurentsist ehitusturul.
Nordecon on aga tänaseks tegevusala suuresti laiendanud välisriikidesse ning 2020. aastaks loodetakse välisturgude osakaalu tõusu 25% juurde müügitulust. Teine suur eesmärk näeb ette, et dividendid peaksid moodustama keskmiselt aasta puhaskasumist vähemalt 30%. Ettevõte on ka neli aastat järjest maksnud dividendi: kui 2016. aastal maksti 0,03 eurot aktsia kohta, siis 2017. aastal tõusis dividend lausa 0,12 eurole ühe aktsia kohta. Seda, et firmal läheb paremini, näitab ka investorite arvu tõus: 2018. aasta esimese kvartali seisuga on ettevõttel 1772 aktsionäri.
Graafik 4. Nordeconi investorite arv. Allikas: nasdaqbaltic.com
Vastupidiselt Nordeconile on Merko Ehitus(MRK1T) viimase kümne aasta jooksul peamiselt investorbaasi suutnud kasvatada. Eelmise finantskriisi ajal oldi küll madalpunktis 2007. aasta lõpus, kui ettevõttel oli ainult 720 aktiivset investorit. Peale seda hakkas aktsionäride arv tõusma ning 2011. aasta teiseks kvartaliks oldi investorite arvu suurendatud ca 130% ehk ettevõttel oli aktsionäre kokku 1660. Tõusu põhjuseks oli arvatavasti Eesti ehitusturul liidripositsiooni kehtestamine, helge tulevik ehitusturul ning hea tellimuste hulk, milles sisaldus näiteks Ülemiste liiklussõlm ja Ülemiste City kõrgtehnoloogiahoone.
2011. aastast hakkas aktsionäride arv aga vähenema ning 2012. aasta lõpu seisuga oli ettevõttel investoreid 1406. See võis olla kohati tingitud ettevõte pidevast kahjumist ning samuti ka konkurentsist teiste ehitusettevõtetega. Küll aga oli langus üpriski väike ning alatest 2013. aastast on aktsionäride arv kuni tänaseni tõusnud, jõudes 2018. aasta esimese kvartali lõpuks 2161 investorini. Ajad on head, investoritele meeldib ehitussektor ning Merko on ka viimased aastad järjest dividende maksnud. 2017. aastal maksti dividendi 0,41 eurot aktsia kohta.
Graafik 5. Merko Ehituse investorite arv. Allikas: nasdaqbaltic.com
Ehitussektorile võrdluseks on üks suuremaid langejaid Tallinna börsil kindlasti 1992. aastal asutatud kinnisvaraarendus- ja vahendusettevõte Arco Vara(ARC1T). Ettevõte registreeriti põhinimekirja 2007. aastal ning 2009. aasta lõpuks oli firmale kogunenud 2444 aktsionäri. Peale seda on investorid tänaseni aastalt-aastasse osalusest loobunud ning 2018. aasta esimese kvartali seisuga oli firmale alles jäänud 1402 investorit. Peamised põhjused on arvatavasti nõrk dividendipoliitika, kahjumis rabelemine ning kehvad müügitulemused.
Graafik 6. Arco Vara investorite arv. Allikas: nasdaqbaltic.com
Leedu piimatootjad
Väga huvitavalt on käitunud ka Leedu ühe suurima piimatoodete tootja Rokiškio sūris(RSU1L) investorite baas. Vaadates graafikut meenutab investorite muutus pigem Ameerika mägesid. Ettevõttel on olnud kaks kõige suuremat investorite kaotust 2009. aasta esimese kvartali ja 2015. aasta kolmanda kvartali seisuga, kus kaotati vastavalt 169 ja 209 investorit. Kuna investorid on ikkagi enamikus dividendikeskse mõtlemisega, on ilmselt põhjus baasinvestorite arvu langustel tingitud sellest, et ettevõte otsustas 2008. ja 2014. aastal dividende mitte maksta. Need on ka ainukesed aastad, mil ettevõte pole maksnud aktsionäridele dividende. 2016. aastal maksis ettevõte aga ajalooliselt kõrgeimat dividendi aktsia kohta 0,10 eurot ning 2017. aastal oli märgata, et investorite arv hakkab taas kasvama. 2017. aasta neljanda kvartali seisuga oli ettevõttel 5389 aktsionäri.
Graafik 7. Rokiškio sūris investorite arv. Allikas: nasdaqbaltic.com
Vilniuse börsil on noteeritud 1999. aastast ka teine piimatoodete tootja Pieno žvaigždės(PZV1L). Ettevõte on üks kahest Vilniuse börsil olevast ettevõttest, kes on kõik aastad maksnud aktsionäridele dividende. See võib ka olla põhjus, miks ettevõtte aktsionäride arv on tänaseni suhteliselt stabiilne püsinud. Firmal on olnud aastail 2007–2017 kaks suuremat aktsionäride kaotust, esimene neist oli suurim, kui kaotati aastail 2010–2011 698 aktsionäri. Languse põhjus võis olla tingitud sellest, et peale finantskriisi hakkas aktsia väärtus kõvasti tõusma ning 2010. aastal müüdi kõrgema hinnaga osakuid. Perioodil 2009–2013 tõusis ettevõtte aktsia lausa 216,5%. Paljud investorid nägid seega firma aktsiat kui head hoidmisosakut, mistõttu aktsionäride arv püsis 2011–2016 peaaegu paigal 3700 ümbruses. 2013. aasta lõpust on küll aktsia väärtus kõvasti langenud, kuid 2017. aasta lõpuga oli Pieno žvaigždėsi aktsionäride arv siiski 3744.
