Shutterstock
2018. aasta sõidutas finantsturgusid Ameerika mägedel ning jättis käesolevaks aastaks ukse lahti kõikvõimalikeks stsenaariumiteks. Kuidas karakteriseerivad börside ning majanduse järgneva 12 kuu väljavaadet LHV finantsportaali kasutajad, seda selgitasime välja oma iga-aastases küsitluses.
Kuigi leidus nii neid, kes ennustavad maailmale üsna musta tulevikku, kui ka neid, kes näevad turgusid rühkimas uutele tippudele, siis kokkuvõttes kujunes LHV foorumi 53 kasutaja konsensuslik nägemus ettevaatlikult optimistlikuks. Näiteks usutakse, et Tallinna börsiindeks kerkib pärast mullust -6,4% langust 2019.a 6,9% ning Ühendriikides taastub S&P 500 indeks detsembri lõpuks üsna sarnases ulatuses.
Positiivne muutus aitaks parandada pullide haavad, ent siinkohal peab nentima, et jaanuari esimeste nädalate jooksul juba aset leidnud põrke järel jätavad prognoositud tasemed ülejäänud aastaks alles vaid marginaalse tõusuruumi (mõlema indeksi puhul 2%). Millist aastat oodatakse teistele varaklassidele ning näitajatele, sellega võib lähemalt tutvuda järgmisest tabelist.
Lisaküsimustes uurisime LHV finantsportaali kasutajatelt kõigepealt seda, milliseks võiks kujuneda märtsis toimuvate riigikogu valimiste tulemus. Kui 2015.a noppis Reformierakond 27,7% toetusega võidu, siis tänavu ennustatakse keskmiselt 26,4% häältesaagiga esikohta Keskerakonnale ning 23,3% toetusega teist kohta Reformierakonnale. Suurt tõusu oodatakse EKREle, kelle toetus kasvab 2015.a 8,1% pealt 18,6%le. SDE seevastu kaotab toetuses 4,3 protsendipunkti ning uue poliitilise jõuna peaks Eesti 200 endale napsama 6,9% valijate häältest.
Eesti Energia tütarfirma Enefit Greeni börsile jõudmine võiks tänavustest võimalikest IPOdest kõige tõenäolisemalt realiseeruda. Ehkki lõplikult pole otsus veel sündinud, rääkimata täpsemate detailide avalikustamisest, uskus 78% vastajatest, et toimumise korral saab huvi olema piisavalt suur ning hind atraktiivne, et aktsia saaks aasta lõpetada positiivse tootlusega. 7% uskus vastupidist ja ehkki konkreetselt seda ei küsitud, siis 14% vastajatest soovis avaldada arvamust, et Enefit Greeni IPOt 2019.a ei toimu.
Üheks kõige põletavamaks teemaks nii USA kui ka tegelikult kogu globaalse finantsturu jaoks on küsimus, kui palju võiks FED tänavu lühiajalist intressimäära kergitada. Mullu liigutati intressimäära vahemikku 100 baaspunkti võrra 2,25-2,5% peale, pannes turuosalised aasta lõpus muretsema pidurdava mõju pärast, mis omakorda sundis keskpanka ümber hindama oma seisukohta rahapoliitika edasisel normaliseerimisel. Korrigeeritud nägemuses usub FED, et 2019.a võiks intressimäär kerkida 50 baaspunkti võrra, turud on aga skeptilised, et üldse tõstetakse. LHV finantsportaali külastajatest veidi üle 40% arvas, et laenumäär võiks tänavu kerkida vaid 25 baaspunkti võrra, 21% hindas tõenäolisemaks 50baaspunktist tõstmist, väiksemal määral pakuti paigal hoidmist ning üle 50baaspunktist kergitamist ja ühel juhul ka langetamist 25 baaspunkti võrra.
Tweet
