Shutterstock
Eesti ehitusmahu vähenemine esimeses kvartalis ei olnud üllatav. Väljastatud ehituslubade arv kahanes kogu möödunud aasta jooksul ning see oli heaks indikaatoriks eesootava kohta. Samas oleks ka ilma teisi näitajaid arvestamata olnud liigoptimistlik oodata, et suudaksime järjepidevalt aastas veerandi võrra ehitusmahtu suurendada nagu juhtus viimasel kahel aastal. Selliselt kahekordistuks ehitusmaht riigis iga kolme aasta järel ning see on sisuliselt mõeldamatu.
Seda, et viimastel aastatel on tegemist olnud forsseeritud kasvuga, iseloomustab tõsiasi, et kasvu saavutamiseks on kaasatud hulgaliselt ajutist välistööjõudu. Huvitav on jälgida, mis saab tööjõu probleemist ehitussektori ettevaates. Ajutine tööjõud kaasatakse üldiselt projektipõhiselt, seega võiks projekti valmides oodata nende inimeste naasmist oma koduriiki või riiki kust nad siia saabusid. Kuid selleks, et vähemalt säilitada praeguse ehitusmahu taset ka edaspidi, ei saa ettevõtjad olemasolevast tööjõust nii lihtsalt loobuda – meie enda hõive määr on juba väga kõrge. Mingil määral saavad ettevõtjad loota välismaalt tagasipöörduvate eestlaste peale, kes on suures osas ka praegu rakendatud ehitussektoris ja viimased kvartalid on seda rändetrendi ka kinnitanud. Samas on need inimesed harjunud pigem Soome või Norra palgatasemega ja see on ehitusettevõtjate jaoks kindlasti mõru pill alla neelata. Seega ei ole välistatud, et ka eesootava ehitusmahu mõningase vähenemise või nullkasvu puhul jääb turgu iseloomustama Ukraina tööliste kasutamine.
Ehitussektori panus majanduskasvu oli mullu ligikaudu 30%. Käesoleval aastal on see panus kindlasti väiksem ja lisaks nõrgemale väliskeskkonnale aeglustub majanduskasv tänavu ka osaliselt seetõttu. Meenutuseks, et kümnendi taguse buumi ajal jäi ehitussektori panus majanduskasvu alla 15% ning keskmiselt on see olnud veelgi madalam. Seega ettevaates olukord normaliseerub ja majanduskasv muutub tasakaalukamaks.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