Graafik 8. Pieno žvaigždėsi investorite arv. Allikas: nasdaqbaltic.com
Noteeritud on ka pangad
Vaatleme ka, kuidas on 1992. aastal asutatud Leedu Šiaulių bankase(SAB1L) investorite aktiivsus aastate lõikes muutunud. Tegemist on Leedu pangaga, mille põhirõhk on suunatud pensionifondide haldamisele ja erinevate suurustega laenudele. Ettevõte alustas Vilniuse börsil kauplemist 1994. aastal ning 2006. aastal kanti Balti põhinimekirja ettevõtete hulka. Pärast seda on investorid ettevõtte avastanud ning tema investorbaas on järjest kasvanud. 2007. aasta esimese kvartali seisuga oli ettevõttel 3101 aktsionäri. Finantskriisi tõttu investorite arv vähenes, kuid üldiselt püsis panga investorite arv 2008-2015 perioodil 3500 ümbruses. Jahtunud huvi võis olla tingitud sellest, et perioodil kauplesid Šiaulių aktsiatega peamiselt eestlased. Leedukate aktiivsus oli mõneti jahedam, kuna paljud investorid said vastu näppe Ukio bankase ja Snorase pankrotist ning mõneks ajaks ei julgetud ehk järgmisesse panka investeerida.
Pangandus aga rallib majanduse kasvuga koos ning 2015. aastast hakkas Šiaulių näitama suurt kasvu nii üldise kasumi arvelt kui ka aktsiahinna poolest. 2015. aasta juuli lõpus oli ettevõte aktsia kaubeldav 0,171 tasemel ehk aktsia hind on tänaseks tõusnud ca 197,1%, tasemele 0,508. 2016. aasta teise kvartali lõpuks teeniti erakorraliste laenukahjumite kõrval ikkagi suur 8,5 miljoni euro suurune kasum. 2017. aastal hakkaski investorite baas tõusma. 2018. aastal on ettevõtte majandustulemused küll eelmiste aastatega võrreldes halvemad, kuid investorite arv on siiski läbi aegade kõrgeim: esimese kvartali seisuga 4545.
Graafik 9. Šiaulių bankase investorite arv. Allikas: nasdaqbaltic.com
Võrdluseks Šiaulių bankasega on Tallinna börsil noteeritud ka suurim Eesti kapitalil põhinev finantsasutus LHV Pank(LHV1T). Ettevõte tuli börsile 2016. aastal pikalt oodatud IPO-ga ning seda näitab ka investorite arv. Investorite baas on püsinud kahe aasta jooksul üle 5000 ning 2018. aasta esimese kvartali seisuga oli pangal 5465 aktsionäri.
Graafik 10. LHV Panga investorite arv. Allikas: nasdaqbaltic.com
Rõivatööstuse kahandaja
Balti börsi põhinimekirjast leiab ka rõivatööstuses tegutsevaid ettevõtteid. Vaatleme nendest Apranga Gruppi(APG1L), sest ettevõttel on püsivalt investorite arv vähenenud viimase 8 aasta jooksul. Grupp on börsil noteeritud 1993. aastast ning 2005. aastast kuulub ettevõte põhinimekirja.
Tegemist on Baltimaade ühe juhtivama rõivakaubandusega tegeleva Leedu ettevõttega, kellel on partnerlus kuulsate ülemaailmsete brändidega: vahendab Baltikumis näiteks Zara, Mango, Bershka jt rõivaid. Kuigi ettevõttel läheb hästi ning viimased 7 aastat on makstud ka dividendi – 2017. aastal maksti 0,16 eurot aktsia kohta –, väheneb investorite arv juba alates 2010. aastast. 2018. aasta esimese kvartali seisuga oli ettevõttel 2611 aktsionäri, võrreldes 2010. aastaga, kui Aprangal oli kõigi aegade rekordarv ehk 3598 investorit. Baasinvestorite arv on seega vähenenud 37,8%.
Langus võib kohati olla tingitud sellest, et tegemist on jaekaubanduses tegutseva ettevõttega ning rolli mängib ka oluliselt hooajaliste trendide vaheldumine, ilmastikuolud ning inimeste vaba raha olemasolu. Paljud investorid liiguvad lihtsalt nende jaoks atraktiivsemate firmade juurde, millel on suurem kasvupotentsiaal ning väiksem volatiilsus.
Graafik 11. Apranga investorite arv. Allikas: nasdaqbaltic.com
Üldiselt saab öelda, et erinevate ettevõtete investorite baasi analüüsides on aastate jooksul investorite kauplemisaktiivsus pigem ikkagi tõusnud ja kontosid juurde tehtud. Tõus on küll aeglane, kuid huvi inimestel on. Inimesed muutuvad investeerimismaailmas teadlikumaks ning järjest enam soovitatakse paigutada oma raha väärtpaberitesse, et seda inflatsiooni eest kaitsta. Näiteks hiljuti toimunud Tallinna Sadama(TSM1T) börsile tulekuga ostsid ettevõtte aktsiaid esmasel pakkumisel kokku umbes 13 tuhat inimest, mis jäi alla ainult Tallinki märkijate arvule (üle 16 000). Kuigi Eesti elanike arvust 13 tuhat pole küll suur, saab ikkagi järeldada, et huvi on olemas ning Balti börsil atraktiivseid ettevõtteid jätkub. Alustada pole kunagi liiga hilja. Vaja oleks aga uusi tulijaid börsile, kes tooksid investeerima veel enam väikeinvestoreid ehk lisaksid börsile aktraktiivsust ning värskust. Jääme huviga ootama, millal tuleb börsile Enefit Green ning kas investorite arv Tallinna Sadama IPO-st kasvab.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
